...Álaghang (Álihan Bókeyhan) alapat alyp eken ghoy, arystanday aibaty - múztaulardy myljalarday joyqyn! Bir-aq ret tuatyn tolaghay túlgha! Qazaqtyng tandaulysynyng taghdyryna jalqy ret jazylghan jarqyl!

Qazaghym, elim,

Qayqayyp belin,

Synugha túr tayanyp.

Talaugha malyn,

Qamauda janyn,

Ash kózindi oyanyp!...

Sol Álekendi «әurelegen» qazaqtaghy sormanday ahual әli ýzilgen joq...

Janyndy auyrtyp, jýregindi syzdata beretin, aqyrynda, aitpasqa shydatpaytyn gәpter kóp. Sonday soyqan gәpting birinde ózbekter bylay depti: «Orys bolu ýshin, aldymen, qazaq bolu kerek. Sosyn, orysqa ainalu - op-onay!..»

Al, Abay zamanynan: «Qazaqtyng jamany - orys bolady» - deytin dәris-úlaghat qalypty. Biraq, Mahambetting mayqy qylyshy, Búqar Jyraudyng boran-jyry, Abaydyng aduyndy, tasjarghan tili, Júbannyng «jylauyq» tolghauy, bәribir, «orys bolatyndargha» «or qazyp», bóget jasay almady...

Tang qalamyn: qazaqtyng orysqa «ghashyqtyghy» ghalamat, diuana dualaghanday dauyldy-kýsh, tylsym siqyr...

...Álaghang (Álihan Bókeyhan) alapat alyp eken ghoy, arystanday aibaty - múztaulardy myljalarday joyqyn! Bir-aq ret tuatyn tolaghay túlgha! Qazaqtyng tandaulysynyng taghdyryna jalqy ret jazylghan jarqyl!

Qazaghym, elim,

Qayqayyp belin,

Synugha túr tayanyp.

Talaugha malyn,

Qamauda janyn,

Ash kózindi oyanyp!...

Sol Álekendi «әurelegen» qazaqtaghy sormanday ahual әli ýzilgen joq...

Janyndy auyrtyp, jýregindi syzdata beretin, aqyrynda, aitpasqa shydatpaytyn gәpter kóp. Sonday soyqan gәpting birinde ózbekter bylay depti: «Orys bolu ýshin, aldymen, qazaq bolu kerek. Sosyn, orysqa ainalu - op-onay!..»

Al, Abay zamanynan: «Qazaqtyng jamany - orys bolady» - deytin dәris-úlaghat qalypty. Biraq, Mahambetting mayqy qylyshy, Búqar Jyraudyng boran-jyry, Abaydyng aduyndy, tasjarghan tili, Júbannyng «jylauyq» tolghauy, bәribir, «orys bolatyndargha» «or qazyp», bóget jasay almady...

Tang qalamyn: qazaqtyng orysqa «ghashyqtyghy» ghalamat, diuana dualaghanday dauyldy-kýsh, tylsym siqyr...

Kýni keshe, 2007 jyldary uniyversiytetting taldyrmash tәlimgeri Janbolat Mamay Múhtar Shahanovtyng «Halyq ruhy» partiyasyna jaqyndap, «Jastar qanatyn» basqarugha talpynyp jýretin. Óz basym Janbolat Mamay bauyrymyzdy «auyldyng qaratopyraghyna aunap ósken jigit» dep oilaytynmyn...

Áu basta balghyn kónilding tym әsershil, tym taza bolatyny ras. Janbolattyng tabighat bergen jasyn jigeri men tauday talaby talay qiyndyqtardan alyp ótti. Jap-jas basymen qapasqa týsip, qamau kórdi. Janbolattyng aduyny mening kóz aldyma Ghany Múratbaevty elestetushi edi...

Biraq... Biraq, abaqtyda Vladimir Kozlovpen biraz birge jatyp, dәmdes-túzdas bolghannan keyin iltipatty inimizding minez-qúlqynan nildey búzylghan ózgeris bayqaghanday boldym. Layym, men qateleseyin, biraq ómirding ótkir shyndyghy ózegime salmaq sala berdi...

Aldymen, Janbolattyng ózi «Jobasynyng iydeyalyq jetekshisi» bolyp tabylatyn "Tribuna - Ashyq Alan" gazetining atauy - Ata Zanymyzgha qayshy bolyp shyqty. Ata Zanymyzda «Memleketimizding tili - Qazaq tili» bolghandyqtan, «Til turaly zangha» sәikes, aldymen (nemese sol qaptaldan bastap, әitpese, jogharghy jaghynda), gazetting qazaq tilindegi aty jazylugha tiyis edi. Biraq, «Tribuna - Ashyq Alan» degen atau - Janbolat Mamaydyng ózi ómir boyy shyryldap qorghap jýrgen qazaq tilining omyrtqasynan bir-aq basty.

Dúrysy: «Ashyq Alang - Tribuna» boluy kerek bolatyn. Jalpy, búl gazet ministrliktegi tirkeliminde «Qazaq jәne orys tilderinde shyghady» dep jazylghan bolsa, týgeldey oryssha shyqqan búl әreketimen tәuelsiz elding «BAQ turaly zanyn» óreskil búzyp otyr.

Basylymnyng artqy birneshe beti ghana kózboyaushylyqpen «itke tastaghan sýiektey» pighylda qazaqsha shyghyp jýr edi, birte-birte 1-2 qazaqsha paraghy da «qaza» bolyp, mýldem joghaldy. Qazir gazet taza oryssha shyghatyn boldy. Al, Janbolat Mamay bauyrymyz maqalalaryn orys tilinde (!) búrqyratyp jaza bastady...

Basylymnyng «túla-boyynda» dәp nendey kýlimsining qolqany qabatynyn dóp basa alar emespin: bәlkim, búl masondyq merezdik pe, әlde, maghynasyz myljyndyq pa?. Songhy kezde «Tribuna - Ashyq Alan» qazaqtyng barlyq mýddesin sheship tastaghanday, endigi jerde qylmys әlemi taqyrybynda «Bauyrlyq úiyq» tәrizdi maqalalar toptamasyn jalghasy kelesi sanda dep jariyalap, «blatnoy» basylymgha úmtylys jasap jatqanday әser qaldyrdy. Áytpese, Mәskeuding bir búryshynda itshe atylyp, qan sasyp qalghan Hasan Atanyn, mysaly, Qaratóbening nemese Qaraghandynyng qazaghyna qanday qatysy bar?!. Álde, búl túmandy qaladan týsken tikeley tapsyrma ma eken?... Týsiniksiz...

Alysqa at sharshatpay-aq, gazetting eng songhy sanyndaghy «Tólqújatta últyn kórsetu - qajetsiz nәrse» ( maqal avtory Radik Temirgaliyev) dep atalatyn dýnie kýlli qazaq qarsy shyqqan «qazaqstandyq últqa» qaray jasalghan taghy bir qadam. Ángimesin ә degende keshegi keshe sovetting sasyq nasihaty: «Songhy kezde elimizde últaralyq aralas nekeler kóbeyip keledi» - deytin dәieksiz sandyraqtan bastaghan maqala: «Qalay bolghanda da «qazaqstandyq» dep atalatyn top (tobyr) payda bolyp, buyny bekip, kýsheyip keledi» dep soghyp jiberedi. Al, redaksiya basshylyghy maqalanyng «Alghysózinde»: «Avtordyng tújyrymymen kelispesek te...» - dep jazypty. Qúday-au, kelispesender - bir betten asqan tabaqtay kólemmen nege jariyalaysyndar? Bireu qorqytyp-ýrkitti me? Bolmasa, qarsylyqty - qarjysy qúrghyr jyghyp ketti me? Tipti, «Áraluan pikirler bolsyn...» deytin jattandy jeleuding ózining - onsyz da qalt-qúlt etken qazaqtyng mýddesining qasynda qúny kók tiyn emes pe?

Men osy kýnge deyingi sanauly ómirimde «Áraluan pikirler bolsyn...» - degen syltaumen birde-bir orystildi gazetting orys últynyng mýddesine qarsy keletin qazaq tilinde maqala jariyalaghanyn kórmeppin! Bizge ne boldy, jigitter?!.

..."Quyrdaqtyng kókesin" basylymnyng aqyryndaghy: «Últynyz kim? - Últym sottalushy...» (Vladimir Kozlov) dep atalatyn jazbadan kórdik. «Qapas kýndeligi» aidarynyng jazbasy: «Shevchenko-Aqtaudyng (Aqtaudyng «Shevchenko» dep atalghan tarihy qate atauynyng alyp tastalghanyna 20 jyldan assa da, sottalghan Kozlov әdeyi qazaqtardyng ar-namysyna tii ýshin «Shevchenko-Aqtau» dep qasaqana qystyrap jazady.-Q.Gh.) basym bóligin sottalushylar salghan...» dep «kósile-shauyp», myqty qazaqtardyng kólikterinde birdey ýsh sanynyng (Mysaly, 111, 333, 555, 777 t.s.s.) jýretin ýrdisi jayynda qazaqty kemitu ýshin bylaysha sandyraqtaydy: «Mening bir Mәskeudegi tanys әielim aqtaulyq bir jaysang jigitke: "Sening kólikterinde nelikten әrdayym jalghyz ghana san bolady, sebebi sen jalghyz sannan artyqty esine saqtay almaysyng ghoy..." - degen edi", dep jazady. Meninshe, búl - dalbasa dolbar nemese shylghy ótirik. Óitkeni, qazaqtyng namysshyl jigiti búlaysha byljyrap kemitken shópjelke qatynynyng tilin kesip alar edi...

Sonda Kozlovtyng aitpaghy ne? Beseneden belgili: sottalghan Kozlov qazaqtyng barlyghy bir sandy ghana jattay alatyn «topas» degisi kele me? Haram pighylyn tura aityp, kózge shúqymaydy, aidaladaghy bar-joghy belgisiz mәskulik qatynnyng auyzyna salyp, janamalap jetkizedi...

Týrmede jatqan Kozlov Sergey Dovlatovty oqyp jatqanyn aityp, ataqty jazushynyn: «Últynyz kim?» - «Sottalushy...» - degen sózderin mysalgha keltiredi. Endi múnymen ne demekshi  Kozlov? «Qazaq últy aqyry joyylady» degenge menzeydi me, әlde, «Qazaqtyng týgeli sottalady» degisi kele me? Bolmasa, kýlli qazaq dalasyn qapasqa teney me?..

Aqtaudy әlem qylmyskerlerining ordasyna ainaldyrudy ansaghan sottalushy Kozlov "jana as mәzirin «Aktauskiy sentral-113» dep atadym" dep, týrmelik ala qalpaghyn aspangha atady...

Men keyde oilaymyn: «Sóz joq, sovetting senzurasy «Shash al dese, bas alatyn» әngýdik edi, betin aulaq qylsyn! Biraq, qazaqtyn: «Irik auyzdan - shirik sóz shyghady» degeni de ras qoy, qay basylym da «Eki eli auyzgha - bes eli qaqpaq qoyyp», aqyryn jýrip, anyq baspasa, baspasóz - qoghamdyq minber emes, qatyndardyng ósek-alanyna ainalyp ketpey me!..»

Qazaqtyng mýddesine qarsy dýniyelerding «omyrtqasyn» keshegi (taza últshyl) biz biletin balang jýrek, adal niyet Janbolat Mamay qaqyratyp jiberui kerek edi, әtten!..

****

Mening kókirek qyjylymdy kelesi qozdatqan - ózim airyqsha baghalap, erekshe qúrmetteytin Eragham (Ermúrat Bapiy)!

Erekeng ózi Bas oqyrmany sanalatyn 32 bettik «Dat, taqsyr!» («Obshestvennaya pozisiya») qosarly basylymynyng da nebәri 12 beti qazaq tilinde de, basym bóligi, yaghni, 20 beti oryssha shyghady. Biz osyghan bәrimiz kóz júmyp otyryp: «Qazaqpyz!» - dep, qúr keudemizdi soghamyz! Ótirik kólgirsiymiz?!.

Búl gazetting de jarqyraghan aldynghy betterindegi aiqaylaghan aduyndy maqalalar oryssha oiran salyp, «qúiryghynda» (keshiriniz!) qatqan qúmalaqtay qazaqshasy tirkeledi. (Qazaqtar búl basylymdy qúiyrshaghynan bastap oqidy...) Búl ne súmdyq! Biz ANAMYZDYNG tilin ózimiz qúrmettey almay túryp, qanghyp kelgen kelimsekterden qalay talap etemiz?!.

Qúday-au, keshegi jasynday jarqyraghan, әruaghynnan ainalyp keteyin, orystildi Ashat Shәripjan qalaysha shyryldap qorghap edi qazaghynyng mýddesin?!. Zәude, Ashat marqúmnyng әruaghy ghayyptan tirilip, aramyzgha kelip; «Búl bylyq-bylamyqtaryng ne?» - dese, ne betimizdi aitamyz?...

...Biraz jyldar búryn Ámirjan Qosanov jazbalaryn tek oryssha siltep, biraz bóken jeliske týsken edi. Úmytpasam, búl qylyghyn: «Qazaqtyng jan dauysy, shiyelenisti mәseleleri orystildilerge jetpeydi, «jabuly qazan - jabuly kýiinde qalyp», óz-ózimizge aita bergennen ne shyghady...» - degen synaydaghy «aqtalushylyqpen» juyp-shaydy. Qazir aragha birneshe jyldar salyp, Ábekeng bizding orystildi biylikke aqiqatty Gondurastyng memlekettik tilinde aitsang da, bәribir eshtene ózgermeytindigine kózi jetip, kónili toqtaghan sekildi. Atamyz qazaq: «Adasqannyng aldy - jón, arty - soqpaq» demey me, qazir Ábekeng «Feysbuk dәpterinde» taza qazaq tilinde últymyzdyng dәrgeyli dertterin jii hәm sauatty qozghap jýr...

...Týptep kelgende, Eraghang men Janbolattyn: «Mәjbýrlik jaghdaylary bar ma eken?» - dep te uayymgha týsemin. Mәselen, oryssha jazbasa - gazetteri jabylyp, bala-shaghalary ash-jalanash kóshede tentirep qalsa - búl súmdyqtan qazaqtyng da, Qajymúqannyng da útary bar ma?.. Óz topyraghynda ózegindi taldyratyn múnday amalsyz jaghdayda, bәlkim, mәselening mәnisin kópshilikke ashyq әri anyq aitu kerek pe eken?!.

Aytalyq, mening de 15 jyldan beri óz kýshimmen gazet shygharghan kezenimde shekemning qyzghanynan - tasqa tiygeni anaghúrlym basym boldy. Qazaqtyng mýddesin aitqandyqtan, últtyng múnyn kóksegendikten - gazetim talay jabylyp, aiyppúldar salyndy. Osynau qiyndyq keship, qalyptasu jyldarynda búrynghy aimaq әkimi Qyrymbek Kósherbaevtan basqa birde-bir әkim: «Jalghyz qazaq gazeti: qalyng qalay?» - demedi...

O basta gazetimiz «Jýzdesu» dep atalghan edi, teperish kórip, tepkige shydamaghasyn gazetting atyn «myng qúbyltyp» ózgertuge mәjbýr boldym. Sosyn, «SOLAY», «Aqtóbedegi jýzdesu», «Júmadaghy jýzdesu» bolyp kete bardy.

Oraldaghy qazaq gazeti ýshin taghy bir tamúq mynau: biylik Oraldaghy baspahanalardyng barlyghyna qatang eskertu jasap, tyrnaghyn batyryp qoyghandyqtan, jalghyz qazaqtildi basylym «Júmadaghy jýzdesudi» kez-kelgen uaqytta baspahana sebepsizden-sebepsiz baspay qoyady jәne býgingi tanda mening gazetim Oraldaghy barlyq gazetterding ishindegi eng qymbat baghamen basylyp otyr. Sonda bizding 21 jyl búryn qolymyz jetip, aq týiemizding qaryny jarylghan qasiyetti tәuelsizdigimizding qúny qansha?..

Mening Elbasymen josparlaghan kezdesuim jýzege asyp jatsa, jergilikti biylikting atalghan әperbaqandyqtaryn dәiekti derektermen dәleldep beretin bolamyn. Nege deseniz, jergilikti jerlerdegi «Bas-basyna by bolghan ónsheng qiqymnyn» sauatsyz әreketteri elimizding ekpindi damuyna orasan tosqauyl bolyp otyr...

Dәp býgingi tanda Batys Qazaqstan oblystyq Ishki sayasat basqarmasynyng jana basshysy Marat Toghjanov Oraldyng shovinist kazaktarynyng Resey basshysyna dúghay hattar joldauyn tiyp tastaghanday, jasóspirimder qylmysynyng qamysqa tiygen órttey laulaghanyn sóndirip qoyghanday, júmyssyzdardyng eki qoldaryna bir kýrek tauyp bergendey, baspanasyzdargha han saraylaryn synghyrlatyp salghanday, jastar arasyndaghy qos ayaghynan aqsaghan maskýnemdik pen nashaqorlyqty qúryqtaghanday, kýlli kýrmeuli mәselelerding týiinin týgel sheship qoyghanday, endigi jerde «Júmadaghy jýzdesu» gazetining betterinen tyrnaq astynan kir izdep, batystyng qalyng qazaghynyng jalghyz qazaqtildi basylymynda jeti atasynyng aqysy qalyp qoyghanday, tipti, gazetting әrip qatelerine, "Menshik iyesine" shúqshiidy bastap ketti.

Al, osy jalghyz Oral qalasynan orys tilinde:  «Nadejda», «Dosug», «Diapazon-Uralisk», «Informbirja», «Nedeliya», «Uraliskaya nedeliya», «Politra», «Gazeta dlya vseh», «Priuraliya», «Ogny priuraliya», «Pulis goroda», «Talap» t.b. gazetter shyghady. Biraq, bir Toghjanov emes, myng Toghjanov ta orystyng bir gazetine qarap, jarty auyz jaghymsyz sóz aita almaydy. Óitkeni, orys gazetterding artynda alyp kýsh-quattary bar. Eng jaqyny, at shaptyrym jerdegi Samaranyng oligarh-orystary bolsa, eng aqyry, Kremliding qúdiretti súlbasy túr...

Osynday orystildi basylymdar «armiyasyna» mening jalghyz «Júmadaghy jýzdesu» gazetining qarsy shyghyp, bәsekelesip-beldesip kele jatqandyghyna 13 jylgha qadam basty.

Oraldan qazaq tilinde shyghyp Qazaq elining týkpir-týkpirine taraytyn jalghyz basylym «Júmadaghy jýzdesuge» tiyispegen biylik oryny qalghan joq.

Abay danyshpan aitpaqshy: «Mynmen jalghyz alysyp...» arqa etim - arsha, borbay etim - borsha bolyp jýrgende, qazaq órkeniyetining jerúiyghy Almatydan er minezdi Erekem men jaysang jigit Janbolattyng óz basylymdarynda oryssha better «bopsalap», namysymdy janshyp, zyghyrdanymdy qaynatqany-ay! Tilimdi qalay kesip tastayyn?!.

...Mandayynyng sory bes batpan qazaq tili azattyq tandarynda da esin jiyp, etegin jinay almauda. «Aytpasa - sózding atasy óledi», osydan 7-8 jyl búryn «Naghyz Aqjol» partiyasynyng qazaq tilindegi «Apta kz», orys tilindegi «Epoha» atty gazetteri shyghyp túrdy. Partiya basshylary Bolat Ábilov, Oraz Jandosov siyaqty azamattar bizding újymymyzgha basyn súqpay, ýnemi «Epohanyn» jurnalisterimen arqa-jarqa әngimelesip, әmpey-jәmpey bolyp jýretin. Ol-ol ma, orys jurnalisterining sany da, jalaqylary da bizden artyq edi. Bir kýni qazaq basylymynyng bastyghy Jasaral Quanyshәlin aghamyz osy әdiletsizdikti ashyna aityp, qazaq újymynyng namysyn qorghaghan mәseleni kýn tәrtibine qoyghanda, partiya basshylyghy biraz uaqyt bos sóz, qúrghaq uәdemen aldap-sulap jýrip, aqyrynda, shyndyq izdep shyryldaghan Jasaral aghamyzdyng qyzmetin ózgertip tynghan bolatyn. Qazir arada 10 jylgha juyq kezeng ótse de eshtene ózgergen joq: «Bayaghy jartas - bir jartas...»..

Sondyqtan, mening qadir tútatyn Eragham men óz inim Janbolatqa aitarym: men býgingi kýnge deyin memleketten de, bay-manaptan da soqyr tiyn qarjy alghanym joq. Qarynym birde ash, birde toq kýn keship kelemin. Kýsh kórsetken, doq qylghan, qorqytyp-ýrkitken kezender kóp, qaysybirin aitayyn?!.

Ras, men de ózekti pendemin: biylikting maybatpan tenderleri men bay-shonjardyng salymdy «sadaqasyn» alyp, baylyqqa bógip, balyqqaryn manghazdanyp, mamyrajay shalqyp jýruge ketәri emespin... Biraq, dәp sol sәtte mening kóz aldyma Beyneuding qara jelinde býrsendegen nemese Qatynqaraghaydyng qaqaghan qysynda qalshyldaghan qarataban qazaqtyng tilim-tilim qyzyl ókshesi elesteydi... Sol sebepti, qyryq qatpar qiyndyqta da qazaghymnyng mýddesinen tistep-tyrmysyp aiyrylmadym...

***

...Qazir qazaqtyng qúldyq sanasynyng «qozuynyn» jana dәuiri esik ashty. Qazaq qoghamy: «Latyn qarpine ótemiz be, joq pa?» - deytin teketiresting tónireginde qyryq pyshaqqa týsti. Qazaq tilining qazirgi qiyn qauqary tasada qaldy.

Últ kósemi Múhtar Shahanov bastaghan naghyz qazaqtar әzirge «Latyn qarpine» «aldanyp» jýrgende, ata dúshpan, jeksúryn jauymyz: «Qazaqtyng tilin týbegeyli de týbirimen joyatyn» maqsat kózdep, aram pighyl, haram әreketine kirisip ketkendey... Álde, osynau óte ontayly jaghdaydy tiyimdi paydalanyp, qaysybir syrtqy (bәlkim, ishki) kýshter «Tribuna: Ashyq Alan» tәrizdi jobalaryn jyldam jýzege asyra bastady ma eken?!. Kim bilsin...

...Imanday shynym: qazaghy ýshin tabandaghan on bes jyldan asa oghlanday oy keship, kózmayyn tauysyp, qinalyp-tausylghan Ermúrat aghama әste til tiygizip, kóniline tiygim kelmeydi menin. Senseniz: artymnan erip, erik-jigerin janyghan jalyndy inishegim Janbolat shyraghymnyn sonynan da shyraq alyp týskim joq. Mening maqsatym mýldem búl emes...

Maqsat-múnym Aqtamberdi jyrau babamnyng bazynasymen ýndesip jatyr:

...Keude bir jerdi jol qylsam,

Shóleng bir jerdi kól qylsam,

Qúrap jandy kóp jiyp,

Óz aldyna el qylsam!..

...Oryn tapqan er jigit,

Jersiz bolar deymisin.

Orda tigip ornasa,

Tórsiz bolar deymisin!..

Mening de maqsatym - tym qarapayym hәm qasterli. Qanymyz qazaq bolghasyn: bәrimiz de qazaqsha oilap, qazaqsha sóilep, qazaqsha jazsaq deymin. Qazaghymyzgha adaldyghymyz - anamyzgha, yaghni, ana tilimizge adaldyghymyzdan bastalsa deymin...

Taghy da aqylman Abaygha arqa sýiedim:

Sezimpaz kónil,

Jyly jýrek,

Tappadym dep týnilmes.

Bir tәuir dos,

Tym-aq kerek,

Oyy men tili bólinbes.

Osynym qata deseniz: erteng oyanudyng maghynasy bar ma, bauyrlarym?!.

Qajymúqan GhABDOLLA,

«Batys Alash» qoghamdyq birlestigining tóraghasy.