Biylghy qyrkýiekten bastap, 1-synyp oqushylary ýsh tildi mengeruge kóshedi, yaghny ýsh tilde «bilim alugha» kirisedi. Onyng bilim bolatyny-bolmaytynyn terendemey-aq taldap kóreyik.

Ádette balanyng tili 3 jasta shyghady, ol ana tilinde 5 jasta tolyq sóileudi mengeredi. 12 jasta balanyng oilau jýiesi tolyq ornyghyp bolady, odan әri damu satysy jýredi. Búl tek qana birtildi baldyrghandardyng boyynan keshetin ýderisi.

Endi osy ýderisti  ýshke bóliniz, sonda 12 jasqa deyin qazaq balasy qanday azap kóretinin siz de keshesiz. Jalpy, Adam balasy ómirdi bir tilmen sóilep bastaydy, al biz balabaqshada ýsh tilde sayratudy josparlap qolgha alyp otyrmyz. Búl qay ghylymnyng tújyrymy eken? Avtory bar ma eken? Tehnikalyq progress boyynsha әlemning aldynda kele jatqan japondar balalaryna 12 jasqa tolmay nege basqa tildi jolatpaydy? Álde qazaq balalary tәjiriybege salynghan ýiqoyannyng rólinde me?
Osydan on jyl búryn ýshtildi aurumen «auyrghan» mektepter synaqtan ótti. Solardyng nәtiyjesi ne boldy? Qansha bala qalay mengerdi? Ony qay ghalym saraptady, tәjiriybeni sýiemeldedi me?

Biylghy qyrkýiekten bastap, 1-synyp oqushylary ýsh tildi mengeruge kóshedi, yaghny ýsh tilde «bilim alugha» kirisedi. Onyng bilim bolatyny-bolmaytynyn terendemey-aq taldap kóreyik.

Ádette balanyng tili 3 jasta shyghady, ol ana tilinde 5 jasta tolyq sóileudi mengeredi. 12 jasta balanyng oilau jýiesi tolyq ornyghyp bolady, odan әri damu satysy jýredi. Búl tek qana birtildi baldyrghandardyng boyynan keshetin ýderisi.

Endi osy ýderisti  ýshke bóliniz, sonda 12 jasqa deyin qazaq balasy qanday azap kóretinin siz de keshesiz. Jalpy, Adam balasy ómirdi bir tilmen sóilep bastaydy, al biz balabaqshada ýsh tilde sayratudy josparlap qolgha alyp otyrmyz. Búl qay ghylymnyng tújyrymy eken? Avtory bar ma eken? Tehnikalyq progress boyynsha әlemning aldynda kele jatqan japondar balalaryna 12 jasqa tolmay nege basqa tildi jolatpaydy? Álde qazaq balalary tәjiriybege salynghan ýiqoyannyng rólinde me?
Osydan on jyl búryn ýshtildi aurumen «auyrghan» mektepter synaqtan ótti. Solardyng nәtiyjesi ne boldy? Qansha bala qalay mengerdi? Ony qay ghalym saraptady, tәjiriybeni sýiemeldedi me?

Mәsele eldegi tildik bylyqtyng saldarynan ekenin jaqsy bilemiz. Sol bylyqty taghy da qazaqtyng esebinen sheshu qarastyrylyp otyrghanyn da andaymyz. Aynalamyz yn-shynsyz orta mektepti bir tilde oqytuda, al biz kóringen tilde oqulyq shygharyp, kóringen tilde balanyng myiyn ashytyp otyrmyz. Dúrysy - topas sayasatqa balalarymyzdyng myiy men sanasyn qúrban etudemiz. Bilim jәne ghylym  ministrligin talay adam 2-3 jyl sayyn «bitirip» ketude.

Qor bolyp otyrghan qazaq balasy ghana: ne óz tilin bilmeydi, bilse - shamadan tys sanasy jýkteledi, ol az bolghanday qyrym men qytaydyng tilin mindetteydi. Búnyng bәri - memlekettik sayasattyng esebinen sheshiluge tiyisti mәselening qazaqtyng esebinen sheshilui kesirinen. Búnyng bәri - bizding memlekette saltanat qúrghan keshegi kepnestik kembaghaldyqtyng әli seni búzylmaghandyghynan. Kembaghaldyq bolmasa, iske aspaytyn nәrseni nege sayasatqa ainaldyryp tyqpalaydy? Nege ol sayasatsymaq taghy da qazaqtyng esebinen jýrui kerek?!

Juyrda aghylshyn tilining bir myqty mamanymen kezdesip, osy taqyrypqa sóileskenimizde, onyng múnday masqaranyng eshbir elde joqtyghyn, «maman-sarapshy retinde ministrge jetkizgenimde, keyin sonymnan sham alyp qudalady» dedi. Búl búghan deyingi bolghan basqa ministrdin, qazaq tiline janashyr bolady degen adamnyng qylyghy eken.  Sonda qazaqtyng taghdyry qaydaghy bir qyrttardyng taghyna túghyr bolghany ma?

Mәsele ushyghyp barady, mәngýrtterding kókesin endi kóretin jaghdaygha kele jatyrmyz. Tili shyqpaghan balagha basqa elding tilin tyqpalap, onymen birge olardyng qúndylyghy men bizden kósh ilgeri viydeoónimderin úsynghanda, qazaqtyng da, qazaq tilining de óz balalarymyzgha týkke kereksiz bolatynyn, әdeyi aldyn ala josparlanghan jolmen osy baghdarlama úsynylyp otyr.

Bәrin qúrban etuge bolar, al balalarymyzdyng bolashaghyn kórer kózge qúrban etkenimiz, qúrmetti ata-analar, ne masqara bolmaq? Búghan óz sózimizdi, aitpasaq, Jaratqan syilaghan úrpaghymyz ýshin Allanyng aldynda ne aitamyz? Auru balany shetelge satyp, saularyn sanasyz kemtar etu bizge qajet pe?!

Búl mәseleni bir jaghyna shygharu kerek. Bolmaydy! Bizge naqty úsynylghan baghdarlama, onyng naqty kýtiletin nәtiyjeleri  men ghylymy saraptamasy bolmasa, balalarymyzdy, nemerelerimizdi qor qyludan bas tartatyn mezgil jetti. Oilanayyq! Aqyldasayyq! Zer salayyq! Balalarymyzdyng taghdyry ýshin belseneyik! Qoghamdyq tyndau sharalaryn úiymdastyrayyq! Keleshek úrpaqtyng bolashaghyn dýbәrә, dýdamal sayasattan qorghayyq!

Abai.kz