«Jebe» kinokompaniyasynyng preziydenti Kerimbek Niyazbaev (surette) aldaghy kýnderi «Qobylandy batyr» men «Qyz Jibek» turaly multifilim  týsirmekshi.  «Kez kelgen rejisserdyng júldyzdy jobasy bolady. Endi men oigha alyp jýrgen eki ýlken dýnie bar. Biri - erlik, batyrlyq úranyn dәripteytin «Qobylandy batyr» bolsa, ekinshisi pәk sezimdi, ýlken ghashyqtyq ghalamatyn aishyqtaytyn «Qyz Jibekti» animasiya týrinde kishkentay kórermenderge úsynu» dedi Abai.kz aqparattyq portalynyng tilshisine bergen súhbatynda Kerimbek myrza.  Súhbat barysynda atalghan kinokomapniyanyng preziydenti qazaq balalary kórmeuge tiyis mulitfilimderdi de atady, sonyng biri «Aldar kóse» deydi ol.

- «Jebe» kinostudiyasy qashan qúrylyp edi? Elding bәri «qazaqtar multifilim týsire almaydy» dep jýrgende Siz búl iske qalay tәuekel ettiniz?

«Jebe» kinokompaniyasynyng preziydenti Kerimbek Niyazbaev (surette) aldaghy kýnderi «Qobylandy batyr» men «Qyz Jibek» turaly multifilim  týsirmekshi.  «Kez kelgen rejisserdyng júldyzdy jobasy bolady. Endi men oigha alyp jýrgen eki ýlken dýnie bar. Biri - erlik, batyrlyq úranyn dәripteytin «Qobylandy batyr» bolsa, ekinshisi pәk sezimdi, ýlken ghashyqtyq ghalamatyn aishyqtaytyn «Qyz Jibekti» animasiya týrinde kishkentay kórermenderge úsynu» dedi Abai.kz aqparattyq portalynyng tilshisine bergen súhbatynda Kerimbek myrza.  Súhbat barysynda atalghan kinokomapniyanyng preziydenti qazaq balalary kórmeuge tiyis mulitfilimderdi de atady, sonyng biri «Aldar kóse» deydi ol.

- «Jebe» kinostudiyasy qashan qúrylyp edi? Elding bәri «qazaqtar multifilim týsire almaydy» dep jýrgende Siz búl iske qalay tәuekel ettiniz?

- «Últtyq animasiyamyz, mulitfilim salasy  nege kenjelep qaldy?» degen súraq bala kezimnen oiymda jýretin.  Qazaqy otbasynda qazaqy tәrbie kórgen balamyn. Atam «atanyng balasy emes, adamnyng balasy bol» degendi auyzynan tastamaytyn. «Qobylandy», «Alpamys» siyaqty batyrlar jyryn, «Qyzjibek» syndy qissa-dastandardy oqyp berip, bizden qaytadan súrap otyratyn. Kishkentay balamyz ghoy, kórgenine elikteysin...  Ol kezde bir ghana telearna bar. Sonda Iliya Muromes deytin mulitfilim bolatyn. Ol bir keremet batyr. Bizde sonday batyr bolsaq deytinbiz. Keyin eseye kele ózimiz eliktep, túlgha sanaghan mulitfilimdegi batyrdyng qyryp jýrgen jaulary bizding ata-babalarymyz ekenin bildik qoy... Sonda men óz-ózimnen úyalyp, ruhany kýizeliske úshyradym. Sodan bastap, qazaqtyng mulitfilimining bolashaghy turaly shyndap oilana bastadym. Óz batyrlarymyzdy animasiya salasynda  bir janghyrtsam degen oy tudy.1985 jyly  Shymkent qalasyndaghy kórkem suret kolledjine oqugha týstim. Keyin Almatygha kelip, Óner akedemiyasynda oqyghym kelgenmen, sәti bolmay Abay atyndaghy uniyversiytette oqydym. Oquym ayaqtalghan son, elge baryp, biraz júmys jasap, aqyr sonynda Shymkentke qayttym. Óitkeni Shym qalada mening ózindik ortam qalyptasty. Sporttan jetistikterge jetip, oblystyq jarystarda chempion atandym.  Ol kez Qazaqstan tәuelsizdigin janadan alyp jatqan kez. Mulitfilim bylay túrsyn, әrkim qarabasyn әreng asyraghan zaman boldy. Sonday qiyn kezenderden aman-esen ótip, es jiya bastaghanda  birge bilim alghan, óz isterining sheberi bola bilgen jigitterdi  qasyma jinap, 1999 jyly «Jebenin» túsauyn kestik. Qúryltayshylar esebinde Baqytjan Audanbaev deytin aqyn jigitimiz, Batyrqan Dәurenbekov suretshi retinde, qazirgi myqty jurnalisterding biri Daniyar Esen jәne Baqytjan Qúljabay syndy beseumiz qol biriktirdik. Keyin Daniyar Esenning basqa júmysqa auysuyna baylanysty ornyna Jarqynbek Tórtebay deytin azamatymyzdy aldyq. Eng aldymen Begim Qalamúly degen daryndy suretshini shaqyryp aldyq ta, komputer satyp alyp, komputerlik grafikany ýirendik. Arnayy mulitfilim jasaudyng mamany bolmaghandyqtan, kóp izdenuge tura keldi. Tiyisti oqulyqtar paydalanyp, shetelden kelip jatqan  mulitfilimderge taldau jasadyq. On jyldan artyq izdenisting arqasynda osy kýnge jettik.  Áli de zertteu ýstindemiz. Qazir Shymkent qalasynda ýsh animasiyalyq studiya bar. Alghashqysy osy «Jebe», keyin 2006 jyly bizden «Animaster» degen studiya bólinip shyqsa, 2008 jyly «Saq» studiyasy bólek otau tikti. Qazir bәri de tabysty enbek etude.

«Jebe» degen atty ózimiz tandadyq. Áu basta qarjylyq jaghy biraz qiyndyqtar tudyrdy. Sonyng saldarynan birden mulitfilimge kirise almadyq. Onyng ýstine tәjiriybe jinau kerek boldy. Sondyqtan bastapqyda jarnamalyq rolikter jasap jýrdik. 2001 jyly Astana qalasynda «Jana ghasyr jarnamasy» degen bayqau ótti. Sonda biz jarnamalyq rolikterimizdi, nauryz merekesine arnalghan últtyq boyauy qanyq syiqaghazdarymyzdy aparyp, II oryn aldyq.  Biz ónimderimizdi «Jebe studiyasy» atynan úsynsaq,  bayqaudy úiymdastrushylar bizdi «Jebe telestudiyasy» dep baghalady. Osy jolghy jýldeden aitarlyqtay qanattanyp qayttyq.

- «Qazaq multifilimining atasy» atanghan Ámen Haydarov aqsaqalmen baylanysynyz bar ma? Ádette multiplikatorlar sol kisining batasyn alyp jatady ghoy...

- Eng alghash «Aldarkóse men shaytandy» jasap shyghardyq. Mulitfilimning ishine úyaly telefon, motosikl, shariyk- marik degen siyaqty zamanauy dýniyelerdi paydalandyq. Degenmen búl jetistigimizdi birden kórermen nazaryna úsyna qoyghan joqpyz. Eng aldymen qazaq animasiyasynyng atasy Ámen Qaydardyng batasyn alu kerek dep sheshtik. Sodan noutbugymdy arqalap, Almatygha tarttym.  Ol kisini 3 ret izdep kelgenimde ghana jolyghudyng sәti týsti. Kafedrasyna barsam, shәkirti ekeui әngimelesip otyr eken. Auyldan kelgen balamyn. «Assalaumaghaleykum» dep anqalandap kirip bardym. Ol kisi «basa kóktep kirip kelgen búl kim?» degendey asa jaqtyrmady. «Keshiriniz, ata» dedim de syrtta kýttim. Bir uaqytta syrtqa shyghyp, «Balam, ne búiymtaymen keldin?» dep súrady. Men auyz jappay aityp jatyrmyn... «Osylay da, osylay mulitfilim jasadyq» dep. «Qanday mulitfilim?» dep kózinen ot shasha qarady da,  «Endi ony qalay kóremiz?» dedi. «Noutbugym bar» dedim. «Onda dayyndala ber» dedi de, Ámen aqsaqal kafedra tóniregindegi jiyrma shaqty studentti jinady. 4-5 oqytushy kelip otyrdy. Men ekrandy solargha qarattym da, ózim noutbuktyng artynda otyrdym. «Anau-mynau emes, naghyz mamandar... Qalay qabyldar eken, ә?». Bar oiym osy. Filimning ortasyna kelgende studentter kýle bastady. Al Ámen atamyz syr bermeydi. Filimning sonyna tayaghanda ghana kózine jas aldy. Ózimdi ózim kinәlay bastadym. Ámen atamyz kәsiby bilimi joq adamdar qazaq animasiyasyn qúrtty-au dep nalyp otyrghan shyghar dep oiladym... Sóitsem ol  kisi tayaghyna sýienip, qúraq úshyp kelip mandayymnan sýiip jatyr. «Oy ainalayyndar, menimen birge qazaqtyng animasiyasy qúryp keteme deushi em, bar eken iz basarlarym», - dep batasyn berdi. Sol kezden bastap Ámen atamyzben tanystyghymyz jalghasyn tapty.

- Mulitfilim týsiru barysynda kórermen taba alatynynyzgha senimdi boldynyz ba? Óitkeni, qazirgi jas úrpaq Uolt Disneydin, t.b. «ónimderin» tútynatyn auditoriyagha ainalyp ketti emes pe?

- Biz is  bastar aldynda әbden oilanyp-tolghanyp aldyq. Aldymen tabys tabatyn salany qolgha aldyq, «Jebe» kino kompaniyasynyng ayasynda baspahanamyz boldy, sózjúmbaqtar shygharatyn gazetimiz boldy. Alghashqylardyng biri bolyp sóz júmbaqty damyttyq. Osylardan týsken tabysty mulitfilimge saldyq. Al mulitfilimning tabysy - shyndyghyn aitqanda últtyng namysy boldy. Eger biz tek aqshany ghana oilasaq, onda eshtene jasalmas edi. Óitkeni býgingi kýni mulitfilim jasap, shash etekten payda tabam deu mýmkin emes. Sebebi bizde «Kino zany» joq. Yaghny osy salada enbek etken adamdardyng qúqyghyn qorghaytyn zang joq. Al dýniyejýzining keybir elderinde animasiya salasy ýkimetke qosymsha tabys alyp keletin sala bolyp tabylady. Mysaly, AQSh-ta animasiya salasynyng tabysy qaru- jaraq satudan keyingi ekinshi orynda. Al bizde kerisinshe eng beyshara kýidi kino salasy keshirip otyr. Shyndyghyna kelsek, Orta Aziya boyynsha bay adamdardyng kóbi qazaqstandyqtar. Bizding elimiz 120-gha juyq millioneri bar memleket. Olardyng әrqaysysynyng esepshotynda eng keminde 200 million dollar bar. Mening oiymsha, bizde kino turaly zang bolsa, sol baylarymyz biraz aqshasyn osy kino salasyna salar edi... Zang joq bolghandyqtan, kәsipker óz aqshasynyng qaytpaytyndyghyn biledi de, onday qadamgha barmaydy.

Al qazaq mulitfilimine degen kórermenning kózqarasyna kelsek, Qúdaygha shýkir, bizding qaradomalaqtardyng yqylasy airyqsha. Óitkeni biz kez kelgen dýniyeni jasar aldynda onyng balalargha berer ýlesi qanshalyq bolatynyn zerdeleymiz. Kórkemdik-tәrbiyelik mәni joghary, kórermenge qyzyqty boluy ýshin olar sýiip kórip jýrgen sheteldik dýniyelerding әdis-tәsilderin qarap, sony últtyq animasiyagha siniremiz. Bizding ónimderimiz shygha salysymen eng aldymen bala baqshada kórsetilip jýr. Qúdaygha shýkir, olar óte jaqsy qabyldaydy. Jaqynda ghana «Qútqarushy Aqylbek» degen ýsh  seriyaly mulitfilim jasaghan edik.  Sony úyaly telefonymda kóruge bolatyn etip týsirip alghanmyn. Bir kýni ýige kelsem balalar oinap jýrip kelise almay qalghan eken... Bayqasam ýsh jasar jiyenim qatty ókpeli kórinedi. Sony júbatpaq bolyp, «seni kim renjitti, kel mulitfilim kórshi» dep ústata qoyyp em, úyaly telefonymnan aiyrylmay eki saghat boyy  kórdi.

- Óziniz bas bolyp ótkizgen «Altyn jebe» halyqaralyq animasiyalyq kinofestivali jayynda toqtala ketseniz...

- 2004 jyly Belorussiyada  animasiyalyq filimder festivali boldy. Sonda men tang qaldym. Kishkentay ghana memleket bir emes eki animasiyalyq festivali ótkizip otyr. Al múnday festivalidardyng bereri kóp.  Mamandar bir-birimen tәjiriybeler almasugha mýmkindik alady. Sonday iygilikti sharany nege Qazaqstanda ótkizbeske? Álemning әr týkpirinen kelgen mamandardan «eger osynday festivalidi Qazaqstanda ótkizsek kelesizder me?»  dep súrap kórip em... Olar kelisimin berdi.  Tiyisti adamdardyng baylanys telefondaryn jazyp aldym. Elge kelgen song búl oiym birden qoldau taba qoyghan joq. Birde sol kezdegi oblys әkimi Ómirzaq Shýkeev óner salasyndaghy adamdardy jinap, jinalys ashty. Shymkentting jaqsy imidjin qalyptastyru turasynda oy qozghady. Óz kezegimde ol kisige oiymdy aityp edim, onday festivalidi kim jauapty bolyp ótkize alady dedi. Men ótkizem dedim. Qansha aqsha ketetinin súrady. «Orta dengeyde ótkizu ýshin 30 million». Onda búl aqshanyng jartysyn biz bereyik, qalghanyn demeushilerden tabarsyn, demeushiler tabugha ózim kómektesem dedi.  Alghashqy qarjy retinde 6 million bólinip, qalghany festivali jaqyndaghanda beriletin boldy. Degenmen Ómirzaq Shýkeev ornynda kóp otyrghan joq. Ontýstikting әkimi bolyp ónerge jaqyn Núrghaly Áshimov keldi.  Ol kisi de qoldau bildirip, budjetti 10 milliongha jetkizdi. Kóp kýtken festivalidi ótkizdik. Ekinshi festivalidi ótkizerde biz, Qazaqstandy әlem animasiyasyn damytugha ýles qosyp jatqan el retinde kórsetudi maqsat túttyq. Bizding festivalding bir ereksheligi qatysushylargha arnayy jýlde taghayyndalghan joq. Sebebi bәseke bolghan jerde ashyqtyq bolmaydy da әr jerden kelgen animatorlar bilgenderin jasyrady. Al bayqau joq festivalige olar bir ghana maqsatpen, bilgenimdi ortagha salamyn, bilmegenimdi ýirenem dep keledi. Ekinshi festivalige 20 memleketten mamandar shaqyrdyq.  «Uolt Disneydi» jiyrma jyl basqarghan Uiliyam Bil Dennis te keldi.

Uiliyamdy qazaqtyng әlem animasiyasynyng ortalyghyna ainalghysy keletin aq peyili tanghaldyrdy. Men oghan búl festivalgha 20 memleketting adamy kelgenin jәne Qazaqstannan 50 maman qatysqanyn, sonday-aq әlem animasiyasynyng betke ústar eki mamany arnauly sheberlik klastaryn ótkizetinin aittym. Demek 20 memleketting adamy kelip, ózderining bilim dengeylerin Qazaqstanda jetildirgen joq pa, Qazaqstannyng animasiya ónerining damu ortalyghyna ainalghany osy emes pe dedim. Ol kisi búl sózime qatty riza boldy. «Altyn jebe» festivalii negizi eki jylda bir ótui kerek bolatyn. Búl festivalidi 3-ret ótkizeyin desem әldeqanday ózim týsinbeytin jaghdaylar kedergi keltirude.. Men negizi Qostanaydyng tumasymyn.  Mýmkin basqa topyraqtyng úly dep kóre almaytyndar da bar shyghar. Biraq olargha ókpelep tonymdy otqa jaghar jayym joq. Festivalidi kezekti ret ótkizuge qajetti sharalardy jasap jatyrmyn.

- «Jebe» studiyasy qazir ózining shygharmalaryn «Balapan» arnasyna berip jatyr. Solay emes pe? Arna tarapynan qanshalyqty kómek-qoldau bar? Endi osy jaytke toqtalyp ótseniz.

- Osy kýnge deyin Qazaqstanda balalargha arnalghan animasiyalyq arna bolsa eken dep armandap keldik. Qúdaygha shýkir, «Balapan» telearnasy ashyldy.  Telearna 2012 jyldan bastap, efirge otandyq ónimderdi shygharugha qarjy bóle bastady, yaghny osy salamen ainalysatyn studiyalardy shaqyryp, balalargha qyzyqty  jobalar jasaugha kelisim jasap jatyr. Búl, әriyne, qúptarlyq jaghday.

Mysaly, «Balapan» telearnasynyng bizding mulitfilimge tólegen aqshasy tiyisti shyghyndardy japty. Osy kýnge deyin jasaghan dýniyelerimiz eshqanday tabys әkelgen joq bolatyn. Búl joly keremettey tabys әkelmese de, shyghyndarymyzdy ótedi.  Mine, jetistik degen osy. Kósh jýre týzeledi. Biz bar, «Balapan» telearnasy bar, basqalar bar.. Jaqsy jetistikterge jetemiz, Qúday qalasa. Aytalyq Almaty qalasynyng әkimshiligi mulitfilimge qarjy jaghynan ýlken qoldau kórsetip jatyr. Bir ghana «Aldarkóse» filimine 60 million tenge qarjy bóldi. Búl quantatyn jaghday, biraq qynjylatyn tústary da bar. Ókinishtisi, osynday kólemdi aqsha bólingen dýniyege әlem ertegileri kelip kirip ketti. Negizi memleketting qarjysyna týsirilgen mulitfilimde últymyzdyng salt-dәstýrin engizip, sony dәripteu kerek edi. Yaghny tiyisti aqsha bólip otyrghannan keyin ózekti iydeyasyna jauap beretin qanday da bir kórkemdik kenes kerek edi. Mysaly, eshqashan kәsipker bolmaghan «Aldar kóseni» kәsipker etip qoydy, taqiya tikkizip, kempir men shaldy azannan keshke deyin úrsystyryp qoydy. Al qazaq ýshin ýlken kisiler tәrbiyening oshaghy.

- Siz aitqanday keybir elderde balalardyng sanasyna keri әser etetin, minez túrpatyn ózgertetin, tabighatyn býldiretin, mysaly Spanch Bobtyng «hikayalaryn» kórsetpeuge tyiym salyp tastaghan kórinedi. Bizde de solay etuge bola ma?

- Balalargha úsynylatyn dýniyelerge saraptama jasau kez kelgen memleketting mindeti. Óitkeni әr últtyng ózi ardaqtaytyn qúndylyghy bolady. Aytalyq, qazaqtyng osyghan deyin qalyptasqan qúndylyqtaryna qol súghatyn dýniyelerge mindetti týrde  tyiym kerek. «Balapan» telearnasy osy túrghydan jýieli júmystar jasap jatyr. Olardyng óz taqyryptary, shektemesi bar, búl quantatyn jaghday. Biraq aqparattyq zamanda barlyq adamdargha «mynany kór, mynany kórme» dep aita almaysyn. Sputniktik telearna nemese internettik kórsetilimderge qúzyrymyz jýre bermeydi.

- Qazaq balalary kórmeui kerek degen mulitfilimderdi atap aita alasyz ba?

- Eng birinshi Almaty qalasy әkimshiligining qarjysymen týsirilgen «Aldar kóse» mulitfilimin atar edim. Ol bizding otandyq ónim bolghanymen qazaqtyng dýniyetanymyna, danalyq ústanymdaryna kele bermeydi. Ony  osy Almatyda  «Azia animation» deytin studiya jasady, 3D tehnologiyasyn paydalandy. Biraq tәrbiyelik mәni joq. Nege qazaq ziyalylarynyng talqysyna salmaghan? Neni aitu kerek ekenin, neni kórsetu kerek ekenin qalaysha dúrys saraptay almaghan? Ziyaly qauym bar ghoy bizde, mynany aitugha bolady, mynany aitugha bolmaydy dep solardan kenes alu kerek edi. Óitkeni bala tәrbiyesi qazirgi tandaghy óte ózekti mәsele. Onsyzda shetelding әrtýrli telerarnalary men internet iyirimderinen ne qalasa sony kórip jýrgen balalargha tym qúrysa ózimiz dúrys tәrbie bereyik. Jogharyda óziniz ataghan  Spanch Bobtyng «hikayalaryn» da kórsetuge tyiym salu kerek.

- «Aldarkóseni» jasaugha 60 million tenge bóldi dediniz... Osy jobagha ne ýshin qatyspadynyzdar?

- Biz búl jobany «jasalyp jatyr» degende ghana bir-aq estidik. Ol kezde men «Qazaqfilimnen» bir tapsyrys alyp júmys jasap jýrgenmin. Solardan estidim.  «Qazaqfilimnin» mamandaryn bitip qoyghan dýniyege, qabyldaytyn komissiya esebinde shaqyrypty. Olar «bolary bolyp, boyauy singen dýniyege nege shaqyrasyndar» dep renjigen kórinedi. Osynday ýlken qarjy bólinip otyrghan jobany nege últqa paydasyn tiygizetin studiyalargha bermeske?! Almaty qalalyq әkimshiliginde últqa jany ashityn adamnyng bolmaghany ma sonda?

- «Qazaqfilimmen» selbesip túrasyzdar ma?

- Osyghan deyin eki jobany «Qazaqfilimmen» birge jasadyq, «Qazaqfilim» qara shanyraq qoy. Olar songhy ýsh jylda basshylyghy auysqaly beri basqa  studiyalardy  ózderine shaqyryp, birge júmys istep jatyr. Degenmen tiyisti dengeyde emes. Olarda jaqsy jabdyqtalghan studiya bar, búdan da jaqsy dengeyge jetuge tolyq quatty. Biraq olar óz missiyalaryn jetkilikti dengeyde orynday almay otyr. «Qazaqfilim» tek bizben ghana emes, osy salanyng ainalasynda jýrgen barlyq óner iyelerimen tyghyz júmys isteu kerek. «Qazaqfilim» jaqynda tolyq metrajdy  «Ertóstik» mulitfilimin bitirdi. Ol qazaqtyng halyq ertegisi, bylay aitqanda tarihy oqigha. Bizding she, ol da «Jau jýrek myng bala» siyaqty jarnamalanuy kerek edi. Onyng rejissery qazaqtyng betke ústar rejissery Jaken Daniyarov aghamyz. Ol kisi rejisser retinde myqty bolghanymen  Qazaqfilimnin  mulitfilim birlestigi jetekshisi retinde jaqsy úiymdastyru júmysyn jasay almay jýr.

- «Er tóstikti» aityp qaldynyz ghoy, Qazaqtyng ertegileri qanshalyqty súranyp túr mulitfilimge?

- Qazaqtyng kez kelgen dastany bolsyn, anyzy bolsyn bәri de dayyn mulitfilim. Tek ssenariyge beyimdep animasiyagha ainaldyru kerek.

- Kompaniyanyzda qansha adam júmys jasaydy?

- «Jebe» kinokompaniyasy órkendegen tústa 120-day adam júmys istegen bolatyn. Men eshqashan aqsha qughan adam emespin, osy júmysty bastaghan bes jigit 20 payyzdan ýlesimizdi alghan bolatynbyz. Qazir studiyamyz bar, baspahanamyz bar 30-day adamdy júmyspen qamtyp otyrmyn.

- Shymkenttegi ýsh mulitstudiyanyng arasynda bәsekelestik bar ma?

- Áriyne, bar. Bar bolghanda qyzghanyshtan emes, ónerdi damytu baghytynda, salystyru maqsatynda, bir-birimizge oy tughyzu maqsatynda bәsekelese, birige júmys istep kelemiz.

- Aldaghy kýnge oigha alghan qanday jobalarynyz bar?

- 2008 jyly biz «Jebe kitaphanasy» degen jana bastama bastadyq.   Balalargha arnalghan boyama kitapshalar, ertegiler jinaghyn shygharamyz.  Biz sol kitaptardy 50 tengeden satylymgha jibersek, Shymkentting ózinde 200 tengeden satylyp jýr eken.  Osyny qoljetimdi baghada tútynushylargha jetkizsem degen oiym bar. Kez kelgen rejisserdyng júldyzdy jobasy bolady. Endi men oigha alyp jýrgen eki ýlken dýnie bar.    Biri - erlik, batyrlyq úranyn dәripteytin «Qobylandy batyr» bolsa, ekinshisi pәk sezimdi, ýlken ghashyqtyq ghalamatyn aishyqtaytyn «Qyz Jibekti» animasiya týrinde kishkentay kórermenderge úsynu

Súhbattasqan - Bilәl Quanysh

Abai.kz