Beysenbi, 28 Qantar 2021
Janalyqtar 4285 0 pikir 6 Aqpan, 2013 saghat 07:20

Qarjaubay Sartqojaúly. Ejelgi týrkilerding kóne saz aspaptary

2008 jyly jazda Ortalyq  Mongholiyanyn  Bayan-honghor (Bayqonyr) aimaghynyng Ghaluty (Qazdy kól) degen jerindegi saghana tastaghy jazugha tap boldyq.  Onda: «Izgilik-chor segiz týrli aspapty mengergendikten [onyng qúrmetine]  qatty tastan  ghibadathana (baryq) ornattyq» (4.  603-606 bet). Búl jәdigerlik b.z. VII-VIII ghgh. múrasy-tyn. Óitse, Kók týrik dәuirinde úly sazger Izgilik-chorgha arnap  Ghibadathana ornatyp, halyq  basyn kóterip  úlyqtaghan eken. Izgilik-chor sazger 8 týrli saz aspabyn mengergen sazger. Ol  qanday aspaptar? Mine osy súraq  bizdi mazalay bastady. Sol jyly b.z. V-VI  ghgh. kuәgeri Atadombyrany  qolgha  ústadyq.  Býkil  qazaq  halqynan shýiinshi súrap quandyq. Biz izdenisimizdi toqtatpadyq  sheteldik arheologiyalyq qazbalardyng esebine, ghylymy enbekterge, tarihy jәdigerlikterdi  qoparumenboldyq. Myna tarihy aqparatqa kózsalynyz, bizdin  jyl  sanauymyzdyng (b.z.) 198 jyly  Shyghys Hani  dinastinasynyn  patshasy Lindiy  ghúndardyn  kiyimine, kiyiz ýiine, hannyng esir (taghyna), olardyng tamaghyna jәne kúnhou  ( ) men sybyzghysyna  ( )  nazary auyp, patsha sarayyna aldyrugha búiryq  beripti (18. HHIII. 108).

Sybyzghy

2008 jyly jazda Ortalyq  Mongholiyanyn  Bayan-honghor (Bayqonyr) aimaghynyng Ghaluty (Qazdy kól) degen jerindegi saghana tastaghy jazugha tap boldyq.  Onda: «Izgilik-chor segiz týrli aspapty mengergendikten [onyng qúrmetine]  qatty tastan  ghibadathana (baryq) ornattyq» (4.  603-606 bet). Búl jәdigerlik b.z. VII-VIII ghgh. múrasy-tyn. Óitse, Kók týrik dәuirinde úly sazger Izgilik-chorgha arnap  Ghibadathana ornatyp, halyq  basyn kóterip  úlyqtaghan eken. Izgilik-chor sazger 8 týrli saz aspabyn mengergen sazger. Ol  qanday aspaptar? Mine osy súraq  bizdi mazalay bastady. Sol jyly b.z. V-VI  ghgh. kuәgeri Atadombyrany  qolgha  ústadyq.  Býkil  qazaq  halqynan shýiinshi súrap quandyq. Biz izdenisimizdi toqtatpadyq  sheteldik arheologiyalyq qazbalardyng esebine, ghylymy enbekterge, tarihy jәdigerlikterdi  qoparumenboldyq. Myna tarihy aqparatqa kózsalynyz, bizdin  jyl  sanauymyzdyng (b.z.) 198 jyly  Shyghys Hani  dinastinasynyn  patshasy Lindiy  ghúndardyn  kiyimine, kiyiz ýiine, hannyng esir (taghyna), olardyng tamaghyna jәne kúnhou  ( ) men sybyzghysyna  ( )  nazary auyp, patsha sarayyna aldyrugha búiryq  beripti (18. HHIII. 108).

Sybyzghy

Sybyzghy býgingi kýnge deyin jetti. Qazir búl aspaptýrki (qazaq, bashqúrt, tuva), Monghol (halqa, oirat-qalmaq)  halyqtarynyn  ortasyna  saqtalghan. Qazaq  halqymen  kórshiles bolghan batys mongholdarda jәne  qalmaqtar ortasynda  ghana ken  taraghan. Búl derekMongholdargha sybyzghy  qazaq  arqyly jetkenin aighaqtaytyn siyaqty. B.z.b. 80-jyly  ghúndardyn  tútqyny bolghan  qytaydyn  Hani dinastinasynyn  elshisi: «Kýn batyp ketkennen keyin  ghúndardyng sybyzghysynyng (Hu szya.  )  ýni zarlap, jylqylary kisinep, siyrlary mónirep tynyshtyq  bermey,  úiqy  qashyrady (17.  LIV.-14-20 bet)» dep jazdy ózining jol belgileuine. 2011 jyly  qazba júmysyn jýrgizgen bayyrghy týrkilerdin  Shatyrtau jerasty kesenesinin  kómiginen (panorama) tabylghan atty sarbazdyng qolyna sybyzghy  ústatyp mýsindegen (qaranyz foto № 1). Búl mýsin b.z. 630-680 j.j tәn (13.-38 bet). Sybyzghynyn  shyghu tegine baylanysty Altay  qazaqtarynyn  arasynda tómendegidey anyz saqtalghan. Onda:

Búrynghy  ótken zamanda Ertis  ózenining boyynda bir  keyuana  úlymen birge  ómir sýrip túrypty.  Úly Altay tauynda an  aulap, nu ormannyn  ishinen jemis terip anasyn asyraydy eken.  Qasiyetti Altaydan bas alatyn  ózen suy taudyn  jartasynan  qúlap aghyp sarqyrama jasaydy eken. Sarqyramanyng ýnijas jigitti  bala kezinen eliktirip, nebir tәtti qiyalgha alyp úshady. Nebir ghajayyp sezimge bólep, abyz Altay kýnirenip әn salyp, belgisiz bir júpar әuen jelpy aimalaptúrghanday ma, qalay! Annan qoly bosay  qalsa  kýni boyysarqyramanyn  jaghasyna baryp  onyn  dausyn tyndap,  ghajayyp  әuenine berilip otyra beredi eken. Keyde kýnning batqanynda bayqamay  qalady. Osylaysha jýrgende bir kýni sarqyramanyng eteginen ai  dese auzy, kýn dese kózi bar  ghajayyp súlu  qyz shyghyp keledi. Jigit auzy ashylyp, kózin júmyp tan-tamasha bolady. Sonda qyz:

-  Áy, seri jigit sen  әr kýn sayyn osy sarqyramanyn  týbine kelip  ýnine

eligip otyrasyn. Ne ýshin búlay jasaysyn, -deydi. Jigit ne aitaryn bilmey, abdyrap  qaldy.  Qyzdyn  dausy móldir  búlaqtyng syldyrynday, demi Altaydyn  samalynday  ýp etip, bir  ghajayyp kýige endi. Sәlden song jigit:

-  Osy kýrkiremening qúlap aqqan  әrbirtamshysynan su perisi Ertis arudyn  dausyn estigendey bolamyn.  Ýige barsam da, dalagha ketsem de, taugha shyqsam da qúlaghymnan ketpeydi, -dedi.

-  Seri jigit, olay bolsa men saghan bir amal  ýireteyin, - dep  ósip túrghan quraydy kesip alyp sybyzghy jasap beripti de Ertistin  tolqynyna týsip ghayyp bolypty. Sol kýnnen bastap jigitting qiyaly su persi súlu

qyzgha auady. Jatsa túrsa da  qyz  qiyalynan ketpeydi. Su perisinin  jasap bergen  qúray sybyzghysymen oghan arnap «Ertis tolqyny», «Altay tolghauy», «Sarqyrama» atty kýiler shygharyp tartypty. Mine búl anyzdy Mongholiyanyn  Bayan-Ólke aimaghynyn  Delýýn  ólkesinin  túrghyny, kereyding qaraqas ruynyn75  jastaghyDariyahan aqsaqaldan 1972 jyly jazyp alyp edim. Dariyahan aqsaqal atalmysh ýsh kýidi oryndap bergen edi.

Sybyzghy turaly, onyn  shyghu tegine baylanysty anyz osylaysha halyq jadynda saqtalypty. Orta Aziyalyq  týrkiler  qoy  qozysynan, týie botasynan jerise sybyzghy tartyp sonyng әuenimen tólin aldyrady degen aqparat qytay derekterinde saqtalghan eken (5. s. 196). Sonau ejelgi  Ghúndardyn  zamanynan jalghasqan asyl múra býgingi kýnning qazaq  halqynyn  ruhaniy  qúndylyqtarynyn  birine ainalyp sabaqtastyghyn joghaltpay bizding úrpaqtyn, qazaq  halqynyng últtyq,  mentaliytetin qalyptastyrugha 2000-nan astam jyl qyzmet etip qoldanysta kele jatyr.

Qúnqou (qobyz)

Jogharyda sóz etken Shyghys Hani dinastinasynyn  patshasy Linday-qúmar bolghan  Qúnqou (qobyz)  saz aspaby  qaqynda  qytaydyn  tarihy jazbalarynda kóp aitylady.  Ghúndardyn  búl saz aspabyn keyin  qytaylar mengerip, qytay saz aspabtarynyng qataryna qosqan. Áygili tarihshy-mediaviyet, mәdeniyettanushy U. Everhard(W.Eberhard) : «Han dinastinasynyn  dәuirinde (j.s.b. 206-b.z. 220jj.) Orta Aziya halyqtarynyng «Qúnqou» atty saz aspabyn  qytaylar alyp paydalanghan. Ferghanada  ómyr sýrgen  qanylylar, samarhandylyqtýrikter  qúnqou saz aspabynyng otany»(5.s.260: 1.14). degen tújyrym jasaghan. Ejelgi jәne bayyrghy  qytay tilinin  mamany, Hani, Tan dәuirining qytay iyeroglifterining ghylymy transkripsiyasyn jasaghan  ghalym B. Karlgern «Qúnqou» atauy «qobyz» sózinin  kóne formasy  degen tújyrymgha kelgen «Orta Aziya men  Qytay mәdeniyet tarihynan (j.s.b. IIgh.-b.z.VIIIgh.)»  atty enbektin  avtory zertteushi B.A. Riftiyn  qúnqou ishekti aspab, ony shertip te, ysqylap tartyp ta oinaydy (11. s. 122) dese, belgili  qytaytanushy A.G.Malyavkintaghyda  qúnqoudy shertip te, ysqylap ta oinaydy (7.s. 167) degen aqparat beredi. Búl eki avtordyn  aqparaty bir jerden  shyghyp otyr.  Óitse qúnqou aspabyn shertip te, ysqylap ta oinaytyn bolyp otyr.

Qúnqou (qobyz) aspabynyn  en  kóne týri Ontýstik Týrkistan (Shynjani) Hotannyn  Chemo audanynyn  Jaghúnlúq (jaqyndyq)  degen jerdegi № 14 qorymnan 1996 jyly arheologiyalyq qazba kezinde tabylghan (1.-37 ). Úzyndyghy (shanaghy, moynymen)87,6sm. Shanaqtyn  astynghy týbinde degen  formaly (keyipti) tesik bar.  Ýsh ishektinizi  qalghan. Ishektin  izine, tabyna  qaraghanda esip iyirip jasaghan ishek emes top  qyldan jasaghan ishek siyaqty. Jasaluy tym  әdemi.  QHR-nyn  jerinen tabylghan  Qunhoudyn  ejelgi týri. Hronologiyasy shamamen j.s.b. 475-221.jj-gha keledi.  Qytaydyng jaulasqan bekter memeleketterinin  dәuirine say keledi degen  qortyndy jasaghan qytay arheologtary (1. 37). (qaranyz foto № 2, 3: Shyghys Týrkistan. Hotonnyng Júghnylyq (jaqyndyq) qorymynan tabylghan ghún qobyzy). B.z.b 475-221 j.j. Surette kórinip túrghan  qobyz shanaghyndaghy  tanbasy bayyrghy saq (skiyf) terdin  tanbasy. Búl tanba bayyrghy týrki bitig jazuynan buyndyq (sillabogramma) kezeninde  saq  (skiyf) degen ataudy tanbalaghan.  Keyin bitig jazugha  reforma jasaghan,  kezde bayyrghy dәstýrshildikti  saqtap  -  as/ys  dep oqylatyn «S» tanbasynnyng mәnin belgileytin bolghan (14.-38-42 bb.). Óitse búl derek «qúnqou» atanghan  qobyz ejelgi saqtardan bermen  qaray jalghasqan saz aspaby ekenin pash etedi. Keleshekte  óner tanushylar, sheberler búl aspaptyn  janghyrtpasyn jasap  óner bәigesine  qosar degen ýmittemiz.

Shanqobyz

Týrkitektes  qazaq, qyrghyz,  ózbek, tuva, altay halyqtary býginge deyin shanqobyzdy  últtyq  saz aspabynyn  biri retinde paydalanyp keledi. Monghol tekti buriad,  qalmaq,  halqa, torghauyt, daghúr, oirat, monghor,  QHR-daghy ishki mongholdardyng ortasyna shanqobyz mol taralghan. Tungus  tekti evenk, nanaylar, manjurlardyn  sibeleri, shýrshitteri (chjurchjen), Japonnyn  Hokkayda aralyna Ortalyq  Aziyadan kóship barghan ain taypasy siyaqty tynyq  múhit jaghalauyndaghy halyqtar búl saz aspabyn ken  týrde  qoldanady.  Shanqobyzdy paydalanushy halyqtar búl aspapty ózderining últtyq dýniyesi retinde menshikteydi. Shanqobyzdy  atalmysh halyqtar  qamystan, temirden, sýiekten, aghashtan jasaydy. Shanqobyzdy  ózbekter «changkobyz», Sibirlik týrikter «homus», Mongholdardyn  kóbi kelquyr (til  qobyz) dep ataydy.  Keyingi zamanda qoyylghan atau boluy mýmkin. Daghur mongholdary «múghry» dese Hokkeyda aralynyn  aiyndyqtar «mýgli» dep ataydy eken. Búl ataugha  qaraghanda tu bastaghy atauy «mýgli» nemese «múghly» bolghan  boluy damýmkin. Ortalyq Aziyadan aiyndar Hokkaydagha  qay dәuirde barghanyn anyqtau kerek. Ayndyqtar japondarday nәzik emes, paluan deneli, tik  qabaqty bop keledi. Qúrlyqtan shyqqany menmúndalap bayqalyp túrady.

Shanqobyzdyn  en  kóne týri Mongholiya RespublikasynynTóv  (Ortalyq) aimaghynyn  Altynbúlaq  súmynynyng (ólke) jerinen tabyldy.  Mongholiyanyng astanasy Ulanbatyr  qalasynan (batys baghytynda) 130 km  qashyqtyqta, ataqty Tul dariyasynyn  ontýstik shyghys  ónirinin  Moriyn-tolghoy (Atbasty) degen jerdegi  ghúndardyng qorymyna 1989 jyly arheologiyalyq qazba júmysyn jýrgizgen kezde tabylghan (16. 15 bet). Shanqobyzdyng úzyndyghy 12,5 sm, eni 1,4 sm,  qalyndyghy 2 mm, sýiekten jasalghan. Tilshesining úzyndyghy 9,7 sm, týp jaghynyng eni 5 mm,  úshynyng eni 2 mm. Shanqobyzdyn  bir  úshynda jip taghyp alyp jýruge arnalghan tesigi bar (qaranyz foto № 3).

Avstariyanyn  Vena  qalasyndaghy Adamzat tarihynyn  múrajayynyng 7-8alyp zaldaryna, Sankt-Peterburgtaghy Antropologiya jәne etnografiya múrajayyndaghy (1714 j orynaghan),  Resey Federasiyasy Halyqtarynyng etnografiyalyqmemelekettik múrajayynda (1901-1902jj.)  dýniyejýzi halyqtarynyng birneshe jýzdegen  saz aspaptary  qoyylghan.  Búlardyng ishinde әlemning әr týrli elderinen jinap  әkelingen shanqobyzdar  qoyylghan. Olardyn  en  kónesi 150-200 jyl búryn  ghana jasalghan múralar. Búl múrajaylarda arheologiyalyq qazbadan tabylghan ejelgi shanqobyzdar joq. Bizdin  sóz etip otyrghan  ghúndardyn  shanqobyzy eki myn  jyl búrynghy qúndylyq.  Joghardaghy múrajaydaghy eksponattary men myna  ghún múrasyn salystyryp  qaraghanda shanqobyzdyn  jalpy pishinine (formasyna) kóp ózgeris enbegen. Songhy jyldary  qazaq,  tuva, monghol shanqobyzdarynyng tilshesining úshyna ilmek tegershik ornatsa, key jaghdayda tartpa jip baylaghan. Ghún dәuirinde  qoldanysta bolghan shanqobyz  osylaysha 2000 jyldyq tarihtyn  súryptauynan  ótip, HHI  ghasyrdyn  talghampaz  úrpaqtarynyng estetikalyq jәne ruhany baylyghyn molaytugha olja salyp keledi. (Foto № 4 Atbastynyng ghún qorymynan tabylghan shanqobyz. B.z.b. II-b.z. I. ghgh.)

Fleyta

2011 jyly arheologiyalyq qazba jýrgizgen Shatyrtau (Mayhan-ul) jerasty kesenesinen saz aspabyn oinap bara jatqan atty sarbazdardyng birneshe mýsini tabyldy. Solardyn  biri eki  qolymen  tórt  qos týtikti fleytalyq ýrlemeli aspab mýsinin  ústaghan atty sarbaz.  Fleytalyq aspaptyng syrtyn keramikamen qaptaghan (qaranyz. Foto № 4)(13-48 bet). Múnday fleytalyq  aspaptar Vengriyadaghy  qypshaqtar paydalanady. Ózbekterde eki týtikti nemese  qos týtikti «qoshnay» atty fleytalyq  aspap bar. «Nay»-kóne týrki tilinde  týtikshe degen maghyna beredi. Búl saz aspabynyng mólsheri, atauy turaly bizde mәlimet joq. (Foto № 5: Shatyrtau kesheninen tabylghan atty sarbaz mýsini. Qolynda fleyta saz aspaby b.z. VII gh).

Qypshaq

Fleytalyq ýrlep oinalatyn «qypshaq»  dep atalatynsaz aspaby turaly Abu Nasyr ali-Farbiy  enbeginde atap  ótkeneken (12.  21 bet). Al P. Yudin degen orys zertteushisi «Qyrghyzdar (qazaqtar)» atty etnografiyalyq enbeginde  kerenaulap, sebezgilete  әuen shygharatynsaz aspaby turaly qyzyqty aqparat  qaldyrghan.  Onda:«...  qysqa eki  qamys týtikshe (nay)  ýrgen qarynnyn  auzyna  qosyp baylanady. Sol nay týtiksheden shyghatyn  ýn «volynkanyn» ýnine  úqsas»-degen derek  qaldyrghan.  (12.  21 bet). Tan dәuirinde Orhon Týrikterding ortasynda bolghan Ven  Sunidegen adamnyng jol belgileuinde myna bir derek belgilengen. «Ólgen adamnyn  mýrdesin shygharghanda týrikter betin jyrtyp  qayghyly  әn salyp (joqtau aitu) jylaydy. Osy kezde at  ýstinde túrghan adam teri dorbanyn  auzyna eki týtikshe baylaghan saz aspabyn oinap túrdy. Onyn  sebezgilete  әuez shygharyp, kýrsine bozdaghan  qayghyly  ýni adamnyng qabyrghasyn  qayystyryp, ne bir ayanyshty sezimge jeteleydi. Búl aspapty Týrikter    (sushe) dep ataydy eken» (3.-18bet).  Sinolog G. Karlgern, tarihshy A.N. Bernshtamdar degen iyeroglifti «sushe» dep oqyp, «qypshaq» dep janghyrtypty (2. s. 264). Býgingi kýni Almatydaghy Yqylas Dýkenúlynyn  atyndaghy  últtyq  saz aspabtar múrajayynda osy aspab saqtauly túr.  Ghasyrlar boyy  qazaq  halqy qoldanyp kelgen búl aspabty «jelbuaz» dep ataydy. Abu Nasyr ali-Faraby sóz etken, Ven Suni,  P. Yudinder  sipattamasyn  jasaghan osy jelbuaz aspabyn Kók Týrik dәuirinde «qypshaq»  dep ataghan boluy mýmkin.  Qazaq halqynyn  dombyrasynyng ózin kezinde eki týrmen ataghan. Bizdin  býgingi kýni «Abay» dombyra dep atap jýrgen aspabymyzdy kezinde «qypshaq»  dombyra dep, ellipisoydshanaqty dombyrany «oghyz» dombyra dep te ataghan. Dәl osy siyaqty bayyrghy zamanda «qypshaq»  dep atalghan  ýrmeli sapabty keyin «jelbuaz» dep ataghan boluy әbden mýmkin. Jelbuaz (qypshaq) siyaqty aspabty belorusster, fransuzdar býginge deyin qoldanyp, orkestr  qúramyn engizip paydalanyp keledi. Volynka ispettes búl aspabty belorusstar «dudu» dep ataydy eken. «Dudu» slavyan leksikony emes. Týrik, monghol tilderinde «әn,  әuen» degen maghyna beredi.  Óitse Joshy imperiyasynyng qúramyna slavyan halyqtary kirgennen (1240 jyldary) keyin ghana búl aspab europagha, belorusstargha taraghan boluy mýmkin. (Foto № 6 Yqylas Dýkenúly atyndaghy saz aspaptar múrajayyndaghy jelbuaz aspaby).

Dabyl

Búl aspab  qazaqpen birge jasasyp kele jatqan ejelden belgili múra. Dabyldy au  qúryp an  aulaghanda,  úly jiyngha shaqyrghanda,  әskery joryqtargha  attanarda, jan berip jan alysqan betpe-bet shayqastarda,  Úly jingir joryqtarda jer  qayysqan  qoldyn  ruhyn kóterip  qanyn  qyzdyryp, namysyn janu, aibynyn kóterip aidarynan jel estiru maqsatynda qoldanyp kelgen. Dabyl, kepshik, danghara sapabynyn  sipattamasy, týrki halyqtarortasynda  ken  týrde  qoldanatynyn, sipattamasyn B. Sarbaev kezinde jerine jetkize jazdy (12.  141-147. bet). Sondyqtan biz tarapymyzdan  qysqasha  qayyrudy jón kórdik.  Qytay derekterinde  Ghún dәuirinde dabyl  әskeriy  qoldyng bayraq,  tuynyng dәrejesinde  qúrmetteletinin dәleldeytin eki derekke kez boldyq. Qytaydyng «Shy szi» dereknamasynda: «B.z.b. 119 jyly  qytaydyng qoly  Ghúndargha  joryq  jasaghan kezde  qytay armiyasynyng qolbasshysy Ho Suy-biyn  Ghúndardyn  shyghys Daszyan knyazining tuy men qosa dabylyn tartyp aldy»(8. s.92) degen derek qaldyrypty. Taghyda sol dereknamada: «Sol jyly (b.z.b. 119 jyly)  qytay  qoly  ghúndardyng shyghys  qanatynyn  kóseminin  tuyn, dabylyn tartyp aldy» (8.  s. 109) dep jazyp qaldyrghan. Óitse, ejelgi dәuirden týrkiler  ýshin dabyl aspaby eldiktin,  últtyng qasiyetti simvoly bolghan tudyn  dәrejesinde  qúrmetteletinin kórsetedi. Dabyl armiyanyn  ruhy, jany, aibyny. Sondyqtanda tu men dabyl eldiktin, egemendikting bir nyshany bolghan siyaqty.

Pipa

Tórt nemese alty qyl ishekti,tayaqshamen (shybyqpen) úryp oinaytyn saz aspaby. B.z.b. II  ghasyrda jazylyp saqtalghan Lu Sy degen adamnyng «Shiy-min (ataular anyqtamasy)» atty enbekte pipa saz aspaby turaly derekter qalghan. Onda:  Ghúndardyn  pipa atty saz aspabyn  qytaylar alyp paydalanghany turaly  aqparat  qaldyrghan(5. s. 260;  7. s. 167). Búl az deseniz, Qytaydyn  Tan dinastinasynyn  zamanynda Orta Aziyalyq  týrkilerden pipa aspabyn jaqsy mengergen  sazgerlerdi maman retinde arnayy shaqyrumen aparyp  qytay sazgerlerine  ýirettirgen (Everhard. S. 260). Sol dәuirde Orta Aziyalyq  týrkiler ortasynda pipa aspaby ken  kólemde  qoldanysta bolypty (5.s.236). Qytaydyng qazirgi saz aspabyn zertteushileri tómendegidey  qortyndy jasaghan.

«B.z.b. 246-207 jyldary  ómir sýrgen  qytaydyn  Sini dinastinasynyn  zamanynda  qytaygha kirip kelgen jattynaspaby. «Pipa» atauy qytay leksikony emes» -degen tújyrym jasaghan (8. s. 14).

 

H H H

B.z. jogharda býgingi kýni kóbi kómeskilengen ejelgi saz aspabtary turaly jeke-jeke týsinikteme berdik. Ne ýshin? Adam jýrgen jerde sezim bar. Sezimbar jerde adamgershilik bar. Adam men tabighat,  qogham men adamnyng qatynasyn, myna dým-dýniyenin  bolmysyn dybys yrghaq  nemese  әuenmen surettep, adam atty pendenin  jan jýiesine lәzat beretin birden bir qúral saz aspaptary. Saz aspaptary sol halyqtyn  etnopsihologiyasyn,  әlemdi sezinuin,  ómir sýru ereksheligin, sharuashylyghy men ony mengeru dәstýrin, dýniyetanymy men tabighy ortanyn  ereksheligin, sol  qauymnyng últtyq  menteliytetin, bet-beynesin kórsetetin, aiqyndaytyn ghajayyp qúral. Ejelgi jәne bayyrghy týrikter  әlemdi,  qorshaghan ortany sezinu, ony  óner tilimen aityp,  últyna, halqyna jetkizu  ýshin  qanshalyq  dәrejede ruhany quatty bolghanyn osy saz aspaptargha qarap týsinemiz. Onymen qatar  olardyng tvorchestvalyq  oilau  qabiletinin  dengeyi  qanshalyqty biyik dәrejede bolghanyna kóz jetkizemiz. Saz aspabtyn  shygharatyn  ýnin belgisiz  әlemning tereninen Tәnirdin  jetkizip otyrghan  ýni, sezimi dep  týrikter  qabyldap, olardyng ýnin dauysyn, melodiyasyn «júpar kýi» jan jadyratar «júpar samal» dep týsinip(15.-36 b),  quanyshyna  quanyp,  qayghysyna júbanyp, saz aspabynyng әuenimen tarihyn jazyp qaldyrdy.

Ejelgi jәne ortaghasyrlyq  týrikterdin  saz  óneri tekqana  óner týrinde bastau alyp, tekqana  óner retinde damyp  qanat jayghan joq,  tu basta sharuashylyghyn jýrgizu,  qoghammen  qatynasyn baylanystyru maqsatynda ómirge kelgen sinkrettik  óner. Jogharda sóz etken aspabtar an  aulaghan, mal tólin  ósiruge,  qol bastap  úly jingir joryqqa attanugha,  ólik shygharghanda qoldanghanyn tarihy derekter arqyly kuә  boldyq.  Óitse, týrkilik aspabtar sinkrettik qúndylyq ekenin dәleldydi.

Ádebiyetter tizimi:

1.  A Grand view of xinjang's cultural relies and historic sites china. Urimzhi 1999.

2.  Bernshtam A.N. Izbrannye trudy po arheologiy y istoriy kyrgyzov iy

Kyrgyzstana. T. I. Bishkek. 1997.

3.  Ven  Cuni. Ejelgi dәuirdegi kóshpeliler turaly belgileu. Guanjou. 1951.

(Qytay tilinde).

4.  Qarjaubayúly J. Bayyrghy týrik  Ghalut mәtini. // Euraziyalyq  iydeasy

konteksindegi  qazaqstan týriktanuy: mәselelerimen bolashaghy. Astana. 2009-603-606 bet.

5.  Eberhard W.  Die  Kultur der alten zentral-und westasiatischen Volker nach

chinesischen Quellen // Zeitschrıft fur Ethnolegın. 73. 1941. SS. 215-275.

6.  Eberhard W//Lokalkulturen in alten china // Supplement ou "TP." Vol.

XXXVII. Leiden. 1942.

7.  Malyavkin A.G. Materialy po istoriy Uygurov v IH-HII vv.Novosibirsk.

1974.

8.  Materialy po istoriy sunnu (po kitayskim istochnikam). Predisloviye,

perevod y priymechaniya V.S. Taskina. M. 1968.

9.   Materialy po istoriy sunnu (po kitayskim istochnikam).Vyp.2.

Predisloviye, perevod y priymechaniya V.S. Taskina. M. 1973.

10.  Muzykalinye instrumenty Kitaya. M., 1958.

11.  Riftiyn. B.L. Iz istoriy kuliturnyh svyazey, Sredney Aziy y Kitaya (do.

n.e. II. v. -n.e. VIII v.) // Problemy Vostokovedeniya. 1960. № 5. S. 119-132

12.  Sarbaev B. Qazaqtyng muzykalyq aspaptary. Almaty. 1981.

13.  Sartqojaúly  Q.  Mongholiya ekspedisiya esebi. 2011 // L.N. Gumiylev

atyndaghy EÚU-nin  týriktanu, altaytanu Ortalyghynyng qoljazba  qory.

Astana. 2011.

14.  Sartqojaúly  Q.  Bayyrghy týrik  mәtinderindegi    әrip keskininin

oqylymy  //  «Altaystika jәne týrkologiyadaghy keshendi zertteuding ózekti

mәseleleri» atty halyqaralyq kongress materialy Kókshetau. 2009.

15.  Sartqojaúly  Q.  Erteorta  ghasyrdan  jetken Atadombyra. // «Jalpy til

bilimi jәne týrki tilderining ózekti mәseleleri». Halyqtardyng ghylymiy-teoriyalyq  konferensiya materialdary. L.N. Gumiylev atyndaghyEÚU.

Astana. 2010. 34-41 bb.

16.  Seveendorj D. Mongol ornoos oldson delhiyn hamgiyn ertniy hel huur.

// ShUA. 1991. № 5-6. -8-10 tal.

17.  Ven Gu. Aldynghy Hani-name. (Chiyani Hani Shu) Shanhay. 1894.

18.  Songhy Hani-name(Hu Hani Shu). Shanhay. 1894.

ABAI.KZ

0 pikir