Redaksiyadan:

Preziydent N.Nazarbaev resmy issaparmen Reseyde jýr. Múnyng aldyndaghy kezekti bir saparynda  Reseyden Týrkiyagha barghan memleket basshysy: «... Biz, aldymen Resey patshalyghynyn, sosyn kenes odaghynyng otaryna ainaldyq.  Osy 150 jyldyng ishinde qazaqtar últtyq dәstýrinen, tili men dininen tolyq ajyrap qala jazdady»,-  dep keletin mәnde sóz sóilegen edi.

Sol-aq eken, Resey baspasózi shu ete qaldy. Sol sóz orystyng qazaqqa degen «sýiispenshiligine» syzat týsirgen eken. Sonyng syzy әli ketpegenge úqsaydy. Onyng dәleli - bayaghy kommunistik atauynan ajyramaghan  «Moskovskiy Komsomoles» gazetining 1 aqpandaghy sanynda «Nazarbaev odaqtan nege ainydy?» degen taqyryppen jaryq kórgen maqala.

Sol maqalany yqshamdap audaryp, nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

Resey men Qazaqstannyng «sayasy nekesi» qazir  qiyn kezendi bastan ótkerip jatyr. Núrsúltan Nazarbaevtyng KSRO-gha qatysty ústanymyn  kýrt ózgertkeni  Mәskeude

Redaksiyadan:

Preziydent N.Nazarbaev resmy issaparmen Reseyde jýr. Múnyng aldyndaghy kezekti bir saparynda  Reseyden Týrkiyagha barghan memleket basshysy: «... Biz, aldymen Resey patshalyghynyn, sosyn kenes odaghynyng otaryna ainaldyq.  Osy 150 jyldyng ishinde qazaqtar últtyq dәstýrinen, tili men dininen tolyq ajyrap qala jazdady»,-  dep keletin mәnde sóz sóilegen edi.

Sol-aq eken, Resey baspasózi shu ete qaldy. Sol sóz orystyng qazaqqa degen «sýiispenshiligine» syzat týsirgen eken. Sonyng syzy әli ketpegenge úqsaydy. Onyng dәleli - bayaghy kommunistik atauynan ajyramaghan  «Moskovskiy Komsomoles» gazetining 1 aqpandaghy sanynda «Nazarbaev odaqtan nege ainydy?» degen taqyryppen jaryq kórgen maqala.

Sol maqalany yqshamdap audaryp, nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

Resey men Qazaqstannyng «sayasy nekesi» qazir  qiyn kezendi bastan ótkerip jatyr. Núrsúltan Nazarbaevtyng KSRO-gha qatysty ústanymyn  kýrt ózgertkeni  Mәskeude

kәdimgidey tanghalys tudyrdy. Bir kezderi birtútas memleketti  saqtap qalu ýshin jan ayamay kýresken búl kisi byltyr kenetten Qazaqstannyn  «búryn Kenes odaghynyng otary bolghanyn»  mәlimdedi.   Astananyn  óz  әriptesine degen ókpe-nazy  búnymen bitpedi. Olar Reseyding integrasiya mәselesine  keudemsoqtyqpen qaraytynyna  jәne Qazaqstannyng egemendigin tiyisti dengeyde qúrmettey almay otyrghanyna ókpeli. Búl dauly mәselede qay taraptyng degeni dúrys?  Otbasyda bolyp jatatyn kóp kiykiljinder siyaqty  «erli-zayyptylardyn» ekeuide búghan birdey kinәli.

«Biz týrki halyqtarynyng atajúrtynda ómir sýrip jatyrmyz. 1861 jyly Qazaqtyng songhy hany qaza tapqannan keyin biz, aldymen Resey patshalyghynyn, sosyn kenes odaghynyng otaryna ainaldyq.  Osy 150 jyldyng ishinde Qazaqtar últtyq dәstýrinen, tili men dininen tolyq ajyrap qala jazdady. Jaratushynyng kómegimen biz 1991 jyly ózimizding tәuelsizdigimizdi jariyaladyq. Sol kezde týrik memleketi birinshi bolyp bizding tәuelsizdigimizdi moyyndap, derbestik alghanymyzgha quanghan bolatyn. Qazaq halqy búny eshqashan úmytpaydy».

2012 jyly Stambúlda ótken forumda Núrsúltan Nazarbaev dәl osylay dep mәlimdedi. Búny estigen men kóp uaqytqa deyin óz qúlaghyma ózim senbedim. Búlaysha bagha beru ózimiz biletin Nazarbaevtyng beynesimen mýlde qabysaytyn edi. Búlay deuimizge sansyz sebepterdi dәlel retinde keltiruge bolady. Óitkeni kompartiyanyng qúlauy men kenes odaghynyng ydyrauyna dәl Nazarbaevtay eshkimning jýregi auyryp, alandamaghan bolatyn. Áriyne, uaqyt óte bәri ózgeredi. Tarihtyng әr kezeninde ótken uaqytqa әrtýrli bagha berilip jatady. Alayda Nazarbaevtyng búl mәlimdemesi bizdi  ótkenge ghana emes, qazirgi kez ben keler shaqqa da basqa kózben qaraugha mәjbýrledi. Orystar otarlaushylar boldy delik, jaraydy.

Biraq osynday jaghdayda eki elding arasynda integrasiya boluy mýmkin be? Qazaqstanda túryp jatqan orystardyng mәrtebesi qanday? Olarda búrynghy otarlaushylar ma?  Qazaqstannyng taqta tapjylmay otyrghan basshysynyng búl mәlimdemesi Astananyng syrtqy sayasatynda ýlken ózgeristing oryn alghanyn bildire me?

Búl súraqqa jauap kóp úzamay berildi. Nazarbaevtyng bayandamasynyng tolyq mәtini onyng resmy saytynda jaryq kórgen joq. Al Qazaqstannyng resmy ókilderi reseylik jurnalister men sayasatkerlerge  preziydentting Stambúldaghy pikirin «eske almaudy» birneshe mәrte eskertip ótti. Maghan jaqyn tanys Astanadaghy iri sheneunikting biri: «Týrkitildesterding birligi ýshin aitylghan birneshe pikirge bola, Qazaqstan Reseymen aradaghy әriptestikke negizdelgen baghytynan ainymaytyndyghyn» aitty.

Biraq Qazaqstandyq әriptesterimning jýrekjardy pikiri mening kýpti kónilimdi ornyna týsirgen joq. Nazarbaev siyaqty salmaqty adamnyng auyzynan shyqqan sóz - atylghan oqpen birdey. Aytylyp ketken sózdi qaytyp alu mýmkin emes..

Al, Resey endi búghan qalay qarauy tiyis?

Ózim Almatyda tuyp-ósken adammyn. Maghan Nazarbaevtyng auyzynan múnday sózdi estu óte auyr tiydi. Biraq, bir qyzyghy  Men Nazarbaevqa degen әldebir  riyasyz kónilden sonda da ajyray almadym.

Qazaqstan syrtqy ister ministri  Erlan Ydyrysovtyng jaqynda Mәskeudegi elshilikte jurnalistermen bolghan kezdesuinde kóp nәrse súraldy. Sonyng biri : «Qazaqstan mektepterinde orys tili men әdebiyetine arnalghan sabaqtardyng kólemi nege qysqaryp jatyr?» degen súraq boldy. Ministr búghan eki bólip jauap berdi. Birinshisine ministr: «Qazaqstan Resey emes. Úlybritaniyada da orys diasporasy óte kóp. Biraq sizder ondaghy jergilikti mektepterde orys tili nege Reseydegidey oqytylmaydy dep súramaysyzdarghoy!» dep jauap qatty.

Ekinshisinde bylay dedi: «Qazaqstannyng konstitusiyasyna sәikes, orys tili bizding elde últarlyq qatynas tili bolyp sanalady. Qazir respublikada memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytu prosesi jýrip jatyr. Biraq biz ana tilimizden ózge eshbir tilding qúqyna qol súghyp jatqan joqpyz..»

Erlan Ydyrysovpen bolghan osy kezdesude men elshilikting hattamasynyng ayasynan tys, oghan «Kenestik Qazaqstannyng tumasy bolyp tabylatyn men Nazarbaevtyng Stambúldaghy mәlimdemesinen keyin ózimdi otarlaushy dep esepteuim kerek pe?»  degen birneshe qolaysyz súraqtar qoydym.  Sosyn «Ministr myrza búrynghy otar elder men búrynghy otarlaushylardyng arasynda tabyspen iske asqan qanday integrasiyany biledi?» degen taghy bir súraq berildi.

Erlan Ydyrysovtyng beti býlk etpedi. Sosyn  Nazarbaevtyng Stambúlda aitylghan pikiri tútas bir sóilemning ishinen «júlyp alynyp, dúrys týsindirilmegenin» jinalghan júrtqa ministr ózi asyqpay týsindirip shyqty. «Preziydent Stambúlda bizding tarihymyzda qily kezenderding bolghanyn tilge tiyek etti. Biz Qazaqstanda óz shejiremizdegi patshalyq kezeng men kenes odaghynyng dәuirin birjaqty dattap jatqan joqpyz. Preziydent óz sózinde Qazaqstandaghy orystar da basqalar siyaqty kenestik jýiening qúrbany bolghanyn ýzbey  aityp  otyrady. Bizding barlyghymyzda birdey zardap shektik. Al qazir Qazaqstan men Reseyding arasynda eki jaqty qatynastyn  kýshtep tanbaytyn jana baghyttary qajet»,-dedi Ydyrysov.

Naghyz diplomattyng sózi. Solay emespe?  Al Qazaqstannyng Mәskeudegi elshisi Ghalym Orazbaqov: «Mihail Semenovich, Siz kolonizator emessiz, siz bizding jerlesimizsiz!» dep saldy. Búl mening kónil-kýiimdi kóterip, ornymen aitylghan osy qaljyngha razy bolyp qaldym. Dәl osynday kónil-kýige qúrylghan baylanys Mәskeu men Astananyng bolashaqtaghy ara qatynasyna arqau boluy tiyis dep oilaymyn. Reseylik sayasatkerlerde kóp nәrseden bas tartuy tiyis. Oidan shygharylghan problemalardy emes, naqty isterdi sheshumen ainalysuymyz qajet. Ózderining әdebine qazaqstandyq sayasatkerler de ózgeris engizui qajet. Óitkeni barlyghymyz bir-birimizden alys kete almayyz, bәribir. Mәselen, Nazarbaev KSRO-gha qatysty oiyn eng aldymen Mәskeude aityp, sosyn ony Stambúlda qozghaghanda kelisip keter edi.

«Moskovskiy Komsomoles» gazeti

Audarghan - Jolymbet Mәkishev

ABAI.KZ