Senbi, 28 Qantar 2023
Alashorda 2017 5 pikir 4 Qarasha, 2022 saghat 13:39

Ahmetting «әlippesi» – Alash ruhaniyatynyng uyzy

Ahmet Baytúrsynúlyna baghyshtalyp sonau 1923 jyly M.Áuezovting auzymen aitylghan «Alashtyng ruhany kósemi» atty dәp tabylghan anyqtama-teneu býginde arada ghasyrlyq uaqyt-shama ótse de eshkim kýmәndanbaytyn aksiomagha ainalyp otyr.

Últtyq azattyqty tu etken Alash qozghalysynyng alys armanyndaghy strategiyalyq maqsaty jeke otau – últtyq memleket qúru bolghany sózsiz, desekte aldymen qalyng úiqydaghy qazaqty oyatar ruhaniy-mәdeny tónkeris qajet boldy. Alash belsendilerin alghash úiystyrghan Qarqaraly jәrmenkesindegi basqosuda sayasy talaptardan góri últtyng ruhaniy-mәdeny súranystary (qazaq mektebi, qazaqsha sot, qazaq gazeti, t.s.s.) mәselesining basymdylyghy da osynda jatqan edi. Qazaq qoghamyna qaruly kóterilisten búryn qalamgha sýiengen ruhaniy-mәdeny tónkeris qajettiligi biz әli kýnge tergep-tekserip týgese almay jatqan Alash (jәditshil) aghartushylyghy fenomenin dýniyege әkeldi.

Alashtyng aghartushylyq platformasyn aiqyn jolgha qoi ýshin II Jalpyqazaq siyezi Ahang bastaghan, Mirjaqyp pen Maghjan, Eldos pen Teljan mýshesi bolghan «Oqulyq komissiyasyn» qúrdy. Búl alasapyrandy 1917 jyldyng songhy kýnderi bolatyn. 1919 jyly alghashqy bolisheviktik qazaq Ýkimeti – Kirrevkom qúrylghanda V.Lenin men IY.Stalinning ózi tóraghanyng birinshi orynbasarlyghyna A.Baytúrsynúlyn tandap, onyng moynyna býgingi Qazaqstannyng jartysyn alyp jatqan aumaqtaghy júrtshylyqtyng barsha ruhaniy-mәdeny jәne әleumettik mәselelerin sheshu jýgin artty. Al alghashqy kenestik Ýkimet 1920 jylynyng kýzinde óz ministrler kabiynetin jasaqtaghan kezde Ahang alghashqy Oqu-aghartu komissary (1946 jylgha deyingi ministrler) portfelin iyelendi.

Búl kópke belgili jayttardy taghy bir tәptishtep jatuymyz teginnen tegin emes. «Tarih – qaytalatatyn prosess» degen qaghidagha sýiensek, 1990 jylghy Egemendik Deklarasiyasyndaghy, 1993 jylghy Konstitusiyamyzdaghy, ókinishke oray, keyingi Ata Zandarymyzdaghy joyylyp ketken «últtyq memleket qúru» qaghidasy (konsepsiyasy) qay kezde de ótkir qoyylghan. Búl әsirese HH ghasyr basynda kýn tәrtibindegi №1-shi, ne bar bolu, ne joq bolu mәselesi-túghyn.

Osy orayda búl qyryq qatparly sayasy ózgeristerge Ahang týzgen «Álippe» kitabynyng qanday qatysy bar degen súraq tuyndaydy...

Kenes zamanynda jiyi-jii qaytalanatyn «1917 jylgha deyin qazaq últynyng 2 payyzy ghana sauatty boldy» degen pikir-dәieksózge barshamyz namystanushy edik; búl esep-qisapta qazaqsha-músylmansha hat tanityndar esepke alynbaghan dep ókpeledik. Al 1920-jyldardaghy resmy qújattardan, statistikalyq esepterden qalyng qazaqtyng 5-aq payyzy sauatty degen mәlimetti kózben kórip, qolmen ústap otyrmyz. Qalay bolghanda da 1930-40 jyldargha deyin kópting hat tanuy, jalpyhalyqtyq sauattylyq, әr adamdy qamtityn oqu-aghartu men bilim beru jýiesin qalyptastyru qazaq ýshin eng ózekti mәsele bolyp qala bergen edi.

1905 jylghy Resey imperiyasyndaghy tónkeristi ózgeristerden keyin tarihy sahnagha shygha bastaghan qazaq oqyghandary Alash júrtyn oyatudyn, tútastyrudyn, sondarynan ertuding qamyna kiristi. 1917 jyly kindigi kesilgen «Alash» qoghamdyq-sayasy partiyasy aradaghy dýbirli uaqytta  bir mýshel «aghartushylyq kezendi» bastan ótkerdi. «Jәditshilder» (janashyldar) qozghalysy atalatyn búl ruhaniy-mәdeny reformanyng bastauynda Últtyng úly ústazy Ahmet Bytúrsynúly, onyng alghashqy «Álippesi» túrghan bolatyn.

Myndaghan jyldyq damu tarihy bar qazaq kóshi de kóppen birge HH ghasyrgha ilikti. Alyp imperiyamen qaruly qaqtyghysqa barghan Kenesary, Syrym, Isatay-Mahambet zamandary týgesilip, endi oqu-bilimge, ghylym jetistikterine sýienetin adamzattyng jana dәuiri, jana zaman kelip jetti. Dәstýrli kóshpeli tirlik keshken qazaq qauymy qoghamdyq-sayasy túrghydan da, ruhaniy-mәdeny jaghynan da tyghyryqqa tireldi. Álemdik qauymdastyqtyng kósh-kerueninen syrt qalmau ýshin barsha Alash balasyn biriktiretin, júdyryqtay júmyldyratyn ortaq úran, jalpyúlttyq birlik iydeyasy qajet boldy.

Mine, osylaysha dәuir talaby, zamana ózgerisi alty Alash balasyn bir qazanda qaynatyp, tútas últ retinde úiystyratyn, qalyng qazaqty órkeniyetke sýireytin ÁDEBY TILINE qajettilik tughyzdy. (Ókinishke oray, HHI ghasyrda da TIL mәselesi kýn tәrtibinen týspey túr).

Jalpyúlttyq әdeby tilding basty belgisi – jazu-syzu, halyqtyq jappay sauattylyq, onyng qalyng kópshilikke qol jetimdiligi. Jazu-syzudyng basty sharty – ÁLIPBI, әlipby bolghanda da qalyng kópshilikke qol jetimdi jәne barsha júrtshylyq moyyndaghan әlipbi. (Taghy da býgingi kýnmen, HHI ghasyrmen salystyrynyz).

HH ghasyrdyng basynda qazaq tútynghan әlipbiylerding arasynda teketires kýsheyip, búl ruhaniy-mәdeny fenomen de ýlken toqyrau ýstinde-túghyn. Álipbiyge kindigi baylanghan oqu-toqudyng nәtiyjesinde qazaq ekige aiyryldy: eskishe oqyghandar («qadimshiler») jәne oryssha oqyghandar. (Býgingi «qazaqtildiler» men «orystildiler» yspatty). Myndaghan jyldar qoldanysta bolghan, kindigi islam dinimen (qasiyetti «Qúranmen») baylanysqan eski jazu men bir ghasyr boyy orys missionerleri tyqpalap kelgen orys jazuy (oqu-toquy) arasyndaghy teketires ýnemi itjyghys týsip jatty. Óitkeni halyqtyn, qazaqtyng tandauy bolmady jәne kópshilik qauym din men dilden alshaqtatatyn orys oqu-toquy, jazu-syzuyn qabyldaghysy kelmedi. Al patshalyq biylik qashanda qazaqty dinnen de, tilden de aiyryp, qol astyndaghy pendelerin ormanday orysqa sinirip aludy maqsút tútty... Jәne búl tek qazaqtyng basyndaghy auyr jaghday, qasiret emes edi, kýlli Resey impereiyasynyng qol astyndaghy jýzdegen últ-soylardyng apatty tragediyasy-túghyn.

Ruhaniy-mәdeny jaghynan qandastarynan kósh ilgeri túrghan tatar oqymystylary, Qyrym tatarlarynyng úly perzenti aghartushy Ismaghúl Gasprinskiyler qarap jatpay, damudyng jana jolyn izdedi, osylaysha Resey patshalyghynda «jәdidshilder» qozghalysy payda boldy.

Osy jәdidtik (janashyl) qozghalystyng dýmpuimen qazaq kóginde jana júldyz, Temirqazyq onynan tudy. Ol – qazaqtyng túnghysh tól «Álippe» kitaby edi (Baytúrsynúly A. Oqu qúraly. Usul sotie jolymen tәrtip etilgen qazaqsha alifba. Birinshi kitap. Orynbor, 1912. – 40 bet). Ahannyng «Álippesi» jýz myndaghan taralymmen 12 ret basyldy, osy jazu ýlgisimen Alash qozghalysyna bastau-kóz, «Alash» partiyasyna úitqy bolghan «Qazaq» gazeti (1913-18) shyghyp túrdy. Osy әlippening izimen ýsh bólikten túratyn qazaq tilining túnghysh grammatika oqulyghy «Til – qúral» (Dybys/Fonetika, Sóz/Morfologiya jәne Sóilem/Sintaksiys) dýniyege keldi.

Qazaq ruhaniy-mәdeny ómirinde úlyq tónkeris jasaghan «Álippe» kitabynyng dýniyege keluining jay-japsary, onyng tarihy manyzy men ghylymy janashyldyghy turaly tom-tom zertteu jazugha bolady. Ázirshe sózimizdi qysqa qayyryp, týiindemekpiz. Sonymen:

- Ahmet Baytúrsynúly 15 jyl (1895-1910) auyl mektepterinde bala oqytty; sol kezdegi pedagogikalyq qiyndyqtar (tól oqulyq pen josyqty baghdarlamanyng bolmauy, oqu-toqudyng kolonialdyq jәne missionerlik sipaty, t.b.) ony aghartushylyq baghytqa alyp keldi.

- Janashyl ústaz jana jol-soqpaq izdedi. Eskishil qadimdi de, jana kiril (orys) әlipbiyin de qoldamady. Ortadan oiyp túryp, tyng «jol» saldy:  dәstýrli arab jazuly әlipbiydi qazaq tiline beyimdep reformalady; «dәiekshi» belgisin oilap tapty; qazaqtyng tól әlipbiyin jasaqtaugha talpyndy.

- Jana qazaq әdeby tiline negiz bolghan tól «Álippe» dýniyege keldi. Barlyq nәrse, ózgeris әueli «Álippeden» bastalyp, әlipbiyge (alfaviyt) úlasatyny belgili.

- Jana qazaq әlipbii (jalpy til biliminde «Baytúrsynov әlipbiyi» atanghan) jazu-syzuymyzdy jenildetip, jýielep, jalpyhalyqtyq sipatqa ie boldy.

- Jazu-syzuymyz demokratiyalanyp, ruhaniy-mәdeny tónkeriske úlasty; jana әdeby til qalyptasyp, ol jalpyúlttyq Alash qozghalysyna negiz boldy.

- Últtyng tili – últtyng jany. Últtyng tili tórge shyqpay – últtyq memleket qúrylmaydy. Ghasyrlyq tәjiriybe (HH gh.-dyng basy men HHI gh.) osy tújyrymymyzgha aiqyn dәlel.

prof. Gharifolla Ánes

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3121
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2094
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1907