Qarlygha IBRAGIMOVA

Jәrken Bódeshti biylghy Preziydent stiypendiyasy iyegerlerining tiziminen kórgende shyn quandyq.  Kónilinde iz qaldyryp, qadiri artqan adamyna qoldan keler bar jaqsylyghyndy ýiip-tókking keletini bar. «Júldyztas» atty júqaltang kitabyn oqyp tauysqanymda aqyngha qúrmetim búrynghydan da eselene týsti.
Jaryqqa shyqqanyna eki jyl bolsa da, búl kitap qolyma jaqynda ghana tiygen. «Oqyp shyqshy» dep aqynnyng ózi berip, ótinip-tilengen joq. Onday minez Jәrken Bódeshke tumysynan jat.  Kitabyn dorbasyna salyp alyp, taratyp jýrgenin kórmeppiz. Nasihatsyz-aq oqylady. Aqynmyn dep arqyrap, ayaqqaptay keudesin qayda úraryn bilmey jýrgenderding ózi Jәrkenning poeziyasyna tize býgedi, moyyndaydy.
Jәrken Bódeshting bolmysyna tanghalasyn. Baladay anghaldyghyna qyzyghasyng keyde.  Ózining minezi de qyzyq. Keyde sonday múnly, sonday beykýnә, sharasyz adam. Ólennen basqagha qataldyghy joq. Talantty adam kórse, baladay elpek qaghady. Jastyq bop tósele ketuge de dayyn. Sóite túra «Dýniyede ólenning aldynda ghana adalmyn» deydi. Múnysy qyzdan da nәzik, patshadan da tәkәppar jyrlaryna qylau týspegenin qalaghanynan shyghar.

Qarlygha IBRAGIMOVA

Jәrken Bódeshti biylghy Preziydent stiypendiyasy iyegerlerining tiziminen kórgende shyn quandyq.  Kónilinde iz qaldyryp, qadiri artqan adamyna qoldan keler bar jaqsylyghyndy ýiip-tókking keletini bar. «Júldyztas» atty júqaltang kitabyn oqyp tauysqanymda aqyngha qúrmetim búrynghydan da eselene týsti.
Jaryqqa shyqqanyna eki jyl bolsa da, búl kitap qolyma jaqynda ghana tiygen. «Oqyp shyqshy» dep aqynnyng ózi berip, ótinip-tilengen joq. Onday minez Jәrken Bódeshke tumysynan jat.  Kitabyn dorbasyna salyp alyp, taratyp jýrgenin kórmeppiz. Nasihatsyz-aq oqylady. Aqynmyn dep arqyrap, ayaqqaptay keudesin qayda úraryn bilmey jýrgenderding ózi Jәrkenning poeziyasyna tize býgedi, moyyndaydy.
Jәrken Bódeshting bolmysyna tanghalasyn. Baladay anghaldyghyna qyzyghasyng keyde.  Ózining minezi de qyzyq. Keyde sonday múnly, sonday beykýnә, sharasyz adam. Ólennen basqagha qataldyghy joq. Talantty adam kórse, baladay elpek qaghady. Jastyq bop tósele ketuge de dayyn. Sóite túra «Dýniyede ólenning aldynda ghana adalmyn» deydi. Múnysy qyzdan da nәzik, patshadan da tәkәppar jyrlaryna qylau týspegenin qalaghanynan shyghar.
Taghdyrly aqynnan ghana shynayy óleng tuady degen bәlky qasan, bәlky dúrys qaghida bar. Keybir aqyndardyng uayymdy qoldan jasap, borkemiktey ezilip, taghdyrly aqyn bolyp kórinuge tyrashtanatyny bar. Kimderdi túspaldap otyrghanymyzdy bilip otyrsyz, әriyne.   Bódeshting úlynyng taghdyry basqanyng basyna týsse shydas berer me edi, kim bilipti?! Aryp-ashyp tughan jerine jetti.  Qytaydan qashyp shyqqasyn biraz jyl izdeude de boldy. Jaqyndarynyng aituynsha, pogondylardy kórse,  kýni býginge deyin sekemdenip, pyryldap shygha keledi eken. Otanyna oralghanymen, et jaqyn, tughan-tuys ataulyny arghy bette qaldyryp, jalghyzdyq ta kórdi.
Aghayyn-tuystyng alysta qalghany azday, Ábdirahmanday úlynyng qazasy qayystyrghan Abayday, Bazary men Nazaryn joqtaghan Kenendey, Maygýlinen aiyrylghan Múqaghaliday Jәrkenge de jiyrma besinde qyrshynynan qiylghan Aydarynyng qasireti qatty batty. Esine alugha da auyr tiyetin sol jyldary júbanysh ýshin ashy ómirding uly susynyn da jútty. Jan dýniyening azabyn ashy su jene almaq emes, alayda. Úrttaghan kýni qiyaly lapyldaghanymen, óleng jazyp, qalamyn bylghaghan emes. Óitkeni bәrine adaldyq, tazalyq bolghanyn qalaydy.  Sóitip jýrip qalamyn suytyp alghan kezderi de boldy. Birazdan song es jidy, balanyng qayghysymen býgile bermeyin dep, jigerin janydy. Qalamyn qayta qolyna aldy. Endigi jerde óz-ózin ólenmen júbatty. Manday men jýrektegi әjimi sol jyldary kóbeye týsse kerek. Sodan da «Qarashy mandayyma kere qarys, Ájimi iyirim-iyirim tereng aghys...» dep jyrlady.
«Artyma búrylyp qaraghanda quanyshym az. Uayym, qayghy, qiyal kóp eken» - dep kýrsindi bizben әngimelesip otyryp aqyn.
Jәrken ózining bar bolmysyn myna bir jyr shumaghyna syidyrghan syndy:
Pysyqay jan emespin,
Joghaltpaghan sabaq, jibin, iynesin,
Joghaltpaghan par at jekken kýimesin.
Joghaltpaghan oqaly ton, týimesin.
Men bir qúntsyz adammyn,
Qoldaghysyn joghaltqysh.
Qatal, mosqal taghdyrdan,
Taba almaghan ýilesim.
Jәrkenning shyn aty - Jarmúhammed. Anasy Payghambardy bey-bereket mazalay beruge bolmaydy dep, Jәrken dep erkeletken eken. Poeziyagha da Jәrken bolyp keldi. «Ólendi sýigen jarymnan da artyq sýiemin», - deydi aqyn. Ásirelep әri shyndap aitqanda, «ólennen ózge jaqyny joq».    
Aqyn ólenin týngi on bir men tanghy on birding aralyghynda jazady eken. Osy uaqytta jazugha otyrsa, óleng ózdiginen aghylyp-tógiledi. Al shabyty kelmese, ala qaghazdyng betin qansha shiyrlasa da óndimeydi eken.  Keyde óleng shirkinning beymaza uaqytta, jol ýstinde kelip, «qysatyny» bar. «Ondayda on shumaqqa deyin miyma saqtay alamyn. On shumaqtan song úmytamyn», - deydi ózi. Óleng jazyp jatqanynda «shesheng tirilip keldi» dese ghana ornynan túruy mýmkin, basqagha dýnie kýiip barady deseng de, qozghala qoymaydy. Ólenning qúdireti turaly sóz etip otyryp: «Aqyndardan Saghy Jiyenbaevtyng ólenderi súmdyq. Saghida tilmen jetkizgisiz súlulyq pen terendik bar. Onyng ólenderining myqtylyghyn, terendigin eshkim aita almay keledi» - dep ókine tausyldy.  Al ózi turaly: «Shygharmashylyqta barlyq potensialymdy kórsetpek túrmaq, kýni osy kýnge deyin әielimning súlulyghyn da aqynnyng tilimen surettep bite almadym», - deydi. Gýlshatty, Qúday qosqan qosaghyn jarty tәulik maqtady. «Adamgershiligine, adaldyghyna tәntimin, aldymnan qiyp ótpeydi» dep sýisindi. Sol Gýlshatyna aqyn bola túra, әli kýnge birde-bir óleng arnamapty. Onyng ózi bir hikaya...
Óz basyndaghy kýiding ne ekenin bilging kelgende, keyde poeziyagha jýginip, aqyndardyng kitaptaryn paraqtap jatamyz. Jәrkendegi myna bir shumaqtar bir mening ghana emes, kóp adamnyng kónil perdesin, kókeyindegisin dóp basar:
Ómirim - kóktayghaq,
Kónilim - aq taylaq,
Tabanym tayyp keter me eken dep, -
Eptep basamyn,
Epti oinap.
Tau-tasqa -
Oi-qyrgha -
Qu tirlik sandaltpay qoydyng ba?
Tauday qaryz bar -
Tauday paryz bar -
Yrghayday moynymda.
Kóp tomdyghy túrmaq, әli  kýnge tandamalysy da jaryq kórmepti. «Keler jyly kere qarys eki tomdyq shygharsam, otyz baspatabaqpen qanaghat qylam,» - dep otyr Jәrkenning ózi.
Jazar jyryna qazaqylyqty qazyq etken Jәrkenning jayy osy. Jәrkendi qyzu pikirtalas pen qoghamdyq oidyng minberinen kóre bermeymiz. Alayda ol óz missiyasyn poeziyasymen-aq atqaryp otyrghan syndy. Aghylyp-tógilgen ólenderi - osynyng dәleli.

«Halyq sózi» gazeti