Júma, 22 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 3056 0 pikir 3 Qarasha, 2022 saghat 13:59

Virus taratatyn masalar: Reseyding kezekti qiyaly

Resey biyligi Ukrainany biologiyalyq qaru jasauda dep aiyptap keledi. Búl aiyptau 24 aqpangha deyin aitylghan, al soghys kezeninde tipti órshy týsti. Mәskeu Ukrainada biologiyalyq qaru jasaudy AQSh iske asyryp jatyr degen oida. 

Ukrainadaghy biozerthanalar jayly alghash ret Reseyding propagandisteri aita bastady. Soloviev, Kisiylev, Simoniyandar Ukraina qauipti virus jasauda dep mәlimdedi. Qoldan syzylghan kartalar men montajdalghan san týrli sujet kórsetti. Tipti Soloviev bir baghdarlamasynda "múnday zerthana Almatyda da bar, ony joy kerek" dep qaldy.

Resey Ukrainagha basa kóktep kirip, sebepsiz soghys otyn tútatqan sәtte, "Ukraina jerinde biozerthanalar turaly qújattardy qolgha týsirdik" dep mәlimdedi. 27 sәuir kýni Patrushev Ukrainadaghy biozerthanalar men biologiyalyq qaru turaly aitsa, artynsha Shoygu sol mәlimdemeni sózbe-sóz qaytalap shyqty. Sergey Lavrov pen Dmitriy Medvedevting de auzynan "Ukrainadaghy biologiyalyq qaru" degen sóz san mәrte shyqty.

Olar AQSh әlem elderi boyynsha jappay biozerthanalar salyp tastaghanyn, onda Reseyge qarsy qoldanyluy mýmkin biologiyalyq qaru jasalyp jatqanyn aitady. Ukraina preziydenti Vladimir Zelenskiy búl aiyptaulardyng barlyghyn joqqa shygharyp, sandyraq deumen keledi. AQSh qorghanys ministrligi de búl aqparattardy jalghan deydi.

Biologiyalyq qaru 1972 jylghy konvensiyagha sәikes tyiym salynghan qaru týrine jatady. Al Resey Ukraina jerinde oba, difteriya, túmaudyng qauipti týrlerin jasau iske asuda deydi. 2005 jyldan bastap Kiyev pen Vashington densaulyq saqtau salasynda әriptestikti arttyru turaly kelisim jasasty. Mine, sol kezennen bastap eki el arasynda týrli qauipti aurudyng aldyn-alu boyynsha zertteuler jýrgizilip keledi. Ony Kiyev ashyq mәlimdep, "qajet bolsa әlemdik qauymdastyq zerttesin" dep otyr.

Resey Ukraina jerinde etnikalyq sipattaghy biologiyalyq qaru jasaluda degen oida. Yaghny tikeley orys últyna qarsy baghyttalghan qaru boluy mýmkin deydi. Búl turaly Resey gharyshynyng basshysy bolghan, býginde uaqytsha júmyssyz Dmitriy Rogozin ózining Telegram-arnasyna jazghan edi.Alayda ghalymdar búl mýmkin emes deydi. Ghalymdar adamdardyng etnikalyq sipaty túrghysynan aiyrmashylyghyn aishyqtaytyn qaru jasau jaqyn aralyqta boluy ekitalay degen oida.

Reseyding talaby boyynsha BÚÚ-da birneshe otyrys ótti. Barlyghy derlik sol "Ukrainadaghy biologiyalyq qaru" degen taqyryp ayasynda. Mәskeu BÚÚ minberinen “AQSh pen Ukraina qauipti virus taratatyn masalardy jasauda, biologiyalyq qaru qoldanbaq, las bomba jarmaq” dep mәlimdemeler jasaumen keledi. Albaniya elining ókili búghan qatysty bylay deydi: “BÚÚ-nyng basqa ainalysar mәselesi joq pa, Reseyding byljyraghyn neshinshi mәrte tyndap otyrmyz. Virus taratatyn masalar deydi. Qyzyq, ol masalar Ukraina men Resey sarbazdaryn qalay ajyratpaq eken(keketip)”.

Reseyding Kiyevti aiyptauyna әlemning esti júrty senbegeni de, ilanbaghany da anyq. Biraq Reseydi ol mәsele alandatpaydy, bastysy 140 mln reseylik sense bolghany...

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5329