Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2032 0 pikir 1 Aqpan, 2013 saghat 08:17

Jolymbet Mәkishev. Qazaqqa evraziyashyldyq iydeya qajet emes!

"Resey ózin Evraziyalyq derjava retinde ghana

qútqaryp qala alady,

tek Evraziyashyldyq arqyly ghana "

L.N. Gumiylev

 

"Resey ózin Evraziyalyq derjava retinde ghana

qútqaryp qala alady,

tek Evraziyashyldyq arqyly ghana "

L.N. Gumiylev

 

Evraziyashyldyq iydeyasy - keyingi jyldary jii estiytin sózimizge ainaldy. Ony qozghap jýrgender búl TMD mem­le­ketterinin, onyng ishinde әsirese Qazaq­stannyng birden-bir damu joly eke­nin dәleldegisi keledi. «Qazanshynyng óz erki qaydan qúlaq shygharsa» degendey, kósemderi kóbine Orystar bolghan­dyqtan olar Evraziyashyldyqty orys mýddesine qyzmet etuge beyimdep alghan. Oghan: «Evraziyashyldyqty Reseyding geosayasy tújyrymdamasy ghana emes, bizding memleketting geosayasy dәstýri dep te aitugha bolady» degen pikirlerin dәlel retinde keltirsek bolady. Yaghni, búl Reseyding imperiyalyq mýddesimen astasyp jatyr. Endi, búl iydeya Qazaqqa nesimen tiyimsiz degen súraqqa jauap izdep kórelik. Euraziyashyldar qozghalysy әuelde sheteldegi orys emigranttarynyng arasynda dýniyege keldi. Olar barlyq halyqtargha ýstemdik etuge úmtylghan Evrosentrizm men romandyq-germandyq mәdeniyetting agressivtik sipatyn syngha alyp, 1928 jyly «Euraziya» dep atalatyn gazet shyghara bastaydy. Keyin qozghalys mýshelerining kópshiligi slavyanshyldyqty ózderining ruhany negizi dep tany bastady. Qazaqqa jaqpaytyn jaghy osy. Sebebi, Qazaqtar slavyandar emes, attarynyng túyaghy Euraziya tósin dýbirletken Qypshaqtardyng tikeley úrpaghy ekeni belgili. Kerek deseniz, bizde oghan balama bolatyn «Túranshyldyq», «Týrikshildik», «Alashshyldyq» siyaqty óz iydeyaldarymyz bar. Búl jaghynan bizge ózderin Reseyge si­nip ketken «Dalalyqtardyn» úrpaghy sanaytyndardyng kózqarasy jaqynyraq. Biraq, búlar әli úiysyp, Reseyde ýlken kýsh bola almay otyr. Sebebi, orystardyng ózindegi «Dalalyqtargha» qatysty pi­kir ekige jarylghan. Biri - «múnghúl - ta­tarlar» tónireginde bizde jansaq pi­kir qalyptasqan, sondyqtan, qoldan jasalghan jasandy tarihty әshkerelep, aqiqatty aitatyn kez tudy dese, Úly orystyq shovinizmmen ulanghan keybir oqymystylar Qypshaqtar men múnghúl-tatar shapqynshylyghyna baylanysty qalyptasqan, qazirgi qoghamdyq oigha qozghau salmau kerek degen pikirden ainymay otyr. Olar eger Resey tarihy jana kózqaras túrghysynan taldansa, aqtandaqtar ashylyp qalyp, «Tatarlardyn» orys memleketining qalyptasuyna qosqan orasan zor ýlesine әdil bagha beruge tura keledi degen uәj aitady. Bir jaghynan «tatar-múnghúldargha» basqasha bagha berip ýirengen, qazirgi biylikte oghan onsha yqylas bildirip otyrghan joq. Ondaghy oqymystylar men qogham qayratkerlerining Resey shejiresine qatysty eki týrli pozisiya ústanatyndyghyn belgili tarihshy, Resey memlekettik guma­nitarlyq uniyversiytetining preziydenti Yuriy Afanasievtyn: «Kez kelgen adamnan Dmitriy Donskoy kim bolghan dep súranyzshy. Kulikovo shayqasy, tatar ezgisinen qútylu dep jauap beredi ... Eger, «tatar ezgisinen qútylu» degendi Dmitriy Donskoydyng ózine aitsa, ol esinen adasyp keter edi. Sebebi, ol moyyn­day­tyn patsha Tatar patshasy ghana bolatyn. Al, Mamay ózin han jasaghysy kelgen kóldeneng kók attynyng biri boldy. Donskoy osyghan qarsy shyghyp, zandy patshany qorghaghan. «Tatarlardan azat bolu» degen sandyraqty ol qabyldamas edi. Biraq, qazir osylay sóz saptau bizding tarihy qaghidamyzgha ainalyp ketti», degen sózinen bayqaugha bolady. Al, Euraziyashylar iydeyasynyng bizge tiyimdi túsy olardyng slavyan-týrki baylanysyn qayta jandandyryp, ónirdegi alys-beriske jana sipat beretindigi. Olar Euraziya qúr­ly­ghyndaghy ortaq tarihiy-mәdeny qúndylyqtardan bas tartqan joq. Úly dalanyng әlem órkeniyetine qosqan ólsheusiz ýlesine ong bagha berip, Orys tarihy «Tatarlarmen» tyghyz baylanysyp jatqanyn moyyndady. Sondyqtan, euraziyashyldar batysqa býiregi búryp túratyn otandastaryna qarsy shyghyp, Úly Dalany Rusiting qúday qosqan kórshisi әri strategiyalyq әriptesi dep tanydy. Biraq, búl mәselege olar slavyanshyldyq kózqaraspen ýnildi. Óitkeni, orys órkeniyeti ózinshe bir әlem. Búl Europa da emes, Aziya da emes, ekeuining arasyndaghy sintez deydi, olar. Taghy bir ereksheligi, euraziyashylar, «tatar-mún­ghúl ezgisi» Resey ýshin qayyrly boldy. Sebebi, Resey Shynghys han imperiyasynan euraziyalyq memlekettilikting estafetasyn qabyldap aldy, degen pikir aitady. Nikolay Trubeskoy búl jóninde: «Mәskeu patshalyghy Tatar ezgisining arqa­synda qúryldy. Mәskeu patshalary «orys jerin biriktirip» ýlgermesten Úly mún­ghúldardyng batystaghy úlysyna iyelik ete bastady. Mәskeu, Qazan, Astrahan men Sibir handyghyn jaulap alghan song ghana kýshti memleket boldy. Orys patshasy múnghúl hanynyng múragerine ainaldy. Osylaysha Pravoslav patshasy Tatar hanynyng ornyn basyp, han ordasy Mәskeuge auysty», deydi. Alayda, euraziyashyldargha qarsy shyghyp, olardyng maqsatyn týkke túrghysyz dep tapqandar da bar. Mәselen, Grigoriy Florovskiy «Euraziyashyldyqty ruhany sәtsizdik,- dep baghalaghan. «Reseydi Batystan bólip tastaugha bolmaydy. Biz Europagha tehnikalyq qajettilikterding әserinen bet búrdyq. Al, Euraziyalyq faktorgha kelsek, Resey Europa men Aziyanyng arasyndaghy sintez emes. Eu­ro­pagha jiyirkenishpen qarap, Aziyany qalap alghan Euraziyashylardyng ózderi edi», degen bolatyn. Jiyrmasynshy jyldardyng basynda Euraziyashyldar Feodor Dostoevskiydin: «Europa bizdi qúl retinde qabyldasa, Aziyada biz myrza boldyq. Europa bizdi tatarlar dese, Aziyada bizderdi europalyqtar dep atady» degen pikirin jii qaytalaytyn. Qalay desek te, Europa men Aziyanyng «ortasynda ornalasqan» Resey eshqashan imperiyalyq múraty pen ambisiyasynan bas tartqan emes. Bizge keregi de, saqtanatynymyz da osy. Oghan Reseyding preziydenttik kenesining mýshesi bolghan Sergey Karaganovtyn: «Resey ózining bayyrghy imperiyalyq rólinen bas tartpaydy . Ol barlyq amalmen búrynghysha jergilikti knyazderdi aqshagha satyp alyp, qajet bolsa kerek jerge әsker de attandyryp túrady. Bólip al da biyley ber sayasatyn jýrgize beredi»,  degen pikiri dәlel bola alady. Fransuzdardyng «orystyng betin tyrnasang ar jaghynan tatar kórinedi» degen tamasha maqaly bar. Biraq, fransuzdar osylay dese de orystar tegin tany almay әli býlinip jatyr. Sondyqtan, «býlingennen býldirgi aludyn» qajeti joq dep oilaymyz.

Stalinning qúityrqylyghy nemese Últty bólshekteu
sayasaty qalay jýzege asqan edi?

Ótkende teledidargha qarap otyryp, biz syrttay syilap jýrgen bir aghamyzdyng keyde kenestik dәuirdi ansaymyn degen әngimesin estip qaldym. Ol kezde búqaragha kóp jaghday jasaldy, júrttyng kónili toq, kóilegi kók bolghan edi deydi әlgi aghamyz. Ókinishke qaray, osynday pikirlerdi jii bolmasa da ara-túra estip qalamyz. Meninshe, múnday әngimelerdi bolishevikter jýrgizgen súrqayy sayasattan beyhabar adamdar aitatyn siyaqty. Biraq, bilip túryp, nadannyng sózin sóileytinderi de bar. Múndaylar kóbine últtyq mýddeni týsine bermeytinder nemese uyzyna jarymaghan qandastarymyz ekeni aitpasa da týsinikti. Eger, «qyzyl qyrghynnyn» ne ýshin qolgha alynghanyn angharsa esi bar adam Kenes odaghyn ansauyn sap tiyar edi. Endi, sol kommunisterding qúityrqy әreketterining keybirine arnayy toqtalsaq.
Resey imperiyasynda orys emesterding barlyghyn әuelden tatarlar dep ataytyn dәstýr bar. Ásirese, olar shyqqan tegi aziyalyqtardy osylaysha jalpylama ataydy.

Tarihy derekterge jýginsek, qazirgi әzirbayjandardy da 1926 jylgha deyin tatarlar dep atap kelipti. Gruziyanyng alghashqy preziydenti Z.Gamsahurdiya júrt aldynda sóilegen sózinde Gruziyany meken etken әzirbayjandardy ýnemi tatarlar deytin bolghan. Múnday mysaldar óte kóp. Keyin bolishevikter biylik basyna kelgen song imperiyadaghy bayyrghy halyqtargha basqasha at berile bastady. Ásirese, qazirgi tatarlardyng babalary osy tústa ýlken belsendilik kórsetedi. Búqara bas qosqan jerde olar ózderin músylmandarmyz, búl­ghar­larmyz nemese noghaylarmyz dep atap jýrdi. Keyin aty ózgergen halyqtardyng mún­ghúl-tatarlarmen mýlde baylanyspaytyn jana tarihyn jasau qajettigi tuady. Stalinning búiryghy boyynsha bedeldi shyghystanushylar men tarihshylardyng tútas bir toby osy júmysqa bilek sybana kirisedi. Búlargha akademik V.Bartolidting ózi basshylyq jasady. Keyin kezek Týrkistangha keldi. Múnda bolishevikter barsha týrik týlep úshqan jerdegi tól halyqty ydyratu sayasatyn jýzese asyrdy. Halyqtargha qayta at beru arqyly bolishevikter Qapqaz ben Týrkistandy mekendegen milliondaghan qypshaqtardy da joyyp jiberedi. Búl atau olar ýshin óte qauipti edi. Óitkeni, qypshaqtar bir kezderi shyghys Europa men Ortalyq Aziyanyng arasyndaghy aimaq­ty mekendegen alyp etnos boldy. Ári Týrkistandaghy qypshaqtar qyzyldar qyryn qaraghan Altyn Ordadan shyqqan. Olar Ortalyq Aziyadaghy tórt respublika Tәjikstan, Ózbekstan, Qyrghyzstan men Qazaqstannyng ontýstik ónirin alyp jatqan Qoqan handyghyndaghy belsendi kýsh bolatyn. XIX ghasyrdyng jetpisinshi jyldary Resey imperiyasy jaulap alghan son, Qoqan handyghy birtindep ómir sýruin toqtatady. Biraq, Týrkistanda qalyp qoyghan qalyng qypshaq Stalinning týn úiqysyn tórt bólip, degbirin qashyrdy. Ol Týrkistanda Qypshaq respublikasyn qúrghysy kelgen joq. Qysqa qayyrghanda, Týrkistanda jýrgizilgen bólshekteu sayasatynan keyin múndaghy qypshaqtar iri etnos retinde joyylyp, ónirdegi ózge halyqtardyng arasyna sinip ketedi. Dәlirek aitqanda, olardy ózderin qyrghyz, týrkimen, ózbek nemese qazaq dep ataugha mәjbýrledi. Keyin, qypshaqtar Týrkistanda tútas halyq bolyp ghúmyr keshuin týbegeyli toqtatty. Bәlkim, osydan keyin bolsa kerek, olardyng úrpaqtary Ferghana halifatyn qúramyz dep TMD-nyng ýsh respublikasy týiisken jerdegi býkil Ferghana alqabyn kýni býginge deyin dýrliktirip otyr. Keyin bolishevikter «múnghúl-tatarlardyng mәselesin de» birjola sheshuge kiristi. Qazirge deyin keybir aghalarymyz qyzghyshtay qorghaytyn Stalin osy tústa múnghúl-tatarlardy «ta­ghy kóshpendiler» qylyp kórsetuge qúl­shyndy. Búl tarihy derekter rastaytyn jәit. Mәselen, belgili aqyn әri audarmashy Semen Lipkinning estelikterinde Sta­liyn­ning býkil Rusiti jaulap alghan «tatar» etnoniymin varvarlar qylyp barynsha qaralaugha tyrysqany aitylady. Kenes Odaghy qúlaghannan keyin «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda Semen Lipkin Sta­linning tatar-múnghúldardy júrtqa jek­kórinishti etip kórsetuge talpynghanyn әngimelegen. Osynday oimen «kósem» ghylym men kino qayratkerlerin, suretshiler men jazushylardy osy proseske arnayy jú­myldyryp jiberedi. Nәtiyjesinde 1939 jyly Vasiliy Yanaveskiyding «Shynghyshan» dep atalatyn kitaby KSRO-nyng memlekettik syilyghyna úsynylady. Tarihy shyndyqtan alys jatqan, Shynghyshandy qaralau ýshin jazylghan búl roman óz degenine jetip, tatar-múnghúldargha júrt qyryn qaray bastady. Al, soghys jyldary Sergey Ey­zenshteynning «Ivan Groznyi» kinokartinasyn jaryqqa shyghartqan Iosif Stalin Shynghyshan men onyng úrpaqtaryna jariyalaghan kýreste birjola jenip shyghady. Tatar-mongholdardy júrt osydan keyin basqynshy, órkeniyetten habary joq qara tobyr retinde qabyldaytyn boldy. Osynday ylanshyl әreketteri keyin jazasyz qalmaytynyn Stalinning ishi sezgen siyaqty. 1938 jyly Kenes Odaghynyng Shvesiyadaghy elshisi Kollontaymen bolghan aradaghy әngimede ol: «Keyin eng aldymen shet memleketterde, tipti óz elimizde de bizding partiya ben halyqtyng kóptegen isin әdeyi búrmalap, oghan tas atatyndar shyghady. Álemge qoja­lyq etuge úmtylghan Sionizm qol jetkizgen tabystarymyz ben jetistigimiz ýshin bizden ayausyz kek qaytarady. Olar Reseyge әli de taghylar mekeni, shiykizat ortalyghy retinde qaraydy. Mening atyma da kýie jaghylady. Maghan kóptegen qylmystardy zorlap tanatyn bolady» deydi. Sonymen, jogharydaghy jәittar bolishevikter jýrgizgen «kópvektorly» sayasattyng biri ghana. Olardyng imperiyany ústap túru ýshin qanday qúityrqy әreketterge barghanyn jipke tizgendey etip týgel bayandap shyghu әste mýmkin emes. Onyng qajeti de joq dep oilaymyz. Biz ýshin eng bastysy qyzyl imperiya tarihynyng Qazaq eli ýshin, qasterli kezeng bolmaghanyn júrtqa jetkizu boldy.

Abai.kz

0 pikir