(Estelik)

My jiyvem vpervye

iyriy Olesha

Kýn arqan boyy kóterilip, jer-jahandy kýmis shuaghymen erkeletken  mamyr aiynyng jayma shuaq kýni edi.  Aulamyzda ósken aghashtargha jan bitkendey bolyp, dumandy tirshilikting endi ghana qyzghanyn sezdirgen kóktemgi samal jel,  jas terekterding bútaghyn terbetip túr.  Sona-a-au aspannyng tenizinde jýzgen búlttar bir alys mekenge sapar shegip bara jatqanday asyghady. Áldeqaydan shyryldap, toy-toylap jatqan qústardyng әni emis-emis estiledi.

Al, men bolsam, qazaqtyng kórnekti aqyndarynyng biri Oljas Sýleymenovting «AZiYa» atty kitabyn oqyp shyghyp,  balkonda jaybaraqat temeki shegip, qiyalgha shomyp túrmyn.  Ýige ayandap kele jatqan әkemdi kenet kózim shalyp qalyp,  qolymdaghy temekini laqtyryp jiberdim de, týk kórmegen kisidey ýige kirip kettim.

Ásker qataryna alynatynymdy estigennen keyin әkem meni tap bir soghysqa ketip bara jatqan adamday uayymdap jýrgenin ishtey sezetinmin. Ádebiyetke ynta-yqylasymnyng bar ekendigin búryn-sondy angharyp jýrgenimen, menimen búryn dәl songhy kezderdegidey aghynan aqtarylyp bar syryn bólisken emes edi. Keyde jazghan ólenimdi әkeme kórsetsem:

- Balam-au, bir ýige bir aqyn da jetedi ghoy, - dep, aqyn boludyng onay sharua emestigin aita kelip, - jaqsy jurnalist bolsang da jetedi, - deytin edi.

(Estelik)

My jiyvem vpervye

iyriy Olesha

Kýn arqan boyy kóterilip, jer-jahandy kýmis shuaghymen erkeletken  mamyr aiynyng jayma shuaq kýni edi.  Aulamyzda ósken aghashtargha jan bitkendey bolyp, dumandy tirshilikting endi ghana qyzghanyn sezdirgen kóktemgi samal jel,  jas terekterding bútaghyn terbetip túr.  Sona-a-au aspannyng tenizinde jýzgen búlttar bir alys mekenge sapar shegip bara jatqanday asyghady. Áldeqaydan shyryldap, toy-toylap jatqan qústardyng әni emis-emis estiledi.

Al, men bolsam, qazaqtyng kórnekti aqyndarynyng biri Oljas Sýleymenovting «AZiYa» atty kitabyn oqyp shyghyp,  balkonda jaybaraqat temeki shegip, qiyalgha shomyp túrmyn.  Ýige ayandap kele jatqan әkemdi kenet kózim shalyp qalyp,  qolymdaghy temekini laqtyryp jiberdim de, týk kórmegen kisidey ýige kirip kettim.

Ásker qataryna alynatynymdy estigennen keyin әkem meni tap bir soghysqa ketip bara jatqan adamday uayymdap jýrgenin ishtey sezetinmin. Ádebiyetke ynta-yqylasymnyng bar ekendigin búryn-sondy angharyp jýrgenimen, menimen búryn dәl songhy kezderdegidey aghynan aqtarylyp bar syryn bólisken emes edi. Keyde jazghan ólenimdi әkeme kórsetsem:

- Balam-au, bir ýige bir aqyn da jetedi ghoy, - dep, aqyn boludyng onay sharua emestigin aita kelip, - jaqsy jurnalist bolsang da jetedi, - deytin edi.

... Keshe Shynghys Aytmatovtyng jaqynda shyqqan «Jan pida» atty romanyna bola ekeumiz biraz aitysyp, aqyr sonynda bir kelisimge kele almap edik, endi sol daudy әri qaray jalghastyrsam degen ýmitpen ýide ermek taba almay otyrghan edim, әkemning býgin júmystan erte oralghanyna quanyp kettim.

Bayqasam, búl joly әkemning qabaghy týsinki, kónili jabyrqau eken. Men as bólmege kirip shәy qoyghannan keyin, әkemning qasyna keldim.

- Oljastyng jaghdayy nashar. «Dinmúhammet Qonaev turaly filim týsirgensin, sonyng sýiikti adamdarynyng biri bolghansyn» - dep, әrkim bir tiyisip jatyr - dedi, kónilining nege qúlazyp túrghanyn sezdirgisi kelgendey til qatyp.

- Oljas kim kóringenge jalynan ústat qoyar ma eken, - dedim men.

- Jalghyz ghoy, - dep әkem sózin әri qaray jalghastyryp, - Múqaghaly aitpaqshy - úly aqyndardyng bәri jalghyz. Abay, Maghjan, Oljas, Múqaghali, Tólegen, Júmeken - bәri-bәri - jalghyz.

- Maghjan degen kim? - dedim, búryn-sondy әdebiyetten múnday esimdi kezdestirmegen men an-tang qalyp.

- Amangeldi, sening aqylyng bar ghoy. Eshkimge aityp qoyma, men partinyimyn ghoy. Maghjan Júmabaev degen qazaqtyng úly aqyny bolghan. Úlym Maghjannyng atyn soghan sәikes layyqtap qoyghanmyn. Kezinde dosym Jarasqan Ábdirashevqa kóptegen lirikalyq ólenderine bola «Maghjannyng qúiyrshyghy» degen aidar taghylyp, onyng basyn day-damaydan әzer qútqaryp qalghanbyz.

Osy sәtte mening esime bir oqigha orala ketti. Bala kezimizde inim Maghjan ekeumiz qúdaydyng qútty kýni tóbelese beretinbiz. Men tórtinshi klasqa deyin auylda әjemning qolynda erke-totay bolyp ósken edim. Ájemning bar qúrt-mayy, tәtti, jyly-júmsaghy meniki. Al inim Maghjan búl jaqtaghy әkesi men sheshesining jalghyz erkesi. Eki qoshqardyng basy bir qazangha syngy qiyn-aq eken. Birde jaybaraqat otyrghan inimdi: «Men - Amankeldi batyrmyn» dep, júdyryghymmen týiip qaldym. Ol da qarap qalsyn ba, sóitip ekeumizding aramyzda tóbeles bastalyp ketti. Ákem kelip ajyratpaghanda, búl tóbelesting úzaqqa sozylatyn týri bar edi.

Kóp kýn ótpey-aq әkem әdetinshe ýige qonaq shaqyrdy. Olardyng ishinde qazaqtyng belgili aqyny, sheshen, sózmergenning qolmergeni, Qazaqstannyng Memlekettik syilyghynyng iyegeri Ghafu Qayyrbekov te bar edi. Menen búryn sәlem bergen inime riza bolghan Ghafu aqyn:

- Á,  mynau ózi aqyldy bala eken ghoy! Atyng kim, qalqam? - dedi.

- Maghjan, - dep jauap bergen inimdi ertip tór ýige ótti de, qaltasynan jaqynda ghana baspadan shyqqan eki tomdyq tandamaly jyr jinaghynyng bireuining alghashqy betine:

«Qalqam, Maghjan!

Atyng sening danyshpannyng aty eken,

Dýniyege kelgening bir sәt eken.

Sol sәtindi sozyp bershi jýz jylgha,

Ári tilek, atang bergen bata eken,

Ony atannyng ózi estirtken Ghafeken» -

dep, qoltanbasyn qaldyryp ketken edi sol joly...

Ákemning tústastary jayynda sóz qozghalghanda:

- Osy Jarasqan qanday aqyn, týrine qarasan, aqyngha úqsamaydy ghoy ózi, - dep súraytynmyn.

Ákem bolsa, mening búl sózime renjip qalatyn da, artynsha:

- Jarasqan aqyn ghoy! Bizding tústastarmyzdyng ishinde menen keyingi myqtysy, - dep әzil-shynyn aralastyra aitqanda jýzine kýlki ýiiriletin edi.

Ákem eng az degende aiyna bir ret qonaq shaqyrmasa, ishken asy boyyna darymaytynday bolatyn. Ásirese, auyl jaqtan et, qazy-qarta kelgende, birazdan beri shaqyrylmaghan adamdardy nemese Torghaydan dostary, joldastary kelgenin aityp, әiteuir bir syltau tauyp qonaq shaqyratyn. Et jeuding araq-sharapsyz bolmaytynyn, oghan aqshasynyng shamaly ekenin eskertken mamama:

- Gonorar alatyn uaqyt ta jaqyndap qaldy, oghan deyin lombardqa sening altyn saqinandy ótkize túrayyq - dep, qalayda mamamdy aitqanyna kóndiretin. Sóitip, Torghaydan Almatygha jii keletin Qamiqan, Aydarbek, Saghyndyq, Baqtybay aghalarymen birge osy Almatydaghy Meshitbay, Ibragim aghalarynyn, Jantemir inisining basyn qosyp shaqyratyn da, toy ótkizgendey dýrildetip, qonaqtaryna ólenderin oqyp, ózi bir rahattanyp qalatyn edi.

Inilerining ishinde Jantemirdi ózine jaqyn tartyp, ýige qonaq shaqyrsa da, basqa jerge barghanda da qasynan tastamay, talay-talay óner adamdarymen, elding jaysan-jaqsylarymen tanystyryp jýretin. Sodan da bolar, altyndy altyn tastamas degendey, әkemning tughanyna 50 jyl toluyna baylanysty eske alu keshin ótkizerde «Otyrar» jastar qúrylys keshenining tóraghasy osy Jantemir Hamzin inisi bar, «Jәnibek Tarhan» agroónerkәsip korporasiyasynyng preziydenti Erbolat Tólegenov, «Múnayholding» kompaniyasynyng viyse-preziydenti Ibragim Múratov siyaqty azamattar óz ýlesterin qosty.

Uniyversiytetting birinshi kursynda oqyp jýrgen kezimde jurnalistika fakulitetining studentteri sol kezde oqyrmandargha tanymal bolyp qalghan qazaq aqyndarymen kezdesu ótkizdi. Kezdesuge shaqyrylghan tórt aqynnyng ishinde mening әkem de bar eken. Jiyndy basqarushy birinshi kezektegi sózdi Iranbek Orazbaevqa (Iran-Ghayyp) beretinin aityp ýlgergenshe, әkem birinshi bolyp sóz kezegin ózi aldy da:

- Irash bizden keyingi ekinshi, ýshinshi aqyndardyng biri ghoy, - dep qolyn sermep, ólenderin oqy jóneldi. Ólenderin oqyghanda bar yntasymen, jan-tәnin salyp, dauysyn barynsha kóterip asqaqtata oqydy.

Studentterding biri әkemnen mahabbat turaly jazghan ólenin oqyp beruin ótingende:

- Men búl ólendi Amangeldining sheshesine ghashyq bolyp jýrgende jazghan edim - dep, jastardy bir kýldirip aldy da, «Sýie beremin» degen ólenin oqy jóneldi.

On jeti jastan, on segiz jastan sýigenmin,

Jiyrma bes erek...

Otyzda bólek kýige endim,

Otyz beste de, qyryq beste de sýigenmin,

Sýie beremin qurap qalghansha sýiegim.

 

Sýigennen ernim júqarsa, meyli, júqarsyn,

Sýigennen jýikem júqarsa, meyli, júqarsyn,

Sýigennen kónilim  múqalsa, meyli, múqalsyn,

Sýigennen ómirim qysqarsa, meyli, qysqarsyn.

 

Tek sýisem boldy -

minut pa, әlde mәngi me.

Úzaghynda ma, qysqasynda ma - әngime.

Dәninde emes pe, dәminde emes pe - әngime,

Mәngi este qalar mәninde emes pe - әngime.

 

Mashaqaty men múnynda emes pe - syry, izi,

Buyngha týsken uynda emes pe uyzy.

Múnnan da raqat, udan da uyz úny,

Sol emes pe eken - Adamdy adam sýni.

 

Sondyqtan sýiem,

sol ýshin sýiem, sonsha kóp,

Múnnan da raqat, udan da uyz tamsa dep.

Sýie almay nalyp bolghanym da bar sonsha әlek,

Sýiip te qalyp, kýiip te qaldym qansha ret.

 

Sonda da sýiem,

sonda da sýie beremin,

Bәrindi sýiem... bәrindi iyelenemin.

Sýie beremin,

sýie de sýie sharshasam,

Mahabbatyma mandaydy sýiep ólemin.

 

 

Ákemning osy ólenin «Qazaq әdebiyeti» gazetine shyqqan «Aqyn adam emestey» atty essesinde aqyn dosy Iran-Ghayyp: «Búl óleng emes, Ómir! Tauan emes, Taghdyr! Sher emes, Sheshim! Kósem sóileu emes, Kóregendik! Ghúmyrynyng sony nemen tynaryn kýni búryn bilip otyrghan Aqyn jýregining ayauly da ayanyshty lýpili» - dep, joghary baghalaghan bolatyn.

... Áskerge meni әkem, mamam jәne inim Maghjan ýsheui shygharyp saldy. Qoshtasar kezde әkemning kónili bosap, meni qúshaqtap jylap jibergeni esimde. Sol kezde qasymdaghy әskerge ketip bara jatqan basqa balalardan úyalyp, әkemning qúshaghynan tezirek shyghyp ketuge asyghyp:

- Soghysqa ketip bara jatqan joqpyn ghoy, nege jylaysyn? - dedim.

Biraq sol joly әkemning menimen mәngi qoshtasqanyn bilsemshi!?

 

* * *

Eki kýn boyy bet qaratpay úitqyghan boran býgin әzer basyldy. Sarshúnaq sary ayaz. Alghashynda búl jaqtyng qysyna boyymyz ýirene almaghanmen, bir jyldan song qaqaghan ayazynnyng ózin shybyn shaqqanday kórmeytin bolyp kóndigip aldyq, tipti әskery kiyimimizding týimelerin aghytyp tastap jýretin boldyq. Elge qaytatyn kýndi asygha kýtip jýrmiz. Jana kelgen soldattardan: «Prikazgha neshe kýn qaldy?» - dep, әzildep súrap jýretin kezimiz.

Sol týni týngi kezekshilikten keyin kazarmada úiyqtap jatyr edim, kezekshi serjanttyng bireui oyatyp aldy da:

- Seni komandir shaqyryp jatyr, tez bar, - dedi maghan.

Men ýsti-basymdy tez tәrtipke keltirip, kazarmanyng janyndaghy shtabqa keldim.

- Joldas mayor, qatardaghy soldat Myrzabekov sizding búiryghynyzben kelip túr, - dedim sanqyldap, әskery tәrtip boyynsha ong qolymdy shekeme tiygizip.

- Týimenizdi saludy úmytyp ketipsiz, - dedi ol maghan jaqtyrmay qarap.

- Keshiriniz, - dedim mana asyghysta úmytyp ketken týimemdi salyp jatyp.

- Myrzabekov, sening otbasy jaghdayyna baylanysty demalys beremiz, ýiine baratyn boldyn. Jinaluyna bir saghat uaqyt beremin. Eki saghattan keyin vertolet keledi. Osydan polkke jetken song saghan bar jaghdaydy týsindiredi, - dedi komandir sózining sonyn short kesip.

Polkke kelgen song «әkeng qaytys boldy» degen telegrammany oqyghanda tóbemnen jay týskendey men-zeng kýige týstim. Polktaghy әkemning tanys ofiyseri (ózi Almatydan) samoletke biylet alyp berip, aeroporttan shygharyp saldy. Samolette kele jatyp әkemdi esime alyp jylay beremin, tiri kezinde әkeme bir jaqsylyq jasay almaghanyma ókinemin.

«Búl ómirde aqyndardyng bәri jalghyz» degen óleng joly kónilime orala beredi. «Jo, jo, joq, - deymin men ishimnen kýbirlep, - úly aqyndar ghana emes, úly adamdardyng da bәri jalghyz. Úlylyq degenning ózi jalghyzdyqqa úmtylu». Amerikandyq úly jazushy Djon Donn: «..smerti kajdogo cheloveka umolyaet y menya, ibo ya odin so vsem Chelovechestvom» - dep beker aitpaghan.

Jylaudan kózim búlauday bolyp isip ketip sharshaghan men ózimdi-ózim júbatyp, oiymdy basqa arnagha búrghym keledi, biraq qansha tyrysqanmen әkem kónilimnen ketpey qoydy. Ákemning songhy hatyndaghy saghynyshpen jazylghan sózderin esime aldym.

«Qymbatty balam Aman! Qalay, aman-sau jýrip jatyrsyng ba? Densaulyghyng jaqsy ma? Endi «tisi sarghayghan» tәjiriybeli soldatsyng ghoy, qashan qaytamyn dep kýn sanaytyn synayyndy hatynnnan bayqadym.

Maghan jazghan hatyndaghy kóp әngimelering maghan únady, kókeyime qondy. Oljastyng tvorchestvolyq jaghdayyn súrauyn, Aqseleudi súrauyng - ol halqynnyng atpal azamattaryn sýngin, onyng mәdeniyetine janyng ashuyn. Búl - adamdy adam etetin, iri adam etetin qasiyet.

Oljas ornynda! Jaghdayy jaqsy. Bayaghy qanqu sózderding bәrining basyna su qúighan. Kemshilikteri jetkilikti. Qazaqsha kýrese bilmeydi: ishten shaludy, tobyqtan qaghudy... Ýnemi qoytaqymgha basady... Sen «qoytaqym» degen әdisti bile bermeytin shygharsyn. «Qoytaqym» degen ayaqty belge jaqyn jerden salyp, qarsylasyn omyryp tastau degen sóz.

Aqseleu aghang «Bilim jәne enbektin» redaktorlyghynan týsken. Qanqu sóz kóp boldy. Qysqasy, oghan redaktorlyqty qimady. Sonymen qatar ol Akademiyada (Áuezov institutynda) ghylymy qyzmetker. Kandidattyq dissertasiyasy dayyn bolyp qalyp edi. Jetekshisi Myrzabek Dýisenov biyl kýzde qaytys bolyp ketti. «Bilim jәne enbekte» qazir Esenghaly Raushanov deytin jas aqyn. Erteng (5.HII.) sol Esenghaly ekeumiz issapargha bara jatyrmyz.

Aytpaqshy, әkeng may aiynyng songhy sheninen bastap «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnalynyng әdebiyet jәne óner bólimin basqarady. Sol jurnalda «Dәneker» degen aidar ashyp, basqa respublikalarda túratyn myqty-myqty mәdeniyet qayratkerlerimen súhbat jýrgizip jatyrmyn. Qaraqalpaq Jazushylar odaghynyng birinshi sekretary Tólepbergen Qayypbergenovpen súhbat jýrgizdim. Alda Mústay Kәrim, Rasul Ghamzatovtargha baramyn degen oy bar.

Ákeng Evgeniy Evtushenkony audaryp bitirgen. 10 baspa tabaq boldy. 1989-da shyghady. Alla amandyq berse - sen keletin kýzde.

Biylghy jazdyng eng ýlken janalyghy - Shәkәrim Qúdayberdiyev degen ýlken aqyn aqtaldy. Abaydyng shәkirti, Abay aulynda tughan. Men Semeydegi toyyna baryp qayttym.

Aldaghy ýlken ýmit - Maghjan Júmabaev, Ahmet Baytúrsynov (torghaylyq, «Aqkól» sovhozynan, otes mirovoy turkologiy bolghan), Jýsipbek Aymauytov - dramaturg, osy ýsheui aqtala ma degen ýmittemiz. Praviytelistvennaya komissiya qúrylyp, mәseleler qaralyp jatyr.

Mine, qazaq halqynyng ómirindegi azdy-kópti jana lep osylar.

Qyrkýiekte Ukrainadaghy qazaq mәdeniyetining kýnderi ótti. Ákeng qatysty. Oljastyng gruppasynda boldym. Cherkassk oblysynda Dneprde armansyz jýzdik.

Balam-au, ómir degen susha zymyrap ótip jatyr ghoy. Aytatyn janalyq kóp, onyng mynau  aq qaghazgha qaysysyn syighyzarsyn.

Sening mamana, Maghjangha jazghan hatyndaghy kiyim, aqsha turaly әngimelerin, әriyne, maghan onsha únaghan joq. Kiyim qayda qashar deysin, ózinning talantyng bolsa, ony ústay alar aqylyng bolsa, onyng bәri kýni erten-aq talantynnyng astynda jatady. Bizding pokolenie (ózimdi aitam) talantty kóbirek araq-sharapqa, danghaza-daqpyrtqa aiyrbastadyq. Kóp uaqytymyz, talantymyz miyshenige tiymey zaya ketti. Sen sony qaytalamasa eken dep... kóp oilanamyn. Sening temeki tartatynyndy oilaghanda odan (araq ekeuinen) kórgen qorlyghym qabyrghama qatty batady. Bәrin iste, bәrin ýiren, tek sol ekeuinsiz... Sonda jenesing de útasyn. Maghjangha aqylyndy aityp hat jaz! Temeki men ishu degennen saq bol degendi qatty eskert.

Torghaygha hat jaz. Men qazan aiynda baryp qayttym. Ybyray Altynsarin mektebi janadan salyndy. Qaynekey Jarmaghambetovting 70 jyldyq toyy ótti. Soghan bardyq. Ghafu, Shómishbay, Serikbay, men - tórteumiz.

Aman-sau bol, aitar әngime kóp. Auyzba-auyz aitugha jazsyn allam! Densaulyghyndy kýt, amandyghyndy tile! Asyqpa! Aman bolsan, bar qyzyq ómir aldynda! Asyqpa, aqylyndy shashyp-tókpe! Mynau suret saghan Ukraina kýnderinen eskertkish. Joghaltpa! Kózildirikti - Oljas. Hatty alghanyndy aityp hat jaz! Úmytpa! Kórgenshe kýn jaqsy bolsyn, botam.

 

Sәlemmen: әkeng Kenshilik Aghytayúly MYRZABEKOV

4 jeltoqsan, 1988 jyl»

... Torghayda aeroport basynan meni әkemning tughan aghasy Baqtybay qarsy aldy. Ákemning denesin tughan topyraghyna arulap qoyghannan keyin, Almatygha kelip jetisin bergenshe maghan berilgen demalys ta ayaqtalugha jaqyn qaldy. Búl joly meni aeroporttan әkemning aghasy Baqtybay, inisi Jantemir, mamam jәne inim Maghjan shygharyp saldy. Áskery mindetimdi jalghastyrugha ketip bara jatyp, endi әkemdi mәngi kórmeytinimdi oilaghanymda kózime ystyq jas keledi.

 

***

Byltyr jazda Torghayda әkemning kindik qany tamghan jerde tuystardyng arasynda bolyp, aunap-qunap qayttym. Búryn-sondy óleng jazumen әuestenbesem de, Torghaydyng qasiyetti tabighatynyng әser etkeni sonday - óleng jazghym kelip ketti. «Óleng jazylmaydy, óleng jýrekten shyghady», - dep aitqan әkemning sózi ras eken-au. Kónilimdegi әkeme arnalyp tughan óleng joldarynyng tiyegi aghytylyp ketti.

Keldim mine, Aqshyghanaq qasyna,

Áke, sening tughan jering osy ma?

Ólenindi jattap alyp júrt týgil,

Jelderi de jyrlaydy eken qosyla.

 

Al mynau she, mynau jatqan Tosyn ba,

Túrmyn mine, Tosyn qúmy qasynda.

Qazasalghan qarttarynyng ózderi

IYilip kep sәlem berdi qasyma.

 

Óte berdim Albarbóget túsynan,

Syrymdy endi, әke,  kimnen jasyram.

Kenshilikting jaman úly sen be dep,

Samal jeli sipady kep basymnan.

 

Nauryzym degen,

Nauryzym  ol tentek jer,

Oghan tipti bagha berer bayqap el.

Biraq sening berip ketken baghandy

Maqtanyshpen aitady eken baytaq el.

 

Sol bir sәtte Torghay - ózen tolqydy,

O, tәnirim, jaman eken solqyly.

Kýmp berip em sol mezette suyna,

Sap tyiyldy tentek ózen joyqyny.

 

Tonsam eger kýni shyqty Tosynnan,

Ystyqtap em, samal soqty qasymnan.

Torghayymnyng tabighaty anamday,

Tentek keler úldary da osydan.

 

Almatygha qaytatyn kýni  әjeme «әkemning basyna baryp qaytayyq», - dep ótinish jasadym. Auyl syrtyndaghy zirattargha men, әjem, әielim Lәzzat - ýsheumiz keldik. Ájem әruaqtargha baghyshtap qúran oqy bastady. Ákemning ziratynyng basynda tizerlep otyrghan mening kónilime ystyq múng úyalady. «Áke, sen ylghy da Torghayyndy, Tosyn qúmyn ansap, elge jetuge asyghushy en. Ózing siyaqty dýniyeden erte ketken aghalaryng Qamiqan men Aydarbekti janaryng jasaurap jii esine alyp, elge kelgen sayyn myna túrghan zirattardyng basyna bir soqpay kete almaytyn edin. Endi, mine, men de auylgha kelgen sayyn basyna kelip bir taghzym etip ketetin boldym. Mening kelgenime aruaghyng riza bolsyn. Áke, búl kýnde birge tughan bauyryng Baqtybay da jatyr qasynda bir tómpeshik bolyp. Jaqsy kóretin aghang Saghyndyq ta ótti ómirden. Qayteyin, әke, ekeumizding aramyzda mәngi ýzilmeytin saghynysh qaldy. Átteng jalghan dýniye-ay, kózden búl-búl úshqan qarlyghash dәuren-ay!»

Oyymdy qúran oqyp bolghan әjemnin:

- Qúlynym-au, auylgha jii kelmeysing dep úrsushy edim saghan. Endi mine irgede jatyp kelmeytin boldyn-au, - dep balasyn joqtaghan dauysy bólip jiberdi.

- Kenshiligimning artynan sen de kóp úzamay kettin-au, botam. Qos qúlyndarym-ay, senderding aldarynda ketsem dep armandaushy em, - dep, әjem jaqynda qaytys bolghan Baqtybay kókemning ziratyn qúshaqtap aghyl-tegil jylay bastady.

Ájemning joqtauy mening say-sýiegimdi syrqyratyp, tamaghyma óksik tirelip, kózimnen ystyq jas parlap qoya berdi. Biraq búl joly әkemning nemese jan kókelerimning dýniyeden erte ótkendigine emes, adam qansha ómir sýrse de týsinip bolmaytyn basqa bir nәrsege jylaghandaymyn...

Nege ekeni belgisiz, Pushkinning songhy ólenderining biri dep әkem jii aita beretin jyr joldary esime orala berdi:

Dva chuvstva divno blizko nam,

V nih obretaet serdse pishu.

Lubovi v rodnom pepelishu,

Lubovi k otecheskim grobam.

 

Besin mezgili jaqyndap qalghanda biz jalghyz ayaq sýrleu jolmen auylgha qaray ayandadyq.

Abai.kz