Qostanay qalasynda Toghyzqúmalaq ziyatkerlik qauymdastyghy 2012 jyldy qorytuda. «Qazaqstan Respublikasynda toghyzqúmalaq oiynyn damytudyng ghylymiy-әdistemelik negizderi»  atty respublikalyq seminar-konferensiyada mәdeniyettanushy Serik Erghaly toghyzqúmalaqshylar aldynda ózining atalmysh oiyn jónindegi zertteme júmystarynyng alghashqy sarabymen tanystyrdy.

Zertteushi toghyzqúmalaqtyng búrynyraqtaghy atauy «toghyzat» bolghandyghyn keltire otyryp, seltetkizer janalyqtarymen bólisti. Enbekting qorytyndysy boyynsha, týrkilik ejelgi toghyzat oiyny býgingi adamzat keninen paydalanyp otyrghan ondyq sanau jýiesi men «araptyq» atalyp ketken syipyrlardyng tuyndauyna negiz bolghandyghyn jariya etti. Atalmysh ghylymy payym týrkitanushylar men әlemdik ghylymy ortada moyyndalsa, týrkilerding býgingi syipyrlyq tehnologiyagha búdan keminde  tórt myng jyl búryn kiriskendigi aiqyndalady. Oqyrmangha konferensiyada oqylghan bayandamany úsynyp otyrmyz.

TOGhYZAT OIYNY:   ONDYQ SANAU JÝIESI MEN ARAP SYIPYRYNYNG TUYNDAU DÁYEGI

Serik Ábdireshúly ERGhALI, mәdeniyettanushy,

Týrki akademiyasynyng ýilestirushi-redaktory

Kirispe

Qostanay qalasynda Toghyzqúmalaq ziyatkerlik qauymdastyghy 2012 jyldy qorytuda. «Qazaqstan Respublikasynda toghyzqúmalaq oiynyn damytudyng ghylymiy-әdistemelik negizderi»  atty respublikalyq seminar-konferensiyada mәdeniyettanushy Serik Erghaly toghyzqúmalaqshylar aldynda ózining atalmysh oiyn jónindegi zertteme júmystarynyng alghashqy sarabymen tanystyrdy.

Zertteushi toghyzqúmalaqtyng búrynyraqtaghy atauy «toghyzat» bolghandyghyn keltire otyryp, seltetkizer janalyqtarymen bólisti. Enbekting qorytyndysy boyynsha, týrkilik ejelgi toghyzat oiyny býgingi adamzat keninen paydalanyp otyrghan ondyq sanau jýiesi men «araptyq» atalyp ketken syipyrlardyng tuyndauyna negiz bolghandyghyn jariya etti. Atalmysh ghylymy payym týrkitanushylar men әlemdik ghylymy ortada moyyndalsa, týrkilerding býgingi syipyrlyq tehnologiyagha búdan keminde  tórt myng jyl búryn kiriskendigi aiqyndalady. Oqyrmangha konferensiyada oqylghan bayandamany úsynyp otyrmyz.

TOGhYZAT OIYNY:   ONDYQ SANAU JÝIESI MEN ARAP SYIPYRYNYNG TUYNDAU DÁYEGI

Serik Ábdireshúly ERGhALI, mәdeniyettanushy,

Týrki akademiyasynyng ýilestirushi-redaktory

Kirispe

Bayandamada aitugha jenil әri mazmúny últtyq tanymgha barynsha juyq bolghandyqtan «toghyzat» atauy qoldanyldy.Songhy ghasyrda qalyptasqan oiynnyng «Toghyzqúmalaq» atauyn «Toghyzat» retinde ataugha tómendegi keltirindiler jetkilikti dep oilaymyn:

S.Amanjolov[5]: «V ukazannyh 18 lunkah, v kajduy do nachalo tgry kladetsya po 9 kumalakov (vsego - 162), vo vremya igry v moment hoda ih nazyvait konyamiy».

T.Súltanbekov[10]: «V toguzkumalake esti dva nazvaniya, svyazannye s loshadimi. Poyavlenie etih nazvaniy dokazyvaet, chto igra yavilosi yarko vyrajennym proyavleniyem kazahskoy deystviytelinosti. «Konyamiy» nazyvaiyt kumalaky vo vremya igry...».

A.Shilyaev [9]: Nikolay Nikolaevich Pantusov priyvyol kratkoe opisanie odnoy iz takih igr pod nazvaniyem «toguz-ad».

Alayda, oiynnyng atauyn ózgertudi kýn tәrtibine qoyu - Toghyzqúmalaq qauymdastyghy men oiynshylardyng qúzyrynda.

Bayandamashy.

***

Syipyrlar men sanaq jýieleri

Dýniyede aluan syipyr jýiesi bar, olar sanaq jýiege sәikes ejelgi grektik onaltylanghan bolmasa mayalardyng jyiyrmalanghan jýiesine negizdelgen týrli poshymgha iye. Sonday-aq, tayaqsha syipatty rimdik syipyr da  әigili.Ár syipyr ózindik eseptik jýiege tәn, әrbir jýiege ózindik syipyr sany layyq: mayalyq jýiede - 20, grekterde - on alty [8], ondalghan eseptik jýiede - 10 syipyr bar. Demek, sәikes sandyq jýie ghana syipyrdyng sany men mәnin tuyndatugha birden bir týrtki bolyp tabylady.

Kәzirgi adamzat órkeniyetindegi ondyq sanau jýiesining manyzyn izdeu basy artyq jayt. Býgingi syipyrlyq tehnologiyany ondalghan sandyq jýiesiz elestetu de, túrmystyq saymannan bastap gharyshtyq tehnikanyng bir de birin,ondyq sanau jýiesin tapqan sol jasampaz janalyqsyz Adam balasy iske asyra almaghan bolar edi. Atalmysh sanaq jýiesinsiz ayaghymyzdy attap basa almaytyn jaghdaygha dushar bolghanymyzda, býgingi órkeniyetting ónezindey búl jýiening dýniyege kelu ýderisin indetu barynsha ózekti bolyp tabylady.

Alayda, matematikadaghy birneshe sanaq jýiesining ishindegi ondalghan jýieni adamzat órkeniyeti qashan tútyna bastady? Búl  jýiening alghash adam sanasyna synalap kelgen tús - adam óz qolyndaghy sausaqtaryn sanaugha kiriskennen bastaldy, yaghni, adamnyng on sausaghy ondyq sanaq jýiesin ornyqtyrdy degen payym taralghan. Osy sanau jýiesi dýniyege pozisiyalyq emes, qarabayyr ondyq sanau jýiesin keltirgen-mis. Osynday jýiege tәn ondyq syipyrlar b.d.d. ýshinshi mynjyldyqtyng ekinshi jartysynda, yaghny búdan tórt jarym mynnan asa jyl búryn ejelgi Mysyrda tuyndaghan degen tarihy toqtamgha qúlaq asugha mәjbýrmiz. Al, búdan basqa úly órkeniyet kózi sanalatyn - ejelgi Babylda - b.d.d. eki myng jyl búryn qoldanylghan alpystyq sanamaq qatarlarynyng (razryadtarynyn) ishinde ondyq syipyrlardy ishinara kod týrinde pozisiyalanghan ondyq sanau jýiesi qoldanylghanyna kóz jetip otyr. Alayda, búl da tynghylyqty týrde ondalghan sanaq jýiesining kәzirgidey qoldanysyn dәiektey almaydy.

Kәzirgi túrpattaghy pozisiyalyq ondyq sanaq jýie týrindegi jazba[12]  595 jyly Ýndistanda tabyldy. Ol kezde atalmysh túrpatty jazugha mýmkindik bergen NÓL sanynyng syipyry Ýndistanda da, Qytayda da qoldanylypty. Ejelgi búl jýiede birdey sandardyng jazbasy ýshin tanbalar paydalanylghan, olardyng qaptalyna tanbanyng qay qatarlamasynda (razryady) jayghasqany qosymsha belgilengen.

Eger de pozisiya bos bolsa, ony nólmen tanbalau kerek bolghan.Keyinirektegi Babyl jazbalarynda osynday tanbalar jazylghandyghy belgili,biraq san sonyna nóldi qoyu daghdysy joq. Tek qana Ýndistan núsqasynda nól tanbasy ózining týpkilikti ornyn tauyp, sonynan búl jazba daghdysy әlemdi sharlap ketti.

Sandardy ýndilershe syipyrlau әueli arap elderine, sodan song baryp Batys Ebropagha jol tartty.Ýndishe syipyrlau turaly úly matematiyk,astronom әri geograf, klassikalyq algebrany negizdeushi  - Ábu Ábd Allah Múhammed ibn Músa әl-Horazmiy (783-850 j.j., byiyl tughanyna shamamen - 1230 jyl) «Ýndilik sanaq jayynda» atty kitap jazyp, ondyq jýieli sandardyng pozisiyalyq jazbasynyng býkil Halipatqa, odan әri Ispaniyagha deyin taraluyna sebepshi boldy. XII ghasyrda búl kitap latyn tiline audarylyp, ebropalyq arifmetikanyng damuy men oghan ýndi-arap syipyrynyng enuine asa manyzdy ról atqardy. Ál-Horazmy arapsha jazghandyqtan, ol qoldanghan syipyr da «araptyq» atalyp ketti. Mine, «arap syipyry» dýniyege osylay qalyptasty.Sonymen, qalyptasqan syipyr tarihy boyynsha kәzirgi dәuirding 5-ghasyrynda nól úghymy tuyndap, ol syipyr pozisiyasynyng tuyndauyna týrtki bolghan [12] degen uәj bar. Sodan baryp, kәzirgi syipyr ýndilik syipyrdan shyqqan desedi.

Syipyr mәselesi, ejelgi mәdeniyetterding tuyndauy men qalyptasu kórinisin zerdeleuge mәjbýr etedi. Óitkeni, syipyr - belgili bir mәdeniyetting jazbalyq tuyndysynyng matematikalyq kórinisi ghana emes, sony tudyrghan etnostyng dýniyetanym ainasy, oilau jýiesining tanbalanghan kórinisi.

Týrkilik ondyq sanau jýiesi

Syipyrdyng payda boluyn sanaq jýiesinen tys qarau mýmkin emes, sebebi, әrbir jýiege sәikes syipyr bolatyny sekildi, syipyrdyng mazmúny men týri tiyisti týrde sol jýieni tuyndatqan ortanyng oilau jýiesine negizdelmey jәne sol jýieni qoldanu arqyly әigilemey túra almaydy. Sondyqtan ondalghan sanaq jýiening qanday ortada keng qoldanysta bolghandyghy soghan sәikes ondyq syipyrdyng da tuyndau mýmkindigin ashatyndyghy qyisyndy.Demek, ondyq sanaq jýiesi qay ortada, qay halyqta erterek ornyqsa, sol ortada sol jýiening syipyryn tuyndatar alghyshart payda boluy búltartpas shynayylyq degen sóz.

Islam órkeniyetine deyingi әlemde ondalghan sandyq jýieni keng qoldanghan halyq semitter de, ejelgi ýndiler de, qytaylar da emes, týrkiler ekeni belgili. Alayda, amerikalyq ejelgi inkterde de ondalghan jýiening bolghandyghy býginde qúpiya emes. Soghan qaraghanda, ondyq san jýiesining tuyndau mezgili barynsha ejelgi mezgilderdi menzeydi.

Belgili qogham qayratkeri, pedagog, kósemsózshi,alashordashyl azamat Eldes Omarúly ózining «Qazaq tarihynan» degen maqalasynda Shynghyshannan bastau alady deytin «ondyq sanau jýieli» әskerding jasaqtaluynan myng jyl búryn, atalmysh jýieni eng alghashqy ghún qaghany Mәdiydin (Mode) memlekettik jýiesi ondyq, jýzdik, myndyq bólinisterden túratyn әskery qúrylym bolghandyghyn ejelgi Qytay men Ábilghazy hannyng shejiresine sýiene otyryp anyqtaydy.

Ázirge adamzattyq órkeniyetti tuyndatqan Aziya men Ebropa qúrlyqtaryndaghy ondyq sanaq jýiesin basty tútynushy retinde týrkiler kózge kóbirek týsedi. Jәne de ondyq sanau jýiesindegi songhy birlik - 9 sany týrkilerde kiyeli sanalyp, ol Tәnirding nyshanynday qúrmetke iye. Árbir joralghylyq, rәsimdik ólshemder «toghyzben» ólshenedi, qysqasy - toghyz sanynyng etnografiyalyq ta, әskery de, túrmystyq ta, mifologiyalyq mәni de týrkilik mazmúngha toly. Búl - óz aldyna qarastyratyn taqyryp. Demek, ondyq sanau jýiesin týrkilik tanymnan bólek qarau mýmkin emes.

Alayda, ondalghan sanaq jýiesining týrkilerde búlaysha mazmúndaluy -ol jýiening birden bir tuyndau mekeni  - týrkilik orta deuge tolyq dәiek emes.Degenmen, qolymyzda aiqyn әri búltartpas tarihy aighaq bar, ol - qazaq, qaraqalpaq pen qyrghyz jәne Altay aimaghynyng týrkilerinde saqtalghan Toghyzat (toghyzqúmalaq, toghyzkorgol t.b. atalyp jýr) oiyny.Mankala tektes oiyndardy zertteushi A.Shilyaevtyng [9] «Kazahy shiroko priymenyaly desyatichnui sistemu, a schetnaya doska mogla priymenyatisya dlya vychisleniya nalogov» deuinde belgili bir mәn bar. Býkil Batys Aziyagha taralghan mankala tәrizdi oiyndardyng mazmúny men týri ondyq sanaq jýiesining tuyndau mýmkindigin ashpaghanymen, әsirese, týrkilerge ghana tәn - Toghyzat oiynynyng bolmysy túrghanymen ondyq sandyq jýieni tughyzu ýderisin boyyna syighyzghan.

Ziyatkerlik oiyndardy reseylik zertteushi A.Shilyaev [9] ondyq sanaq jýiesining oiyn týrindegi payda boluyn payymdap, bylay deydi: «Pry perehode k desyatichnoy sisteme na schyotnyh doskah izmenilsya nabor kamney v storonu uvelicheniya, tak kak dlya kajdoy razryadnoy lunky neobhodimo 9 kamney. V svyazy s tem, chto istorichesky schyotnye dosky s lunkamy soprovojdalisi igramy perenosa,my vprave ojidati,chto y desyatichnui schyotnui dosku po tradisiy soprovojdala igra. Samoe interesnoe v tom, chto takaya igra ne toliko poyavilasi, no y jiva do sih por. Eto starinnaya kazahskaya igra togyz-kumalak...»

Sannyng zattay syipyrlanuy

Búl oiyn ondyq sandyq jýiening payda boluyn ghana emes, onyng pozisiyalyq týrdegi syipyrlanu jolyn da bizge aiqyndap beredi. Oghan Toghyzat oiynynyng mazmúny men atributtaryn qarastyru barysynda kóz jetkizemiz.Ol ýshin kәzirgi oiyn taqtasyn sayystyq syipattan ajyratyp, qaq bólip, bir jaghyn qarastyrayyq:

Taqtadaghy әrbir otau - toghyz sannyng úyasy ekeni kórinip túr, al oghan tiyesili basty birlik «orda» (kәzir «qazan» atalyp jýr) úyasynda jatyr.Sóitip, Toghyzat oiynynyng 9 otauy men 1 ordasy «bir milliard» sanynyng razryadtyq jazyndysy retinde qarastyrugha bolady. Búghan qarap, mankala tәrizdes oiyndar o basta sәikes týrdegi sandyq jýiening saymandary bolghan dep qorytamyz. Alayda, búl oiyn taqtasynyng jartysy sannyng zattay syipyrlanuy ekenin de angharuymyz kerek. Mysaly, mankala tektes әr otauyna 2,3,5,6,9 tastar salynatyn oiyndar, әuelgi núsqasy boyynsha sandardy zattay jazugha arnalghan abaq taqtalar bolsa kerek. Sondyqtan, mynaday payymgha kelemiz: atalmysh mankalatektes oiyndar sanaq jýielerining saymandary bolghan taqta men matematikalyq qyisyngha negizdelip baryp tuyndaghan. Yaghni, oiynnan búryn sandyq jýielerding saymany zattay syipyrlaudy tughyzghan.

Mankalatektes atalmysh oiyndardyng bastapqy qarapayym týrleri Afrika qúrlyghynda ekenin jәne Tayau Shyghystan Orta Aziyagha qaray otaular sany óse týsetin oiyndargha ainalghanyn, soghan sәikes sandyq jýielerding barghan sayyn óse týskenin de andaugha bolady. Aytalyq, Afrikada qalyptasqan azsandy sanau jýiesining ókilindey mankalatektes oiyn týrleri Ortanghy Aziyada kópsandy, yaghny onsandyq jýiening saymanynday Toghyzat oiynyn tuyndata otyryp, Altay órkeniyeti arifmetikanyng jogharghy satysyna jetkenin bayqaymyz. Shamasy, Ýndistandaghy nól sanynyng tanbalanuy ondyq sanaq jýiesi әbden qalyptasyp, zattay syipyrlau jazbagha týse bastaghan kezenmen sәikes bolsa kerek.

Eger de Toghyz oiynynyng búdan tórt myng jyl búryn payda bolghany ras bolsa, onda ondyq sanaq jýiesi de sol kezende, dәliregi - odan búrynyraqta tuyndaghany. Biraq zattalghan «syipyrlardyn» kәzirgidey tanbalanuy keyinirek qalyptasqan deuge bolady.

Týrkilik 0 syipyry

Tarihy anyqtama

Nól (noli, nuli) sózi latynsha nullus - eshqanday, eshtene, bos, qúr degendi bildiretin sandyq tanba. Nóldi tanba retinde  jazu kuәligi alghash ret 876 jyldan bastalady. Ýndistandaghy Gvalior qalasyndaghy qabyrghalyq jazbada[8] 270 sany týsken. Keybir zertteushiler nóldi ýndilikter onaltylanghan esepteu jýiesindegi «O» әrpin nól retinde astronomiyada qoldanghan grekterden alghan-mys deydi. Al, keybireuleri nól shyghystaghy Ýndistannan keldi dep esepteydi, taghy bireuler onyng ýndi men qytay shekarasynda shyqqandyghyn algha tartady. Jogharydaghy uaqyttan búryn kәzirgi Qambodjy men Indaneziyadaghy 683 jәne 686 jyldardaghy jazyndylarda nólding nýkte men kishkene shenbershe týrinde beynelengeni tabyludy.

Arap syipyrynyng qalyptasqan tarihy sandardyng pozisiyalyq jazymyn nól sanynyng tanbasynyng tuyndauymen birge qarastyrady. Toghyz oiynyna tiyesili otaulardyng әr syipyrdyng pozisiyalyq úyasy ekenin eskersek, onda otau degenimiz - 0 tanbasyn tudyrghan alghyshart bolyp tabylady. Demek, o basta nól kәzirgidey eshtene,qúr,bos úghymdarynyng mәndesi bolmaghan, kerisinshe, onyng sandardy «tudyrushy» qúrsaq sekildi mazmúny bolghan. Toghyzat oiynynyng әrbir qúrsaq-úyadaghy júmyrtqanyn  9 boluy tuatyn balanyng 9 ailyq merzimdi óteu esebin de menzeydi. Jalpy, búl oiyn taqta týrkilik tanymnyng әmbebap kórsetkishi ispetti.

Bir qyzyghy, búl payymymyz ondalghan sanaq jýiesi bar amerikalyq inkterding ebropalyq kezenine deyingi tanymynda nól bizding úghymymyzdaghyday «sansyzdyqty, eshteneni» bildirmeydi, naqty da mәni bar nәrseni menzeydi. «Nól» tanbasy inkter men mayalarda seziletin, ústalatyn nәrse kýiinde[12]: inkter ýshin týiinsiz jip, mayalarda úlu qabyrshaghy,astekterde jýgerining dәnin qorghaytyn sobyghy, basqasha aitqanda,әldenening negizi. Inkterding nóldi týiinsiz jip etuinde de, mayalardyng úlu qabyrshaghyn aluynda da, astekterding jýgeri sobyghymen shendestirui de nól tanbasynyng әldebir qorghaushy,qorushy,jyinaushynyng jәne tuyndatushynyng rólin kórsetse, Toghyzattyng otaularynda da sol missiya saqtalghan - әr otau júmyrtqa jyinalatyn úya ispetti.

Belgili bitigtanushy-ghalym Qarjaubay Sartqojaúlynyng [6] «...«Teg»sózin búghan deyin  V.Radlov (1894, 1897), V.Tomsen (1896), A.N.Melioranskiy (1897), S.E.Malov (1951), T.Tekin (1969) enbekterinde «podobno», «slovno», «kak budto» dep audaryp keldi. «Teg» sózi jeke túrghanda әriyne birneshe maghyna beredi...

Jogharyda sóz etken KT.I,1; KT. IV.1; BK. I.1, BK. IV.1 (Kýltegin,Bilge qaghan - S.E.) mәtinderde «noli» (0) degen maghyna beredi. «Noli» degen san zatqa ainalghanda «bar», biraq ta kózge kórinbeydi. Nemese «bos kenistik» degen auyspaly maghyna beredi.» degen tújyrymy Toghyzat oiynynyng taqtasyndaghy otau-úyalargha salynghan qúmalaq-júmyrtqalardyng san retinde bargha ainalyp, al úya retinde nóldi kórsetip túrghandyghyn taghy bir ret dәleldep túr. Demek, biz kәzir ebropalyq qarabayyrlanghan nól úghymyn qabyldaghanymyzdy osydan úghugha bolady. Alayda, «teg» sózi qazaq tilinde әldenenin, әldekimning tuyndau mekenin bajaylatatyn da sóz. Endeshe búl úghym bizge Nóldi tuyndatushy әri joq etushi Qúdyretting syipyrlyq tanbasy  ekendigin úqtyrady.

Búl týrkilerding nól tanbasy jónindegi tanymy men ejelgi amerikalyq halyqtardyng nóldik úghymyna sәikestigin kórsete otyryp, ejelgi adamzat órkeniyetimen týrkilik tanymnyng tyghyz baylanysyn bayqatady. Shyn mәninde biz nólding mazmúnyn osylay úghuymyzgha bolady. Al onyng týrkilik týri, syiqy qanday bolghan?

Nazarymyzgha әlgi ýndilik syipyrdy tuyndatqan nólding tanbasy shenbershe de, onyng «shuniya» (keyde «suniya») [8] atalghandyghyn alayyq. Búl ataudyng basqy buyny qazaqtyng shún+ghyl, shún+qyr sózderining týbirin eske salady: shún. Eger «shuniya» sózin buyngha bólsek, mynaday kóriniske tap bolamyz: shún+úya, búnyng týrkilik maghynaly «shúnghyl úya» úghymyn beretin ejelgi núsqasy bolghandyghy angharylyp, qayran qaldyrady. Alayda, Toghyz taqtasynyng otaularyna kóz salsaq, olardyng shynynda da shúnghyl úya ekenine kóz jetedi, úyadaghy qúmalaqtar - júmyrtqa ispetti de, olardan sandyq birlikter tuyndaytyny jәne ras. Búl jayt týrkilik Toghyz oiynynyng shynynda da ondyq sanaq jýiesining «júmyrtqalaryn balapandatyp», órkeniyetting syipyrlyq tehnologiyasynyng alghashqy «qústaryn úyadan úshyrghanyna» kýdik qaldyrmaydy.

Jalpy, kәzirgi 0 syipyrynyng tuyndauyna eki birdey negiz bolghandyghyn topshylaymyz, onyng biri - syipyrdyng mazmúndyq syipaty da; ekinshisi - syrtqy túrpaty, formasy. Mazmúndyq syipattyng úyalyq mәni bolghanyn sóz ettik, endi 0 syipyrynyng túrpatyna keleyik. Nól syipyrynyng jalpy shenberlik túrqy bolghandyghyn ejelgi ýndilik «shuniya» sózining qazaq tilindegi «shenber» sózining basqy buyny kórsetip túr: shún/shýng - shan/shen tizbegining qalyptasu mýmkindigin qarastyru arqyly «shúnghyl úyanyn» erneui shenber ne ellips túrpatty ekendigin angharamyz. Búghan mankala tektes oiyn taqtalaryndaghy otaulardyng erneuine qarap kóz jetkizemiz.

Alayda, býgingi nól syipyrynyng tanbasy sopayghan shenber - ellips tәrizdi tanba: 0. Búl tanba kalah sekildi afrikalyq-tayaushyghystyq oiynnyng otauynan góri týrkilik Toghyz oiynynyng otau erneuin eske salady.

Osydan kelip, býgingi «0 syipyrynyng anasy - Toghyzat oiynynyng taqtasy emes pe eken» degen joramal oiymyzgha orala beredi. Búnyng 0 syipyrynyng tuyndau ýderisindegi túrpattyq mazmúngha jatatyn tarihy aighaq ekenin joqqa shyghara almaymyz.

Arap tilinde nól tanbasy «syifyr», «syfyr»  atalady jәne onyng týrki tiline qatystylyghyn Toghyz oiynynyng taqtasyndaghy úya-otaular dәiektep beredi.Shynynda da, otaudaghy zattyq sandardy nólge ainaldyrudyng bir joly - onyng ishinen qúmalaqtardy alastau - sypyru, tazartu bolyp tabylady. Demek, nól syipyrynyng arapsha «syifyr» bolyp ataluyna týrkilik «sypyr» - tazart sózining qatysy boluyn da joqqa shyghara almaymyz.

Sandy zattay jәne syipyrlay jazu ýlgisi

Býgingi sandardyng pozisiyalanghan syipyrlyq jazbasy qalay payda boldy eken degen saualgha jauap izdeu barynsha manyzdy bolyp tabylady. Búl ýderis taghy da sol mankalatektes oiyn algoritminen shyghyp túrghanyna kóz jetedi. Aytalyq, san otauy bireu bolsa, ne bolar edi: onda bir otau men bir orda qatysatyn ekitanbaly sandy syipyrlau ýderisi shyghady, búl - 1-den 99-gha deyingi sandardy eki syipyrmen jazu ýlgisining zattay jyiyntyghy degen sóz. Orda - ondyq razryad, al otau - birlik razryad bolyp tabylady.Shúnghyl-úyalardaghy «syipyr-júmyrtqalardy» auystyru men ýlestiru kombinasiyalary arqyly 1-99 arasyndaghy sandardyng jazbasyn qamtugha bolady. Al, ýshtanbaly 100 sanyn búl taqtada «jazu» ýshin taghy bir otau qajet.

Kórip otyrghanymyzday, ejelgi birlik sandardyng syipyryn әr úyadaghy «júmyrtqalar» sanymen beru oryn alghan. Ordadaghy júmyrtqa sany sәikesinshe ondyq, jýzdik, myndyq t.t. ýlken razryadtardy belgilegen. Al, nól sanyn shamasy úya ghana tanbalaghan. Mine, osydan baryp, nólding syrtqy túrpaty sopaq úyanyng syiaghyn sinirgen bolyp shyghady: 0.

Bir qyzyghy, tastarda da, býginge jetken Toghyz taqtalarynyng barlyghynda da orda úyasynyng erneui shenber bolady da, onyng «qazan» ataluy osydan shyghuda. Shyn mәninde otaular men ordalardyng túrpaty nege eki týrli? Nege olardyng barlyghy birdey shenber bolmady? Mәsele otaudyng úyalyq mazmúnynda: qús úyasynyng pishini eshqashan dóp-dóngelek bolmaydy, sopaqsha keledi, sol sekildi ordanyng dóp-dóngelek erneuining boluy - onyng jyinaushy, qorlandyrushy syipatynda. Tipti,ejelgi Shumerding bas qalasynyng «Ur» ataluy da, onyng dóngelek túrpatty bekinispen qorshaluynda jәne memleketti biriktirushi bas qala mәrtebesining bolghandyghynda. Sol sekildi Toghyzat oiynyndaghy ordanyng da missiyasy -nәtiyjeni jyinaushy mәrtebeli oryn ekendiginde.

Alayda, toghyzat ordasynda odan da basqa kiltipan bar: orda - otaulardan bir bas joghary mәrtebeli oryn, otaularda birlikter bolsa, ordada - ondyq jayghasady; otaularda - ondyq pen birlik bolsa, ordada - jýzdik t.s.s. Búl aqual bizge týrkilerding ondyq jýieli әskerining qúrylymyn beyneleydi: toghyz sarbaz otauda bolsa, onbasy - ordada. Yaghny orda - әrqashan mәrtebeli, isti basqarushy oryn - shtab. Sóitip, onbasy retindegi 1 syipyry aldygha jazylyp, artynan 9 sarbaz týrindegi syipyrlardyng jyiyny 0 tanbasymen berilui jogharyda syipattalghan jaghdaylardan on sanyn býgingishe jazugha degen qyisyn bolmaq: 10. Ádettegi on sanynyng búlaysha jazyluy ejelgi týrkilershe «onbasy + 9 sarbaz» degendi bildirgen jazu boluy kerek. Tipti, 1 syipyrynyng ózi qolyn algha qaray sozghan «basshynyn» tanbasy ekenin  kórsetip túr.

Jalpy, Toghyzat taqtasyn alyp qarasaq, bizge qarama qarsy eki ordanyng bet pe bet ornalasqan әskerleri 9 otau-qosyngha jayghasqan maydan dalasy kózge elesteydi. Al, týrki әskerining onbasy, jýzbasy, mynbasy, týmenbasylary sardar ekenin eskersek, olar ylghyy da orda-shtabta ornalasuy zandylyq. Ordanyng mazmúnyna tereng ýnile otyryp, onyng atalghan sardarlyq túlghalar ýshin shtab ekendigi angharylady jәne ondalghan sandyq jýiening әmbebap qatarlamasy (razryadtary) bolyp tabylady. Atalmysh jayt Toghyzat taqtasynyng ejelgi qarapayym sanaq kalikulyatory ekendigin eriksiz eske salady.

Ejelgi sanauyshtar

Degenmen, Toghyzat taqtasy oiyn erejesi men sayysqa negizdelgen,әsirese, tәnirlik tanymgha iykemdelgen filosofiyalyq tújyrymnyng kórinisi bolyp tabylady. Al, ejelgi arifmetika ýshin múnyng barynsha qarapayym túrpaty qoldanylghanyn topshylaugha bolady. Arifmetikalyq taqtada otau - toghyz emes, on boluy kerek jәne әrbir úyalardaghy júmyrtqa sany da ynghayly sanaq ýshin ongha  jetkizilgen. Sonda bir birine qarama qarsy ornalasqan qazqatar әrbir 10 úya sanaudy onay qamtamasyz etetin «zattay» san bolyp, eki qatar osy «sannyn» әrqaysysy qosylghysh bolmasa azaytqysh pen azayghysh retinde arifmetikalyq amaldardy oryndaugha  qatysqan bolyp shyghady. Árbir úyadaghy  «júmyrtqa» sanynyng 10 boluy esepteudi jenildetetini sózsiz. Atalmysh qarapayym taqta-kalikulyator Toghyzat oiynyn qalyptastyrugha qatysqan ondyq sanau jýiesining qarabayyr qoldanysy dep oilaymyz.

Álemde «abaq» atauymen belgili sanauysh taqta keng taralghan, búl sonau ejelgi Gresiyada, Rimde sosyn 18-ghasyrda Batys Ebropada arifmetikalyq esepter shygharugha jaraghan sayman. Alayda, múnday sanauyshtar Aziyada da belgili, Qytayda - suan-pan, Japoniyada - soroban, Reseyde- schyot atalghan. Bizding payymymyzda osy sanauyshtardyng payda boluyna mankalatektes oiyn taqtalary alghyshart jasaghan. Keyinnen taqta betindegi qúmalaqtar,tastar jipke, symgha tizilip, kemeldengen núsqalary shyghyp, Jibek joly sekildi jaqandyq saudanyng kýre joly arqyly әlemge taralghan.

Týrkilerding Toghyzat oiyny býgingi syipyrlyq tehnologiyanyng negizi bolyp tabylatyn ondyq sanaq jýiesindegi sandardyng pozisiyalanghan  jazba qyisynyn jýzdegen ghasyr búryn qarapayym oiyn týrinde paydalanghandyghy qayran qalarlyq oqigha. Eng bastysy - әr otaudyng býgingi elektrondyq syipyrlyq indikator rólin atqaryp kelgendiginde. Toghyz oiyny boyynsha, elektrondyq úyashyqtaghyday, әr otau nebәri toghyz taspen tolyqqan býgingi 0-9 on syipyrdyng qúbyluyn kórsetetindey - birden toghyzgha deyingi qúmalaqtar sanynyng qúbylu  ýderisine toly; tek qana 0 syipyrynyng qyzmetin Toghyzat taqtasynda sopaqsha shúnghyl úya atqaryp túr.

Qorytyndy

Jogharyda keltirilgen dәiekterdi jyinastyra kele, ondyq sanau jýiesining qalyptasuy men sandardyng pozisiyalana jazyluynyng qalyptasuyna qatysty myna jayttardy qorytyndy retinde jariyalaymyn:

• Týrki halyqtarynyng ruhaniy-materialdyq qúndylyqtarynan ondyq sanau jýiesining basty oryn aluy - týrkilerding atalmysh sanaq jýiesin týzuge qatysqan subekt ekeninen habardar etedi;
• týrkilik Toghyzat oiyny ondyq sanau jýiesining qalyptasu ýderisin kórsetetin birden bir tarihy aighaq bolyp tabylady;
• týrkilik nóldin mәni ejelgi órkeniyetter tanymyna sәikesip, «negiz» úghymyn beredi jәne týrkilik tanymdy ejelgi adamzattyq qúndylyqqa ortaqtastyrady;
• Toghyzat oiynynyng 9 otauy men orda úyashyghy ejelgi ondalghan sanaq jýiesindegi sandardy pozisiyalyq týrde zattay «syipyrlap» jazugha qajetti qúral bolghandyghyn kórsetedi;
• Toghyzat taqtasy әuelgi núsqasynda arifmetikalyq amaldar oryndaugha mýmkindik beretin sayman boldy deuge negiz bar;
• atalmysh sayman keyinnen qarsylastar talasatynday oiyn erejesin tughyzyp,Toghyzattyng atributyna ainalghan;
• týrkilik Toghyzat oiynyna qatysty sózder men úghymdar ejelgi ýndilik nól úghymyn bildiretin ataumen astasyp, onyng mәnin asha týsedi, sonday-aq arapsha 0 syipyry atauynyng etimologiyasyn aiqyndaugha mýmkindik beredi;
• Nól sanynyng býgingi 0 syipyrynyng poshymy Toghyzat oiynynyng taqtasyndaghy basty túrpat bolyp tabylatyn sopaqsha shúnghyl úyalardyng erneuinen tuyndaghandyghyn tújyrymdaugha bolady.

Abai.kz

PAYDALANYLGhAN ÁDEBIYETTER

1.       Aqshoraev Á. Toghyzqúmalaq.- Almaty, «Qazaqstan» baspasy, 1979. - 204 bet

2.       Aqshoraev Á. Toghyzqúmalaq danalyghy.- M.H.Dulaty atyndaghy Taraz memlekettik uniyversiytetining baspahanasy, 2000. - 226 bet

3.       Toghyzqúmalaq oiynynyng erejesi. Ádistemelik oqu qúraly. «Astana poligrafiya» AQ - «Aray» baspasy, Astana: 2006 j, -128 bet

4.       Sharipov S.,Shotaev M. Togyzkumalak  - igra intellektualov. Uchebnoe posobiye.Astana, AO «Astana poligrafiya - izdatelistvo «Aray», 2006 g.208s.

5.       Amanjolov S.A., «Toghyzqúmalaq (qazaqtyng últtyq oiyny)», Sәrsen Amanjolov jәne qazaq foliklory / Jauapty red. әri qúrast. A.S. Amanjolov. Almaty: «Ghylym» ghylymy baspa ortalyghy, 2004.

6.       Q. Sartqojaúly,  filol.gh.d., «Erteorta ghasyrdaghy bayyrghy týrkilerding әlem órkeniyetindegi ýlesi», 2012 j. 7 jeltoqsanda «ASTANA 2012 - týrki әlemining mәdeny astanasy» atty jyl ayasynda ótkizilgen «Halyqtardyng ruhaniy-mәdeny qúndylyqtary - birlikting negizi» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq seminarda jasalghan bayandama.http://old.abai.kz/content/karzhaubai-sartkozhayly-baiyrgy-t-rkilerdin-elem-orkenietindegi-lesi

7.       «Kónetýrki jazba eskertkishteri: jazu mәdeniyetining bastaulary, tilding damu qúbylystary», Almaty, «Inform-A», 2005

8.       Vikiypediya.Svobodnayaensiklopediya.http://ru.wikipedia.org

9.       Togyz-kumalak. Kazahskaya igra - sviydetelistvo zarojdeniya desyatirichnoy sistemy schisleniya, Shilyaev A.http://thaichess.narod2.ru/shahmatnie_legendi/nagrada_izobretatelyu/

10.  Súltanbekov T. Shahmat, doyby, toghyzqúmalaq. A., Qazaqstan, 2001

11.  Amanjolov A. Istoriya y teoriya drevneturkskogo pisima. - Almaty: Mektep, 2003. - 366 s.

12.  http://ru.wikipedia.org/wiki. Laura Laurensich-Miynelli. Lubopytnoe ponyatie mezoamerikanskogo y andskogo «nulya predmetnogo» y logika inkskih bogov-chiysel.

13.  A.K.Narymbaeva, «Arkaim - ochag mirovoy sivilizasii, sozdannyy prototurkamiy», 2007

14.  Suleymenov O. «Turky v doistoriiy». - Almaty: «Atamúra», 2002. - 319 s.

15.  Q.Sartqojaúly, «Bayyrghytýrikjazuynyngeneziysi». - Astana: Arys, 2007.

16.  «Istoki  turkov», Almaty, «Kochevnikiy», 2005