Qazaqstan ýshin dәstýrli әri mәdeniyetining qúramdas bóligi bolyp tabylatyn edәuir iri konfessiyalar – islamnyng sunittik aghymyna jatatyn hanafy mazhaby men orys pravoslavie senimi bolyp tabylady (olardy birinshi kezekte tarihy faktor aiqyndaghan). Islam Qazaqstan territoriyasynda 10-ghasyrdyng ózinde-aq (Qarahandyqtar kezeninde), al pravoslavie bolsa, 18-ghasyrda (Qazaqstannyng Reseyge qosyluynan keyin) resmy din bolyp tanylghan. Sonymen qatar Qazaqstan territoriyasynda birneshe topqa bólip qaraugha bolatyn basqa konfessiyalar da bar.

Birinshi topqa iudaizm, buddizm, luterandyq jәne tb. últtyq belgilerimen sipattalatyn konfessiyalardy jatqyzugha bolady. Al ekinshi topqa «jana», dәstýrli emes dep ataugha bolatyn diny birlestikterdi jatqyzugha bolady. Al olardy óz kezeginde eki topqa bóluge bolady. Búlar – 19-20-ghasyrlarda negizinen AQSh-ta payda bolghan diny birlestikter (Jetinshi kýn adventisteri, IYegova kuәgerleri, mormondar, saentologtar jәne tb) jәne Qazaqstanda tәuelsizdikten keyin payda bolghandary (Allya Ayat, Ata jol tb). Diny ahualdy aiqyndaytyn eki basty faktor – Qazaqstan ýshin dәstýrli bolyp tabylatyn hanafy mashabyn kýsheytu esebinen diny dengeyding kýnnen kýnge kóterilip kele jatqany jәne «jana» protestanttyq birlestikter tarapynan belsendi týrde jýrgizilip jatqan injildendiru әreketteri bolyp tabylady. Islamdandyru tabighy sebepterding yqpalymen jýzege asuda. Búl eng aldymen, qazaqtar men basqa týrki halyqtarynyng islammen tyghyz baylanysty últtyq mәdeniyet bastauyna qayta bet búrulary bolyp tabylady. BAQ-tardyng islamnyng ruhany qúndylyqtaryn nasihattaugha baylanysty Qazaqstan Músylmandary Diny Basqarmasymen birge jýrgizetin júmystary belsendi sipat aldy. Sonymen qatar, atalmysh baghyt memleket pen islamdyq diny birlestikterding (bәrinen búryn Qazaqstan Músylmandary Diny Basqarmasynyn) Qazaqstanda islamnyng ruhany kýshin nyghaytugha arnalghan seriktestik qarym-qatynastarynyng әli qoldanylmaghan kýshine iye. Múnymen qosa islamdandyru prosesining jana bastalghanyn, әli ayaqtaugha alys ekendigi faktoryn eskergende, búl mәselege memleketting túraqty ósu túrghysynan yqpal etui tiyis.

Qazaqstanda jýrgizilip jatqan injildendiru isi naqty josparlanghan jәne jaqsy úiymdastyrylghan sipatqa iye. Búl túrghyda dindi ózine jat jerge ornyqtyrudyng әlemdik (mysaly, Ontýstik Koreyadaghy sekildi) tәjiriybesi qoldanyluda. Barlyq protestanttyq úiymdardyng sheteldik ortalyqtary bar jәne dәl solar adepterding qajetti sanyn belgileydi. Mysaly, Sunn Bok Ym shirkeuining aldyna qoyghan mindeti – 2010 jylgha deyin Qazaqstan Respublikasynda 700 shirkeu ashu bolyp tabyldy. Qazaqstannyng injildendirilui ýshin barlyq qajetti jaghdaylar jasalghan. Mәselen, jaqsy qarjylandyru, diny әdebiyetting kóp mólsherde әkelinui mәseleleri jolgha qoyylghan, missiologiyanyng әdis-tәsilderi dayyndalyp, damytyluda, halyqaralyq jәne qúqyq qorghau úiymdary, elshilikter tarapynan qoldau kórsetilude. Qazaqstandy injildendiru mәselesi auqymdy taldaudy qajet etedi, sonymen qosa búl mәselede sheteldik barlau qyzmetterimen, syrtqy sayasat vedmostvolarymen baylanys jasau mýmkindikteri de qarastyryluy kerek. Búl birlestikterding sheteldegi júmystaryna da, sonyng ishinde olardyng tarihy, dogmalary, túrghan elindegi memleketpen qarym-qatynasy sekildi mәselelerge jete taldau jasalynuy kerek.

Búl óz kezeginde memlekettik organdargha múnday úiymdardyng jaghymsyz әserin shekteuge baghyttalghan yqpaldy tehnologiyalardy qoldanu mýmkindigin beredi. Atalmysh faktorlar ashyq jәne jabyq sipattaghy diny birlestikter turaly mәlimetter bazasyn qúrudy qajet etedi. Mәlimetter qorymen tiyimdi júmys atqaru ýshin qazirgi kezde de, keleshekte de iydeologiya túrghysymen qatar, әr týrli jaghdaylarda әreket etu mýmkindikterin qarastyryp, boljau túrghysynan da diny birlestikterge bagha beru kriyteriyleri jýiesining jasalynuy kerek.

Sarapshylardyng pikirinshe, tәuelsizdikten keyingi alghashqy jyldarmen salystyrghanda qoghamdaghy diny dәstýrlerding túraqty bola bastauyna qaramastan, búdan búrynghy ateistik kezenning yqpaly saldarynan kóptegen qazaqstandyqtardyng dinge qatysty oi-sanasy túraqtanbaghan. Al búl jayt halyqtyng dintanushylyq dengeyining kóterilui men tipti teologiyalyq túrghyda habardar boluy mәselesine qatysty oilastyrylghan, boljanylghan jospary jasalynuy kerektigin kórsetedi. Sonymen qatar, diny ahualdy qalyptastyrudyng manyzdy faktorlarynyng biri retinde jastardyng dәstýrli jәne dәstýrli emes dinderge degen qyzyghushylyghynyng kýn sanap artyp kele jatqandyghyn moyyndau kerek. Birinshi jaghdayda, yaghni, dәstýrli dinderge degen qyzyghushylyq mәselesinde jastargha otbasyndaghy tәrbie әser etedi (óz halqynyng dәstýrlerine degen qúrmet), al ekinshi jaghdayda bәrinen búryn jana úiymdardyng óz ilimderin әsirese jastargha arnalghan arnayy әdistermen (shet tildirdi ýiretuding tegin kurstary, týrli salalargha qyzyghushylargha baylanysty klubtar tb.) agressivti týrde jaiy bolyp tabylady. Qazaqstanda dau-janjal tughyzugha jaqyn faktorlar da kezdesedi. Olargha dәstýrli emes jana aghymdardyng júmystaryn (IYegova kuәgerleri, harizmatikalyq shirkeuler, eluinshiler eng aldymen dәstýrli týrde qalyptasqan qoghamgha da, memleketke de oppozisiya bolyp tabylady), dәstýrli emes konfessiyalardyng memleketke qarsy túruy, olardyng islam men pravoslaviyening rolin mýldem qabyldamauy, jalpy alghanda bәsekeles úiymdar retinde konfessiyalar arasyndaghy qarym-qatynastar, sonday-aq konfessiya ishindegi bәsekelestik jayttaryn jatqyzugha bolady. Qazaqstandaghy diny ahualdyng damuyna shetelderde bolyp jatqan prosester de ýlken әser etedi. Mәselen, islamnyng qazir tolyqtay antagonistik bolyp tabylatyn әr týrli aghymdargha bólinuine baylanysty, bizding elimizde de úqsas aghymdar júmys istey bastady. Dindi jaydyng shetelde dayyndalghan barlyq jana әdisteri Qazaqstangha da auysyp kelude. Dinderge de baylanysty jalpy әlemdik tendensiyalardyng yqpal etu salasy egjey-tegjeyli taldaudy qajet etedi.

Qazaqstanda biregey dinaralyq kelisimdi qalyptastyrugha baghyttalghan belsendi memlekettik sayasatpen erekshelenetin zayyrly memlekettik qúrylymnyng ózindik modeli qúrylghan. Búl tәjiriybeni Qazaqstan әlemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezderin ótkizu arqyly әlemdik qoghamdastyqqa kórsetude. Qazaqstan tәuelsizdik alghan uaqyttan beri din salasyndaghy memlekettik sayasat – dindi teristeu men onymen kýresuden bastap, iri konfessiyalarmen seriktestik baylanystargha deyin aparatyn ózgeristerdi bastan ótkerdi. Birinshiden, diny birlestikter azamattyq qoghamnyng instituttary retinde qoghamnyng ruhany ómirin damytu mәselesinde memleketting seriktesteri bolyp tabylady (búl Azamattyq qoghamdy damytu tújyrymdamasynda kórinis tapqan). Sonymen qatar memleket pen diny birlestikter әu bastan teng emes dәrejede túrghandyqtan búl seriktestik tek әleumettik-ruhany salada ghana kórinis tapqan. Óitkeni memleket din ústanushylardyng belgili bir qauymdaryn ghana emes, býkil azamattardy óz ishine qamtidy; memleket shygharghan zandar barlyghy ýshin mindetti bolady; al diny birlestikter bekitken qaghidalar tek olardyng mýsheleri ýshin ghana jәne olardyng qalauy boyynsha mindetti bolady. Qazaqstandaghy diny birlestikter qoghamdaghy azamattyq tynyshtyq pen ruhany kelisimdi berkituge baghyttalghan mәdeniy-әleumettik is-sharalargha belsene aralasady. Iri diny ortalyqtar men birlestikterding basshylary Qazaqstan halyqtarynyng respublikalyq jәne kishi Assambleyasynyng qúramyna kiredi. Ortalyq jәne aimaqtyq dengeylerde QR Ýkimeti janyndaghy kenes beru-aqyldasu organdary retinde diny birlestiktermen baylanys kenesteri, aimaq basshylarynyng kenesteri, damudyng memlekettik, salalyq (sektorlyq) jәne aimaqtyq damu baghdarlamalaryn qúrugha qatysatyn komissiyalar men júmys toptary týrindegi yqpaldy yntymaqtastyq mehanizmderi kýnnen-kýnge damyp keledi. Ekinshiden, diny dәstýrlerding belsendi týrde qayta órleu prosesi jýrude, diny aghartu ortalyqtary payda boluda. Ýshinshiden, memleket pen diny birlestikter arasyndaghy ózara is-qimyl problemalaryn sheshuge, ózara is-qimyl men seriktestik artyqshylyqtaryn belgileuge arnalghan jalpy últtyq tiyimdi ýn qatysu alanyna ainalghan azamattyq forumdar jýieli týrde ótkizilip keledi. Din salasyndaghy basty memlekettik sayasat – konfessiyanyng ruhany roline qúrmet kórsetu bolyp tabylady. Dәstýrli Islamnyng sunittik aghymyndaghy hanafy mashaby men orys pravoslaviyesining mәdeniyet qúraushy roli basqalarynan góri kóbirek moyyndalady. Osy sebepti olardy memleketting konfessiyalyq sayasatynyng eki qanaty dep belgileuge bolady.

Abai.kz