Álemdik ekonomikalyq daghdarystyng dýmpui AQSh-tan asyp, múhittan ótip, Euraziya qúrlyghyna jetkende de, salqynqandy sabyryn saqtaghan Qazaqstan qarjy salasyndaghy qiynshylyqty bankter nesiyelerin qaytara almay daghdara bastaghan kezde bir-aq sezindi.

AQSh-ta ipotekalyq daghdarys bastalyp ketkende "Qazaqstandy ekonomikalyq daghdarys ainalyp ótedi" dep jarysa mәlimdegen sheneunikter, odan song jarty jyl ótkennen keyin "Qazaqstanda daghdarys saldarlaryn joy baghdarlamasy әldeqashan qabyldanyp qoyghan" dep taghy mәlimdeme jasady. 2007 jyldyng qonyr kýzinde syrqaty syr bergen әlemdik ekonomikanyng qay tústa damyl tauyp, tynystaytynyn kim bilsin, degenmen Qazaqstan Ýkimeti taghy da uaqytty oza shauyp, "TMD boyynsha Qazaqstan birinshi bolyp daghdarystan aman-esen shyghady" degen maghynadaghy mәlimdemeler jasap jatyr.

Shyn mәninde, búl daghdarys qazirding ózinde túrmysy ortashany tәltirektetip, túrmysy tómendi túralatyp ýlgerdi. On milliard dollardan astam qarjyny Últtyq qordan suyryp alyp, ekonomikagha qúya salghan Mәsimov Ýkimetining әzirge múrty da qisayghan joq. Qazirgi Kabiynetting baqqany - qarjyny jemqorlardan qoryp, tiyisti ornyna jetkizu ghana.

Álemdik ekonomikalyq daghdarystyng dýmpui AQSh-tan asyp, múhittan ótip, Euraziya qúrlyghyna jetkende de, salqynqandy sabyryn saqtaghan Qazaqstan qarjy salasyndaghy qiynshylyqty bankter nesiyelerin qaytara almay daghdara bastaghan kezde bir-aq sezindi.

AQSh-ta ipotekalyq daghdarys bastalyp ketkende "Qazaqstandy ekonomikalyq daghdarys ainalyp ótedi" dep jarysa mәlimdegen sheneunikter, odan song jarty jyl ótkennen keyin "Qazaqstanda daghdarys saldarlaryn joy baghdarlamasy әldeqashan qabyldanyp qoyghan" dep taghy mәlimdeme jasady. 2007 jyldyng qonyr kýzinde syrqaty syr bergen әlemdik ekonomikanyng qay tústa damyl tauyp, tynystaytynyn kim bilsin, degenmen Qazaqstan Ýkimeti taghy da uaqytty oza shauyp, "TMD boyynsha Qazaqstan birinshi bolyp daghdarystan aman-esen shyghady" degen maghynadaghy mәlimdemeler jasap jatyr.

Shyn mәninde, búl daghdarys qazirding ózinde túrmysy ortashany tәltirektetip, túrmysy tómendi túralatyp ýlgerdi. On milliard dollardan astam qarjyny Últtyq qordan suyryp alyp, ekonomikagha qúya salghan Mәsimov Ýkimetining әzirge múrty da qisayghan joq. Qazirgi Kabiynetting baqqany - qarjyny jemqorlardan qoryp, tiyisti ornyna jetkizu ghana.

Ras, memlekettik budjetke telmirgen qyzmetkerdin, zeynetker men studentterding tiyesili aqshasy jyl sayyn ósip jatyr. Biraq qymbatshylyq ta qaltany qaghyp túr. Ýkimetting qauqary - Preziydentting tapsyrmalaryn oryndaugha ghana jetetindey. Degenmen, Elbasynyng elde ortasha túrmysty buyn qalyptastyru kerek degen tapsyrmasy әli sóz kýiinde qalyp otyr. Elimizde bolyp jatqan oqighalargha qoghamnyng óz kózqarasyn der shaghynda bildire almay jatatyny sondyqtan bolsa kerek. Qazaqstanda orta klass joqtyng qasy deuge de bolady. Reseyde ortasha túrmysty otbasylar halyqtyng 21 payyzyn qúraytyn bolsa, bizde bar-joghy 7 payyzdan aspaydy eken.

Orta buynnyng ýni óte bәseng ekeni aqpan aiynda bir-aq kýnde jýrgizilgen devalivasiyanyng kezinde anyq sezildi. Tengening AQSh dollaryna shaqqandaghy baghamy 150-den asyp, 160-qa jetkende qoghamnyng әr mýshesi óz basymen qayghy bolyp ketti. Ókimet devalivasiyany ózi bastap, ózi rettedi. Azshylyqtyng ýni shyqpay jatqanynyng belgisi osy ma?

Endi, mine, devalivasiya ótkeli jarty jyldan song Últtyq bank tóraghasy Grigoriy Marchenko: "Bizding sol kezde qabyldaghan sheshimimiz dúrys eken" dep taghy mәlimdeme jasady. Osy jarty jylda tengening resmy baghamy 150-ding o jaq bú jaghynda bolghany ras, degenmen, shúghyl jasalghan devalivasiyadan keyin últtyq valutanyng taghdyryna degen senimning azayyp qalghanyn aitu lәzim.

Birinshi jartyjyldyqty qorytyndylaghan Ýkimet ekonomikada azdaghan algha jylju bar dep mәlimdeme taratty. Respublikalyq aqparat qúraldary premier-ministrding mәlimdemesine sýienip, "Daghdarysqa qarsy baghdarlamanyn" ong nәtiyjeleri turaly mәlimet taratyp jatyr. Tipti, reseylik aqparat qúraldary da, "Qazaqstannyng daghdarys saldarlaryn jong baghdarlamasy bizdikine qaraghanda tiyimdirek" dep jazyp jatyr. "Samrúq-Qazyna" menedjerleri 2008 jyl boyyna reseylik ekonomistermen kenesip, birge júmys istegenin eskersek, kórshimizding bizge degen yqylasynyng nege erekshe ekeni týsinikti shyghar.

Degenmen, daghdarystyng әli sozyla týsetini anyq. Moody"s halyqaralyq reyting agenttigining Qazaqstandaghy ekonomikalyq jaghdayy turaly jaqynda jasaghan boljamy "sýiinshiletetin" janalyq emes. Reytingtik agenttik Qazaqstan Ýkimetining bankterdi qarjylandyruy anau aitqanday ong nәtiyjesin bere qoyady degenge kýmәnmen qaraydy. Qazaqstannyng bank jýiesi әli de daghdarystan eng kóp zardap shegetin salanyng biri bolyp qalyp otyr. BTA Banki, Aliyans banki, Astana-Finans banki siyaqty ýsh birdey qarjylyq qúrylymnyng defoltqa úshyrauy osynyng saldary deydi agenttik sarapshylary. Múnymen de qoymay, Moody"s Qazaqstan ýshin eng jaysyz uaqyt әli alda dep boljaydy, al bank jýiesinde әli de biraz banktrottyqtar men defolttar boluy mýmkin.

Al Qazaqstan Ýkimeti múnday mәlimdemelerge qúlaq aspastan, óz betimen tirlik etip jatyr. "Samrúq-Qazyna" BTA bankting aksiyalaryn reseylik Sberbankke ótkizuding әrtýrli jolyn qarastyryp jatyr. Qayrat Kelimbetov BTA bankting aksiyalaryn Sberbank aksiyalaryna aiyrbastaudy da úsyndy. Degenmen, búl úsynysqa reseylik shenunikterding kelise qongy ekitalay.

Kәrim Mәsimovting komandasy "Bizde bәri jaqsy" degen ústanymgha myqtap bekingen tәrizdi, ýkimettik basqosular men komiytetterdegi jinalystarda kónil júbatyp, senim úyalatatyn sandar ghana aitylady.

Áriyne, Mәsimov degenine jetsin deymiz. TMD ishinde Qazaqstan ekonomikalyq daghdarystan abyroymen shyqsa deymiz. Degenmen, "qúrghaq qasyq auyz jyrtady". Uәdeni ýiip-tógetin de, eki bilekti týrinip, ony oryndaugha kirisetin de kez bolady. Bizdinshe, asatpay jatyp, "Qúldyq!" deuden aulaqtau bolghan jaqsy...

"Týrkistan" gazeti, 06.08.2009