Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Áriptesting әngimesi 3736 3 pikir 18 Qazan, 2022 saghat 12:43

Preziydent bolghym keledi...

Mine, preziydent saylauynyng ekinshi kezeni bastalyp, búl doda barghan sayyn qyza týsude. Odan ýmitker biraz kandidattar iriktelip, dәmelilerding delebeleri qozyp otyr. Qolym bos bolghasyn ba, mening de kónilim alabúrtyp, ýide otyryp, taqymymdy basamyn. Nege?  Óitkeni, «Saylaudan әrkimning de bar talasy» degendey, mýmkin men de osy jarysqa qosyla ketip, baghymda sanaghanym maqúl ma edi degen kýpirli oy keledi. Ótkende «Ákim bolghym keledi» dep maqala jazyp, ishki jaman oiymdy osy portaldaghy qalyng oqyrmangha bildirip te qoygham. Endi «Qúlasang nardan qúla» degendey, osy taqqa talasudan beker shet qalghan ekenmin dep, ózimdi-ózim jýndey týtip jýrgen jayym bar. Sondyqtan endi ne sebepti «Preziydent bolghym keledi» dep, qaghazgha týrtip qoyghanymnyng sebebin týsindirsem deymin. Óitkeni el qamyn jalghyz ghana Toqaev oilamaytyn shyghar, meni de osy oy mazalaydy. Au, men de osy elding mandayyna bitken sanauly azamatynyng biri emespin be? Kim menen onday qúqyqty tartyp alady?

Dey túrsam da maghan keyingi kezderi kónilimdi alay-dýley etetin bir týrli oilar kelip jýr. Sonyng eng auyry, bizding elde kim preziydent bolsa da, ekinshi Nazarbaevqa ainalyp kete me degen qauip. Múny nege aityp otyrmyn. Bar mәsele bizding qazaqtyghymyzda, yaghni, qalyptasqan tuysqandyq asyl sezimde. Bir kezderi bizdi talay qiyndyqtan alyp shyqqan búl qasiyet qazir biylik basyna kelgenderding qasiretine ainalghan sekildi. Mәselen, men preziydent bolsam, qaptaghan tuysymnan qalay syrt ainalamyn? Jayly oryndyqqa jayghasqannan keyin aldymen qúdam, sosyn naghashy-jiyen, sosyn jezdem men bólem kelip, búiymtayyn aityp, balalaryn jyly-júmsaqqa jaqyndatyp jiberuin qolqalap túrsa, qalay betin qaytaramyn? Múnyng syrtynda әkemning aghasy men inilerining jaqyn-juyqtaryn tipti de sóz etip otyrghan joqpyn. Shynyna jýginsek, men olargha: «Sender maghan múnday ótinishpen kelmender. Olar ózderining aqyly men enbekterining arqasynda óssin» dep, aita almaytynym haq. Atam qazaq «Bir adam taqqa minse, qyryq adam atqa minedi» degendi beker aitty deymisin?.. Oibay-au, anau syghannyng tobyrynday qaptaghan qyryq adamgha jyly-júmsaqty qaydan tauyp beremin? Joq, әriyne, niyet bolsa, bәrin de itayaqqa jaqyndatu qiyn emes. Qazaqstannyng baylyghy jetedi ghoy. Otyz jyl boyy biylikte bolghan Nazarbaevtyng tuystarynyng sanyn kim esepti?.. Mýmkin, mening tuystarymynyng sanynan da asyp keter.

Osy arada keybir bilgishter maghan: «Au, elding preziydentining tughan-tuystary lauazymdy qyzmetke jibrilmesin» degen zang bar emes pe? Sol túrghanda nege qorqasyn» dep, entigimdi basugha tyrysuy bek mýmkin. Anqau qazaghym-ay. Ol zang erteng qaghaz kýiinde qalady. Birinshiden, kelesi preziydentting ol zandy ózgertip jibermesine eshkim de kepildik bere almaydy. Ekinshiden, ol zang tek qana onyng óz kindiginen taraghan balalaryn ghana qamtidy. Al naghashy-jiyen, qúda-qúdaghi, kýieu bala men bóle, baldyz ben qaynagha degender búl qasiyetti tizimge enbeydi. Anau órkeniyetti elderde olar tuys bolyp sanalmaytyn shyghar. Al bizdegi jaghdaydy ózdering bilesinder ghoy. Endeshe, búl mәseleni jyly jauyp qoyalyq.

Jә, jaraydy, týptep kelgende qara ormanday tuystarym, әriyne, әzirshe ýndemes. Alayda kýni erten, 7 jyldan song ornymnan týskesin, syrt ainalghany bylay túrsyn, elden qanghytyp jibermey me? Maghan múnday perspektiva kerek pe? Sizder qalay oilaysyzdar?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1551
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3346
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6194