Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3640 0 pikir 19 Aqpan, 2013 saghat 06:26

Vladimir Bilinskiy: «Resey o basta týzilgen handyqtar men kinәzdikterge ydyraydy.»

Vladimir Bilinskiy 1980 jyldardyng ortasynda «Strana Mokseli» kitabyn astyrtyn jazyp shyqqan qalamger. Atalghan kitapta  reseylik tarihy әfsana joqqa shygharylady. Orystardyng slavyandyq tegi men «jylnamalyq jinaqtaryn» da avtor teriske shyghardy. Olardy  Ekaterina patshayymnyng ótirikteri sanaydy. Reseydi «Altyn Orda» dәuiri ayaqtalghan song payda bolghan memleket deydi.   Ukrainada ýshtomdyq «Strany Mokseli» kitaby men «Moskvy Ordynskoy» enbegining eki tomy basyldy. Vladimir Bilinskiy qazir Ukraina astanasy  Kiyev qalasynda túrady.

Ukraindar nege orystar turaly kóp aitady?

- Bir kezde biz olarmen birge boldyq, naqtylay aitqanda Resey imperiyasynda nemese Kenes odaghynyng qúramynda boldyq.

Vladimir Bilinskiy 1980 jyldardyng ortasynda «Strana Mokseli» kitabyn astyrtyn jazyp shyqqan qalamger. Atalghan kitapta  reseylik tarihy әfsana joqqa shygharylady. Orystardyng slavyandyq tegi men «jylnamalyq jinaqtaryn» da avtor teriske shyghardy. Olardy  Ekaterina patshayymnyng ótirikteri sanaydy. Reseydi «Altyn Orda» dәuiri ayaqtalghan song payda bolghan memleket deydi.   Ukrainada ýshtomdyq «Strany Mokseli» kitaby men «Moskvy Ordynskoy» enbegining eki tomy basyldy. Vladimir Bilinskiy qazir Ukraina astanasy  Kiyev qalasynda túrady.

Ukraindar nege orystar turaly kóp aitady?

- Bir kezde biz olarmen birge boldyq, naqtylay aitqanda Resey imperiyasynda nemese Kenes odaghynyng qúramynda boldyq.

Mitropoliya әrqashan da ziyaly qauymdy qúrtyp, jergilikti halyqqa óz tilin tanugha qúmar. Ukrain halqy ziyaly qauymdy ýsh ret jasaqtady. Birinshisi - Kiyev Rusi kezinde. 14-16 ghasyrlarda polyaktar ukrain elitasyn katoliktendiruge tyrysty. Sonynda kinәz Vasiliy Ostrojskiy tize býkti. Onyng ýlken úly Yanush katolik bolyp, al pravoslav bolghan kishisi  Aleksandrdy polyaktar ulap óltirdi. Sol kezde bassyz qalghan halyq jana elitany tughyza almastay kórinip edi. Biraq kazaqtyk orta sol kezdegi polkovnikter men getmandardy qalyptastyrdy. Sosyn reseylikter olardy orystandyrugha kóshti. Olargha tilin,mәdeniyeti men túrmysyn sinirdi. Ukriandyq elitanyng ýshinshi buynyn 19-ghasyr sony men 20-ghasyr basynda  Taras Shevchenko tolqytty. Ol tolqudy  bәlshebekter ókimeti «shayyp» tastady.

Aleksandr Soljenisyn «reseylikter kommunizmnen qorlyqty kóp kórdi» dep jazdy.

- Ol qanday demokrat bolsa da, orystyq iydeyany, shovinizmdi nasihattady. Ózining "Kak nam obustroiti Rossii?" jazbasynda ukrain men qazaqtyng biraz oblystarynyng jana Reseyge kiruin ýndedi. Soljenisyn halyqtardy aidap salu botqasyn pisirdi de, oghan qarapayym  júrtshylyqtyng qaqaluyna tura keldi.

Reseylikter - shovinister degen tújyrym qasang kózqaras pa?

- Orys adamy sizge eshqashan da   ukrainsha (tilindi bilip, týsinip túrsa da) jauap bermes edi. Kerisinshe, sizding óz jaghyna shyghuyn tilep túrady. Óitkeni, ózin qojayyn sezinedi. Ol orystyng jamandyghynan emes, solay tәrbiyelengen.

Onda nemenege ukriantildiler Kiyevke kelgen boyda orysshagha kóshedi?

- Olar ukraindar emes, haholsymaqtar. Olardyng  qanyna qúldyq әbden singen. Olar ata-anasy bergen tilding ana tili ekenin, sol arqyly Jaratqangha shyghugha bolaryn sezbeydi. Imperiya bizding adamdardy solay tәrbiyeledi.    Bilesiz ghoy, Músa payghambar halqyn 40 jyl boyy shól dalada qanghytyp baryp  qúldyq sanadan aryltty.  Óitkeni, olar eshkimmen aralaspady. Býgingi ukrain úrpaghy da kenestik dәuirdegi ata-analary sekildi   oylaydy.

Ony qalay ózgertu kerek?

- Ár últtyng últtyq maqtanyshy bolu kerek, biraq basqagha ziyan keltirmey maqtanu kerek. Sovet ókimeti bylay tәrbiyeledi:  eshtenege bas qatyrma, júmys,pәter,bilimdi memleket beredi. Ýsh jasar balany ózinshe tәrbiyeleu ýshin balabaqqa aldy.Al әke-sheshesi tek júmysta boldy. Sol kezde mening de Sovet ókimetining qanday patrioty bolghanymdy kórseng ghoy.

Orystildi ukraindargha qalay qaraysyz?

- Orystildi ukraindar joq. Ukrain mәdeniyetining ne orys mәdeniyetining tútynushylary ghana bar. Bala kezinen orys tilin estigen ukrain aqyrynda orys tiline ana tilindey qaraydy. Ózge jerde óz tilin tyqqyshtaytyndargha beybit qaray almaymyn. Ukrainda sizge ukraindyq  birdene únamay ma? Reseyge bar, sonda túryp ómir sýr.  Al ýiding qojayynyna kelip óz kózqarasyndy tanu - dúrys emes.Biz mysaly reseylikterge eshtenemizdi tanbaymyz ghoy.

Resey kәzir imperiya kezindegidey,  bolmasa,  KSRO dәuirindegidey ukraindargha qaterli me?

- Resey  biyligining bizge degen dýniyetanymy ózgermeyinshe, qaterli bolyp qala beredi. Resey sayasatshylary әli de bayaghy imperiyany  kókseydi. Kәzirgi kýiinde  ras, Resey imperiya úghymynsyz tilshilik ete almaydy.  Eger de Reseyden tarihy әfsanany sylyp tastasaq, qalatyny - Mәskeu knәzdigi. Mәskeu, Tveri, Ryazani  bir kezdegi Altyn Ordanyng bólek úlystary bolghan.  1290-1294 jәne 1312-1320 jyldary onyng astanasy Mohshy-Narovchat Mәskeu-Liypesk-Penza-Gorikiy tórtkýlining ortasynda boldy.Búl Altyn Ordanyng bir bóligi bolghan «naghyz orys jerleri». 16-ghasyrda ydyraghanda, Mәskeu sol kinәzdikten bólindi.

Reesy  Altyn Orda dәstýrin jalghastyrushy ma?

- Oghan kýmәniniz bolmasyn. Kәzir de sol kezdegidey zang men ereje kýshinde.

Atap aitqanda?

- Sen bastyqsyng - men topaspyn. Búl taza ordalyq dәstýr. Kýshtining aldynda  әrkez bas iyip túru kerek. Keshe ghana Obamanyng sózin tyndadym. Ol «әr adam - Jaratqannyng tuyndysy.  Bireu  - preziydent, biri - sypyrushy bolsa da Ámiriykening baylyghy» dedi. Reseyde búnday sózdi eshbir preziydent aitpaydy. Sondyqtan da onyng taghdyry belgili. Ol basynda qay memleketterdi, handyqtar men kinәzdikterdi biriktirse, solar siyaqty týbi  ydyraydy.

Ukraina da ydyray ma?

- Joq. Bizge ydyrau qayda? Gerodotty oqynyz. Ol Skifiyanyng shekarasy Dnestrden Dongha deyin dep jazdy. Myndaghan jyldar ótse de, shekara sol kýiinde. Demek, әrqashan solay boldy, solay  bolyp qala bermek. Al bizdi ylghyy da «qorqaq qoyansyndar» dep ýiretkeni ras, ol - basqa mәsele.Slavyandar búl jerge 5-6 ghasyrda keldi dedi. Ol - ótirik. Biz osy jerde avtohtondarmyz. Yaghni, әuelden týpkiliktimiz.

Ukraina da birtekti emes. Ortalyq pen Batysta Kiyev Rusining dili de, Shyghys pen Ontýstik  - Orda qúlyqty.

- Onday jaghy bar. Bir men búl mәselege basqasha qarar edim. Batys pen Ortalyqty jaylap jatqandar órkókireter, al,  óndiristi shyghys pen ontýstik túrghyndary  tobyr qúlyqtylar. Olar toppen tirlik etuge daghdylanghan, ózderining jekedara qasiyetin elmeudi nemese oghan mәn bermeudi  jón kóredi. Kәzirgi biylikti qarashy. Nege olar basty oryndargha ózderining doneskilikterin tyqqyshtaydy? Nemene, Kiyevte maman joq pa? Mәsele otarlyq sanada. Búl da orystyq, tipti, kenestik qúldyqtan qalghan sipat.

Ukraina Kenes Odaghyna oralmau nýktesinen ótti me?

- Halyq  ótkenge qaytyp oralmastay bolyp algha ozyp barady. Al biylik  ol nýkteden ótti me, ótpedi me - bilmeymin. Tәuelsizdikti jariyalau degenimiz sol ótkenge oralmau nýktesinen bastalady. Býgingi biylik Europamen ómir sýrgen jayly ma, әlde Reseymen be dep bas qatyrady. Shyghysqa qaray ayaq bassang  - ketpen, sýimen, balgha, Batysqa qarasang - Zinger, mersedes, kompiuter. Jas úrpaq óz qalauyn tandady. 2-3 úrpaqtan song bizding sanamyz  imperiyadan, otarshyldyqtan  mýldem arylady.

Siz «jaqsy әfsanasyz úly halyq bolmaydy» dep jazdynyz. Bizge de sol kerek pe?

- Olar 18-19 ghasyrlarda kerek boldy. Osylaysha aghylshyn imperiyasy qúryldy. Memleket pen supermemleket úghymdary  50 jyldan song tipti ózgeshe bolyp ózgerdi . Býginde elding jetistigine onyng aumaghy ne tarihy әser etpeydi. Resey biyligi ótkendi ansaydy, ózderi bireudi qorqytyp, solardan ózderi qoryqqan búrynghyny ansaydy. Biraq qarapayym reseylikke múnyng qajettigi bola qoymas.

Ukrainada «kazak» әfsanasyn týzu jóninde әngime bolghany bar ghoy.

- Áfsana - oidan shygharylghan nәrse. Oghan әdemi de poetikalyq әr beruge bolady. Yaghny oidan azdap qosugha bolady, biraq  qúbylystyng ózin joqqa shygharu mýmkin emes. Resey bolsa óz tarihyn tolayymen ózgertip jiberdi. Ekaterina patshayymnyng shaqyruymen Reseyge nemis tarihshylary  Miller, Stritter, Shleser keldi. Olar Resey mýddesine ynghaylastyryp tarih jazyp berdi.  1850 jyldary Resey akademiyasynyng preziydenti, ghylym men bilim ministrining úly Aleksey Uvarov 7729 ýiikti qazyp, odan slavyandyq eshtene taba almady. Reseyding ortalyghyn qopardy da tek qana findik dýniyeler tapty. Sol kezde Resey slavyan tarihyn jazyp edi. Al arheologiya ony joqqa shyghardy.

Uvarovty akademik Spisyn «Vladimir ýiikteri (qorghandary) - slavyandardiki» dep joqqa shyghardy ghoy.

- Áriyne, Resey baryn salady. Áfsanasyz onyng bolashaghy joq. Songhy 300 jyl boyy oqytylyp kele jatqan Resey tarihy shetinen ýilespeytin jayttardan túrady.  Reseylikter Novgorodtyng múragerlerimiz deydi.  Onyng ejelgi slavyan respublikasy ekenin moyyndaymyn, biraq ony sonday óshpendilikpen qúrtty.Nemister Kiyevtegi Sofiyany atqan emes. Olardyng eski tariyhqa degen óshpendiligi bolghan joq. Al, basqynshy mәskeulikter Novgorodtaghy kózge kóringenning bәrin qúrtty. Ivan Groznyidan song onda nebәri 850 túrghyn qaldy.Olardyng sany ondaghan myng bolatyn. Sol sebepti de Mәskeu Novgorodtyng múrageri bola almaydy. Qasqyr ózi jegen qoydyng genine múrager bola almaydy.

Bir ghana adamnyng 300 jyldyq orys tarihyn búrmalaugha әli kele me?

- Bastasang boldy. Reseyden bir professor mening kitaptarymdy oqyp shyghyp, joqqa shygharghysy keldi. Kulikov shayqasynan bastady. Sonda baryp, barlyq múrajaydy, ziratty aralap, qariyalardan súrastyrghan. Búl shayqastyng esh jerde izi bolmay shyqty.  Sebebi, Kulikov dalasynan búghan deyin eki jýz jyl boyy bir synyq nayza tabylghan emes. Bolsa, qyrylghan sarbazdardyn, jylqynyng sýiekteri men qaru-jaraghy tabylar edi. Eshtene bolmady, óitkeni, shayqas bolghan emes. Professor úqty. Sodan beri ol ejelgi orys tarihynan sabaq bermeytin boldy.

Resey imperiyasy Qap tauy men Baltyq  elderinsiz, Orta Aziyasyz ómir sýre beretin shyghar. Biraq Ukrainasyz  ómir sýre almaytyn siyaqty. Nege?

- Sebebi, imperiya ukrain halqynyng  әfsanasyna  baylanysty qúrylghan. Nege ekeni belgisiz, orys tarihy Kiyevten bastalady. Nege sony Mәskeuden bastamasqa? Mengi-Temir hannyng 1272 jyly Mәskeu kinәzdigin qúrghandyghyn tarihshylargha jazdyru qyiyn ba? Ári qaray nangha may jaqqanday bolar edi. Biraq oghan baspaydy. Tarihty Kiyevten, ukraindardan úrlay bergisi keledi.

1945 jyly Resey Birinshi jýniyejýzilik soghysta joghaltqan jerlerin qaytardy. Tipti, Kuril araldaryn qosyp aldy. Ol kezekti basqynshylyqqa dayyn ba?

Imperiyanyng joghalghan jerlerin jana basqynshylyqpen qaytaru qyiyngha soghady, әriyne. Oghan qyruar kýsh kerek. 1945 jyly Resey patsha dәuirindegi aumaqqa jeteqabyl jerlerin qaytardy, biraq Finlyandiyany qaytara almady. Polisha da syrtta qaldy. Sosyn qyrghyy qabaq soghystan útyldy da 15 respublikadan aiyryldy.  Kәzir Krasnoyar ólkesine ishki ónimning 11 payyzyn ghana qaldyrady. Qalghanyn Mәskeu alady. Krasnoyarsk osyghan kóne bermek pe? Búl jóninde sóilegen general  Lebedti tikúshaghymen jardy, biraq mәsele sheshilgen joq.

iriy STRIGUN, Oliga BOGAChEVSKAYa
Djerelo: <a href="http://gazeta.ua/ru/articles/history/_rossiya-razvalitsya-na-te-hanstva-i-knyazhestva-s-kotoryh-nachinala-skladyvatsya/480387">Gazeta.ua</a>

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3317
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6031