Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 1982 0 pikir 4 Aqpan, 2013 saghat 06:31

Áziret Barbol. «BOLAShAQTYN» bolashaghy búlynghyr bolyp túr

Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldardan-aq qazaq jastary «Bolashaq» memlekettik baghdarlamasymen әlemning aldynghy qatarly elderining joghary oqu oryndarynda bilim alugha mýmkindik alghan bolatyn. Atalghan baghdarlama negizinde bilim alghandardyng aldy qazir elimizge kelip, alghan bilimderin el iygiligine, otangha qyzmet etuge júmsauda. Búl bastama әriyne, qúptarlyq jaghday. Degenmen songhy uaqytta bolashaq baghdarlamasynyng tónireginde biraz dau shygha bastady. Beldi BAQ-taghy mәlimetterge qarasaq «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha bilimin shet memleketterde alghan 50-den astam jas Otandaryna qaytyp oralmaghan. Al, qazirgi uaqytta «Bolashaq» baghdarlamasyna 729 oryn berilip, 16 mlrd. tenge qarajat bólinip otyr.

«Bolashaq» baghdarlamasy ótken ghasyrdyng 20-nshy jyldarynda yaghni, Alash ziyalylarynyng bastamasy negizinde payda bolghandyghyn qazir tarih joqqa shygharmaydy.

Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldardan-aq qazaq jastary «Bolashaq» memlekettik baghdarlamasymen әlemning aldynghy qatarly elderining joghary oqu oryndarynda bilim alugha mýmkindik alghan bolatyn. Atalghan baghdarlama negizinde bilim alghandardyng aldy qazir elimizge kelip, alghan bilimderin el iygiligine, otangha qyzmet etuge júmsauda. Búl bastama әriyne, qúptarlyq jaghday. Degenmen songhy uaqytta bolashaq baghdarlamasynyng tónireginde biraz dau shygha bastady. Beldi BAQ-taghy mәlimetterge qarasaq «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha bilimin shet memleketterde alghan 50-den astam jas Otandaryna qaytyp oralmaghan. Al, qazirgi uaqytta «Bolashaq» baghdarlamasyna 729 oryn berilip, 16 mlrd. tenge qarajat bólinip otyr.

«Bolashaq» baghdarlamasy ótken ghasyrdyng 20-nshy jyldarynda yaghni, Alash ziyalylarynyng bastamasy negizinde payda bolghandyghyn qazir tarih joqqa shygharmaydy.

Últ tarihynda nebәri on segiz jasta respublikalyq «Jas azamat» atty býkil qazaqtyq jastar úiymyn qúryp, oghan basshylyq jasaghan, jiyrma bes jasynda el tarihyndaghy eng jas halyq komissary atanghan alashordashy Smaghúl Sәduaqasov, Á.Baydildiyn, E.Aldongharovtarmen birigip 1922 jyly 19 tamyzda QazOAK men QazAKSR-i Halyq aghartu komissariyatyna hat joldap: «Revolusiya jastardy jasampazdyqqa emes, shayqasugha ýiretti. Sondyqtan da endi jastardyng oquy, janalyq izdep, olardy jýzege asyrudy ýirenu kerek. Batylyraq aqyldy is isteu ýshin tereng jәne salmaqty bilim kerek» dey otyryp, tehnikanyng tilin mengeru ýshin Germaniyagha 30 qazaq jasyn oqugha jiberudi súrap: «Shyghys ýshin burjuaziyalyq Europa «mәdeniyetin» qabyldaudyng qajeti joq. Shyghysqa europalyq damyghan tehnika, tek tehnika ghana kerek» - (J.Sýleymen. Smaghúl Sәduaqasov - últ azattyghynyng jarshysy. Otan tarihy 3-4/2000) - dep jazghan bolatyn.

Osylaysha, sol uaqytta bolisheviktermen beldese jýrip, memleket biyliginde otyrghan alashordashylar - T.Rysqúlov, S.Sәduaqasov, S.Qojanovtardyng aralasuymen Europa elderinde zamanauy tehnikanyng tilin mengeruge búdan bir ghasyrgha juyq uaqyt búryn qazaq jastaryn oqugha jiberu bastalghan bolatyn.

Yaghni, qazirgi «Bolashaq» baghdarlamasy ótken ghasyrda Alash ziyalylarynyng iydeyasy ekendigin eskersek, tәuelsizdik alghan tústaghy «Bolashaq» baghdarlamasynyng qayta jandanuy - sol iydeyanyng jýzege asuy dep úqqan abzal. Degenmen, últtyq intelliygensiya ókilderining ótken ghasyrda oilap tapqan - «Bolashaq» baghdarlamasyna qazaqtyn, úl-qyzdaryn oqytudaghy alashordashylardyng negizgi maqsaty, kóksegen armany qazir oryndalyp otyrghan joq. Qazirgi «Bolashaq» baghdarlamasynda, ondaghy oqyp jýrgen jastardyng basym bóliginde T.Rysqúlov, S.Sәduaqasov, S.Qojanov t.b. kótergen: «Europalyq «mәdeniyet» emes, damyghan tehnika kerek», - degen negizgi maqsat joq. Negizgi maqsaty dúrys aiqyndalmaghan, kóksegeni kýmәndi bolghannan son, qazirgi «Bolashaq» baghdarlamasynyng bolashaghy búlynghyr bolyp barady.

Alash qayratkerleri artta qalghan eline qorghan bolatyn, últ bolashaghyn, júrt júmysyn oilaytyn tek últshyl hәm bilimdi jastar dep senip, sol jastardy órkeniyetti Batysqa jiberudi úigharyp, biraq, ol jaqtan ne ýirenetindigin, ony qalay el iygiligine jaratatyndyghyn bildi. Yaghni, bir sózben aitqanda, qazaq jastarynyng Batysqa bilim quyp baru maqsatyn aiqyndap bergen bolatyn. Sondyqtan ol jaqqa baratyn jas әueli últshyl bolyp, Europa «mәdeniyetin» emes, tek «tehnikasynyng tilin ghana iygerem», ony elge kelip qazaq últynyng iygiligine jaratam degen maqsatpen ghana barghan. Osylaysha, Europanyng azghyndyq «mәdeniyetine» qazaq jastary jútylyp ketpes ýshin sol zamanda Alash qayratkerleri «Batys turaly», әsirese Europanyng kýni bitken «mәdeniyeti» turaly qoghamdyq pikir qalyptastyrghan bolatyn.

Alash ziyalylarynyng batys turaly aitqandary

Alashordanyng ruhany kósemi bolghan Ahmet Baytúrsynúly Europa turaly:

Jer jýzi qyzyl qangha boyalyp túr,

Es ketip, eski namys oyanyp túr.

Ýlgili Evropa últtarynan,

Ýlgi al dep aitugha auyz úyalyp túr - dep atap kórsetedi. Yaghni, últ ústazynyng Europadan «Ýlgi al dep aitugha auyz úyalyp túr» degeni әriyne, tehnikasyn emes, S.Sәduaqasúly aitqan «qabyldaudyng qajeti joq mәdeniyetin», «azghyndyq mәdeniyetin», «qandyqol», «qanqorlyq» әreketin aityp otyrghandyghy aiqyn..

Sol sekildi alashordanyng ruhany ústazy Shәkәrim Qúdayberdiúly:

Evropa bilimdi júrt osy kýnde,

Shyqqan joq aiuandyqtan o da mýlde.

Tereng oilap sózimning týbin bil de,

Ishten jyla shyraghym syrttan kýl de - dep azghyndyqtyng batpaghyna batyp bara jatqan batysqa osylay bagha bergen. «Bilimdi» biraq, «ayuandyqtan shyqpaghandyghyn» eskertip otyr.

Alash ziyalylary ataghanday «ýlgili» bola túra «ýlgi ala almaytyn», «bilimdi» bolsa da «ayuandyqtan shyqpaghan» Europagha, jalpy batys mәdeniyetine Alash ziyalylarynyng bergen búl baghasyn shyghystyq kózqaras, músylmandyq mýdde túrghysynan dep bilsek, biraq Batysty qazirgi batys oishyldarynyng kózqarasy túrysynan qarasaq, Alash ziyalylarynyng batys turaly iydeyasynyng aqiqattan alys ketpegendigine anyq kóz jetkizuge bolady.

AQSh-tyng Garvard uniyversiytetining professory, amerikalyq mәdeniyet filosofy P.A.Sorokiyn: «Ómirding jәne batys qoghamyndaghy mәdeniyet pen túrmys-salttyng asa manyzdy kórinisteri eleuli daghdarysty bastan keship otyr... Batys qoghamynyng tәni men ruhy syrqatqa shaldyqqan, jәne onyng denesinde tym bolmasa bir sau jerding nemese qalypty qyzmet etetin jýike tinderining tabyluy ekitalay..» (Álemdik filosofiyalyq múra. HH ghasyrdaghy mәdeniyet filosofiyasy. 17-tom. Jazushy: Almaty, 2008 j. 290-b) - dese, Nobeli syilyghynyng iyegeri, nemis mәdeniyet filosofy, Alibert Shveyser: «.. Biz mәdeniyetting qúldyrauyn sipattaytyn jaghdayda ómir sýrip otyrmyz. Búl ahual soghystan bolghan joq - ol onyng kórinisi ghana. Faktige ainalghan qoghamnyng ruhany ómirindegining bәri óz kezeginde ruhany bastaugha endi teris әser etetin bolady. Materialdyq jәne ruhanilyq arasyndaghy ózara baylanys kýrdeli sipat aldy...

... Iә bizding qoghamnyng ózi adamdardyng bәrin adamy qúndylyq jәne adamy adamgershilik túrghysynan qaraudan qaldy. Adamzattyng belgili bir bóligi biz ýshin adamy materialgha, zatqa ainaldy... Aq nәsildi halyqtardyng qanshama aiuandyq isteri songhy onjyldyqtardy bizding otar elderding әdebiyetterinde kórinis tapty. Osydan jiyrma jyl búryn Europa qúrlyghyndaghy elderding birindegi parlamentte deportasiyalanghan negirlerding ashtyq pen júqpaly aurulardan jappay qyryluy turaly jasalghan bayandamada olardyng ólimin tura malgha aitylatynday «shyghyn boldy» degen sóz qoldanghanda jinalghandar ony qalypty týrde qabyldady. Qazirgi mektepterde sabaq berude jәne oqulyq qúraldarynda izgilikti mýldem yghystyryp tastady, ol adamdy tәrbiyeleudegi eng qarapayym әri eng qajetti aqiqat boludan qaldy, tipti izgilikti syrtqy jaghdaylardyng әserinen qorghau jәne bizding úrpaghymyzdy tәrbiyeleuge qoldanudyng eshqanday qajeti joq siyaqty», (HH ghasyrdaghy mәdeniyet filosofisy. 17-tom. Jazushy. Almaty 2008. «Mәdeniyetting qúldyrauy jәne qayta órleui». 138,151,152-bb) - dep aqiqatty asha otyryp, Alash intelliygensiyasynyng batys turaly tújyrymyn taygha tanba basqanday ghyp taghy dәleldep bergen bolatyn.

Búl jóninde de Alashtyng últshyl aqyny Maghjan Júmabayúly:

Ibiliske ergen eserler,

Ózimshil keude keselder

Túnshyqsyn, qangha boyalsyn

Onyng ólgen ýnimen,

Qandy batqan kýnimen

Kýnshyghysym oyansyn!

Nemese,

Kýnbatysty qaranghylyq qaptaghan,

Jalghyz jan joq qaranghyda laqpaghan.

Bilgen emes - iman degen ne nәrse,

«Qaryn» degen sózdi ghana jattaghan - dep, órkeniyetti, ghylym-bilimi qaryshtap damudyng eng joghary basqyshynda túrghan batysty «Ibiliske ergen eserler», «ózimshil keude keselder» dep kórsetedi.

Europa elderining HH ghasyrdaghy bodan etip, otarynda ústaghan Shyghys elderine, ozbyrlyghy, ol elderge Batystyq ýlgidegi bilim-ghylym ýiretip otyrmyz degen jeleumen ol otar elderdi mәngýrt etip, qanauy, «missionerlik» missiyasy ótken tarihtaghy Europanyng jauyzdyghy bolyp tabylady. Batystyng sol zamandaghy is-әreketine qanyq, ony óz kózimen kórip, sol sayasattyng bel ortasynda jýrgen Alashordashy N.Tóreqúlov ol jóninde óz oiyn bylay qorytady: «... Búl obyrlardyng keyde biz shyghysqa batystyng mәdeniyetin kirgizip jatyrmyz deuleri, ózderining shyghysta istep jatqan talan-taraj, zorlyq-zombylyqtaryn býrkeu ýshin aitatyn sózderi ghoy.

Dúrys, shyghystyng keybir jerlerinde Jauropa memleketterining kollej, liysey, missioner mektepteri syqyldy mektep medreseler ashqany ras. Biraq mynany eskeru kerek: búl mektepterde otarlardyng jergilikti halyqtarynyng oqyp, tәrbie alyp jatqany qansha, joqtyng janynda az, búl bir. Ekinshi, Jauropa imperialisteri jergilikti halyqtyng balalaryn tәrbie qylghanda әlem imperializmining tabanyn jalaytyn qarghyly tazy, baylauly búzauy qylyp, yqylasty qyzmetkeri qylyp tәrbie qylugha tyrysady; Jergilikti halyq balalaryn ózine qas, óz elin soratyn tóre, tilmash qylyp, ózderining sayasaty men saudasynyng jergilikti agenti qylyp, ózderining kózi qylyp shygharady. Qytayda, Ýndistanda, Týrkiyada, Mysyrda, shyghystyng t.b. jerlerinde biz osynau isti ashyq-aq kórip otyrmyz. Bir Qytaydyng ózinde alty mynday Jauropanyng missioneri bar. Búlar Qytaydyng 120 myng adamdy ózderine kýshik qylyp ertip alghan. Qytaydaghy Amerika qamshysynan jaghymdy qamshy joq degen pikirdi taratu ýshin, bir Amerikanyng ózi jylyna on millionday dollar júmsap otyr.

Dúrys, otar halyqtary bilimge, mәdeniyetke ansap otyrghany ras. Biraq, imperialister aghartu júmysyn mynaday maqsatpen jýrgizip otyrghan son, otar halyqtary mynau missioner mәdeniyetinen, búl mәdeniyetting qojasy mynau obyrlardan qútylghansha asyq bolyp otyr... », (N.Tóreqúlov. «Últ mәselesi jәne mektep» Kóptomdyq shygharmalar jinaghy. 3-tom) - dep, «mәngilik dos emes, mәngilik mýdde» izdeytin batystyng basty otarlaushy pighylyn ashyp bergen bolatyn.

A.Baytúrsynúly: «Músylman júrty ózge kýnshyghys elderinen góri Arabstandy jaqsy biledi. Týrkiya, Arabstan - músylman elderining besigi sekildi jerler. Arabstanda músylmandardyng «qasiyetti» qalalary - Mekke menen Mәdina hәm betterin búryp tәjim etetin Qaghbasy bar. Mine, osy Arabstandy ózine baghyndyrugha, otaryna ainaldyrugha songhy jyldarda Angiliya qatty kirisuli. Júrttardy sanap, bas baghyn izdeushi arabtyng baylaryn, ishandaryn para berip, ózderine qaratyp alyp, búqara halyqty bir-birine atystyryp, aghylshyndar júrttyng berekesin ketirip, qanyn soryp otyr», (A.Baytúrsynúly: 5-tom. Almaty: Alash 2006. 199 b) - deuinen kóp nәrseni angharugha bolady. Ahang Ishandaryn, yaghni, ruhany din iyelerining ózin para berip, ózine qaratyp alghandyghyn aityp otyr. Al, búl songhy jýz jyldyqta músylman әleminde «qan tókken», Ahannyng sózimen aitsaq: «ishandaryn para berip ózderine qaratyp» Angliyanyng qoldan jasaghan «vahhabizmnin» dәl ózi. Osylaysha, Batys músylman elining besigi sanalghan Arabiyada islam dinin «býldirip», arabtardy mәngýrttep, ruhany mәdeniyetinen qol ýzdirip, ghasyrlar boyghy qalyptasqan dәstýrli dýniyetanymyn, tarihy jadyn joyyp jibergen bolatyn.

Amerika Qúrama Shtattarynda birneshe ay bolyp, búl Batystyq azghyndyq, jauyzdyq mәdeniyetting qoghamgha, jalpy jas buyngha keri әserin óz kózimen kórip oy tújyrymdaghan Múhtar Áuezov: «...Sonymen qatar endi, әsirese, mol jәne óte bir zalaldy yqpaly kóp Amerikadaghy jas buyn ataulyny anyq, aiqyn jaman azdyratyn mol bir suretter taghy bar.Ol búzyqtyqqa, qan tóguge adamdy adam ittey talaugha arnalghan jәne sol jaylar ózinshe kórer kózge qyzyq, qyzdyrmaly oqigha bolyp qalyptasatynyn kóresiz. Búl naghyz Amerikanyng kóp aitylatyn «Komiksy» deytin kino suretterinin, telefilimderining (televizor) mol tobyna jatady... Búl kórgenimiz, múndaghy eriksiz sezgenimiz býgingi Amerikanyng býgingi bar mәdeniyetining syrtqy kórki. Tehnikasy, barlyghy, baylyghy qatarynda mynaday jas buyndy jabayylyq, qanqorlyq, jyrtqyshtyq baghytta baulyghanday súmdyq angharylady. Solay bolmasqa, oilamasqa shara da joq. Óitkeni búl bizding kórgenimiz bir suretting túsynda, birer kinoteatrda ghana emes, ol Niu-York, Vashington, Los-Anjelos, Boston siyaqty ýlkendi-kishili qalalardyng bәrinde, barlyq kino men teleekrannyng bәr-bәrinde jýrip jatqan kýndegi kópten-kóp shygharmalar», - dep, batystyng «qanqorlyq», «jyrtqyshtyq» mәdeniyetin atay otyryp, Múhtar Áuezov: « Endigi bir aitatyn dәl derekti әngimelerimiz Amerika Qúrama Shtatynyng birneshe joghary oqu ornyndarynda bolatyn keybir qolaysyz, ersi minezder jayynan bilgenimiz jóninde bolsyn.

«Niu-York tayms» gazetining 26 fevralida shyqqan sanynda Solsbery Harison jazghan Joghary oqu oryndary jónindegi bir mol maqala shyqty. Maqalanyng aty - «Jasyryn jazushylar әshkerelenui». Múnda Solsbery bir audandyq prokuror Frenk-Hogan ózi әshkerelep tapqan bir top júmystar jayyn bayandaydy, prokurordyng anyqtauy boyynsha, joghary oqu oryndarynda studentter ýshin emtihan berip, jas ghalymdar ýshin dissertasiya jazyp qorghaytyn birneshe toptar boldy. Olar ózi tórt agentstvagha bólinedi.

Magistrlik dissertasiya ýshin ýsh myng dollar alyp jazatyn bolady. Student ýshin emtihan tapsyrghan aqysyna elu dollardan bes jýz dollargha deyin alatyn bolady. Keybir sonday jaldamalar emtihandy studentter ýshin bir emes, birneshe uniyversiytetterde berip jýredi. Sol qatarda Kolumbiyskiy uniyversiytette, oqytushylar kolledjinde emtihan tabys etken joldama adamdar jayy aitylady... Solsberiyding jazuynda oqytushylar kolledjining preziydenti doktor Kesuelding búl jóninde kóp qynjylyp sóilegenin keltiredi.

Sandary kóp bolmasa da, búndaylardyng oqytushylyq qúqyq-tәrbiyege adamgershilikke jat minez ekenin aita kep, óz kolledjinde múnday minezderdi joygha sert bergenin aitady.

...Psihologiya jóninen ýsh jýz elu dollargha IYeshiv Uniyversiytetting jas ghalymyna dissertasiya jazyp bergenin Benson ózi moyyndaydy.

Týstik Batys uniyversiytetterining bireuining professory doktorlyq dissertasiyany qayta jazyp bergen adamgha qorghaushy bir myng eki jýz dollar tólep jәne sol adamgha keyin alghys aityp hat jazghanyn da keltiredi.

Kolumbiyskiy uniyversiytette Elizaveta dәuirindegi drama jayly dissertasiya jazyp, eki myng dollargha jaldanyp, sol aqshynyng jarymyn alyp, keyin qashyp ketken bir jasyryn jazushyny eske alady... Áriyne, bar uniyversiytetter tәrbiyesi búl emes te, barlyq ghylym dәrejesin qorghaushylar búl atalghandar emes, biraq sonymen qatar Amerika joghary dәrejeli oqu oryndary men ghylym ordalarynda keyde osynday da soraqy minezder soydiya, jaryqqa shygha jýretini bar kórinedi», - (M.Áuezov. 8 tom. Shygharmalary. «Jaushy» baspasy. Almaty, 1981 j. «Amerika әserleri», 300-301, 295-297 bb) - dep, damudyng eng biyik shynyna shyqqan, әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy, ghylym-bilimi, mәdeniyeti órkendegen Batysta da búl mәselening sheshilmegendigin, ol elde de bizdegidey sybaylas jemqorlyq, paraqorlyq dertining asqynyp túrghandyghyn aitqan edi.

 

Qorytyndy sóz

«Halyqaralyq baghdarlamalar ortalyghynyn» mәlimeti boyynsha Otanyna oraludan bas tartyp shet elde qalyp qoyyp jatqan, ol jaqta ne istep, ne qoyghany belgisiz «Bolashaq» baghdarlamasymen oqityn bir stependiattyng ózine ghana jylyna on myng dollardan asatyn qarajat júmsalady eken.

Últ mýddesining ne ekendigin, ózining kim ekendigin bilmeytin óz ýiinde jat tilde sóilesip, tól mәdeniyetinin, últ ruhaniyatynyng «uyzyna jarymay» ósken jastardyng «Bolashaqpen» Batysqa oqu izdep baryp, Nәzir Tóreqúlúly aitqanday: «Batys imperializmining tabanyn jalaytyn qarghyly tazy, baylauly búzauy bolyp, yqylasty qyzmetkerine ainalyp» sol jaqta qalyp jatyr. «Halyqaralyq baghdarlamalar ortalyghyndaghylar» atap ótkenindey ótken jyly 25 adam, al oghan deyin 29 «Bolashaq» týlegi elge keluden, óz últyna qyzmet etuden bas tartqan eken. Qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp kýn bolady» - dep ýkili ýmit artyp otyrghan «Bolashaqtyn» jastary, osylay jylda 25-30, odan da kóbi shetelde qala berse onda onday «Bolashaqtan» ne qayyr?! Ýmit artqan jastardan ne payda?!

Meninshe, búl olqylyqtardyng basty sebebi - «Bolashaq» baghdarlamasynyng maqsaty naqty aiqyndalmay, ondaghy shetelge jiberiletin jastargha qoylatyn talaptyng dúrys jolgha qoyylmauy dep bilemin. Memleket qarajatyn osynshama jaratyp, memleket iygiligine alghan bilimderin jaratady dep ýlken senim bildirilgen jastardy shetelge jiberuden búryn әueli Alash intelliygensiyasynyng ústanghan tәsili qoldanylyp: «Shyghys ýshin burjuaziyalyq Europa «mәdeniyetin» emes, damyghan tehnika, tek tehnika ghana kerek» - deytin qaghida basty oryngha shyghu kerek! Ol ýshin «Bolashaqtyn» bolashaq týlekterin synaqtan iriktep ótkizetin komissiya mýsheleri әueli ózderi últyna jany ashyp, qany qyzatyn, qazaq elinin, qazaq jastarynyng bolashaghy ýshin bauyr etin ýzip bere alatyn «últshyl», «últ ruhaniyatyn mengergen», «Alash iydeyasyna bekem» boluy kerek. Sodan song Alashtyng ardagerleri Bókeyhan, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Túrar, Shoqay, Múhammedjan, Sәkender keyingi tolqyn jas alashshyldar - Nәzir, Múhtar, Qanysh, Smaghúl, Súltanbekterdi shәkirt etip, últshyl azamat qylyp tәrbiyelegenindey, «Bolashaq» baghdarlamasyna baratyn jastargha әueli últtyq mýdde, últtyq ruhty sanasyna siniru kerek. Últtyq sanasy pisip jetilgen, ekinshiden, barlyq qoyylghan talaptardy oryndaghan jastar ghana jiberilu kerek. Eger de basqa talaptaryn oryndap, biraq últtyq ruhy búldyr, namysy joq bolsa jiberilmeui qajet. Basqa últ ókilderi de osy talap ýdesinen shyghuy kerek. Óitkeni biz Elbasy N.Á.Nazarbaev ózining úzaq merzimdi qamtityn «Qazaqstan-2050» strategiyasynda ataghanday: «Mәngilik Qazaq elin» qúrugha atsalysyp jatqan qazaq elining perzentterimiz. Sondyqtan elimizdegi ózge últ ókilderi bolashaqta qazirgi Batys elderindegidey sol elding tilin bilmese, mәdeniyetin qúrmettemese kýn kóre almaytyn dәrejege jetui tiyis.

Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng 2012 jyldyng qyrkýiek aiyndaghy «Qazaqstan bilim qoghamy jolynda» atty «Nazarbaev uniyversiytetinde» oqyghan leksiyasynda: «Biz qarajatymyzdy shygharyp, batystyng ozyq tehnologiyalaryn satyp aluymyz kerek. Alayda olar bizge eng ýzdik ýlgilerin qolymyzgha onaylyqpen bere salmaydy. Ózine bәsekelesti damytugha kim mýddeli bolsyn? Sondyqtan múnday ozyq tehnologiyany ózimizde shygharyp, revolusiyagha qajetti bilim men ghylymdy da osy jerden órkendetuge tiyispiz» - dep ataghanday ózine bәsekeles boludy qalamaytyn, qashanda «mәngilik dos emes, mәngilik mýdde izdeytin» Batys bizding «Bolashaq» jastarynyng qolyna ozyq tehnikasynyng kiltin ústata salmaydy, әriyne. Onday tehnikany satpaydy da. «Bolashaq» baghdarlamasyna basymdyq berip otyrghan N.Nazarbaevtyng ózi osyny aityp otyr. Sondyqtan N.Nazarbaev aitqanday ol jaqtan alyp kelgen birli-jarym tehnikanyng tilin osynda «odan әri damytu kerek». Ony da isteytin últy ýshin tughan jastar ghana. Ol ýshin qazaq jastary N.Nazarbaevtyng sózimen aitsam: «Otanymyzdyng dәuleti artuy ýshin men ne istedim dep súrauy kerek» ózinen. Jәne sol qaghidagha berik boluy kerek. Onday júmysty últ namysyna qany qyzyp, últ júmysyna jany ashityn jastar ghana jasay alady. «Qazaqstan-2050» strategiyasynda N.Nazrbaev aitqanday: «Babalardyng erligi, býgingi buynnyng eren isteri jәne jas úrpaqtyng jasampazdyghy arasynda sabaqtastyq bolsa ghana, biz «Mәngilik El»bolamyz».

Hosh. Bolashaqty bitirgenning bәri Batysta qalyp jatqan joq.

Baygha mal, oqyghangha shen maqsút bop,

Oylaytyn júrttyng qamyn adam azdan - dep, Alashtyng ardaqtysy Ahmet Baytúrsynúly aitqanday, eline kelgen «Bolashaq» týlekterining ózi - «mal quyp», «shen izdep» ketse, Ahang aitqan: «júrttyng qamyn kim oilap», N.Nazarbaev aitqan: «Batys bermegen» bilimdi, tehnikany qalay janghyrtpaq?!

Al «Bolashaq» baghdarlamasy qazirgi elimizdegidey sipat ala beretin bolsa, onda M.Áuezov aitqan: «Batystyng oqu oryndary men ghylym ordalaryndaghy soraqy minezder - studentter ýshin emtihan berip, jas ghalymdar ýshin dissertasiya jazdyratyn toptargha» qazaq jastarynyng ainalyp, N.Tóreqúlov ataghan: Batystyng «missioner mәdeniyetine» jútylyp ketui ghajap emes.

Nobeli syilyghynyng iyegeri, nemis mәdeniyet filosofy, Alibert Shveyser aitqanday: «adamy qúndylyq joyylyp», «mektepterde oqulyq qúraldarynda izgilikti mýldem yghystyryp tastalghan», AQSh-tyng Garvard uniyversiytetining professory, amerikalyq mәdeniyet filosofy P.A.Sorokin ataghan: «Tym bolmasa bir sau jerding nemese qalypty qyzmet etetin jýike tinderining tabyluy ekitalay..» Batysqa bilim quyp baratyn qazaq jastary Alashorda ziyalylary kóksegen: «tek damyghan tehnikany mengerem» ony «últ mýddesine sarp etem» degen maqsatty ghana kózdep baruy kerek!

Alash qayratkerleri: «Ibiliske ergen eserler eli», «Ýimelegen jyn úyasy» dep tanyghan aiuan qylmaghan is - eri men erin, әieli men әieline jeke otau tigip, ýy qylghan elge ózge maqsatty kózdep barsang qúrydyng qazaq jastary! Osyny әbden úq! Myqtap esinde saqta!  «Bolashaqtyn» batyl da, elin sýietin qaysar qazaghy!

ABAI.KZ

0 pikir