2013 jyldyng 17 aqpany kýni «Mega Aqtóbe» sauda oiyn-sauyq ortalyghynyng ýshinshi qabatynda ornalasqan «Taksim food» kafesinde ózime kartop alugha kezekte túrghanmyn. Sol kezde shashyn sarygha boyaghan 30-40 jas shamasyndaghy bir әiel «Gde vasha administrator?» dep kele sala barlyq adamdardyng nazaryn ózine audaryp, aiqaygha basty. Sóitsek jaghday bylay eken: Sәl ghana uaqyt búryn kishkentay qyzyn әldebir zat alugha júmsapty. Qyzdyng týri qazaqtan ainymaytyn bolghan son, qazaq dep oilasa kerek, satushy qyzdardyng biri oghan qazaqsha sóilepti. Álgi kishkentay qyz sol boyda «Maghan qazaqsha sóiledi» dep sheshesine baryp shaghymdanypty. Bar dau sodan bastalghan eken. Ashugha bulyqqan әlgi әielding (1-surette) auzynan aq it kirip, kók it shyghyp jatty. «Bilimsiz, kórgensiz, tәrbiyesiz. Nege onday adamdardy qyzmetke alady? Últshyldyq mәsele kóterip jatsyndar. Mening qyzyma qazaqsha sóilemeseng qyzmet kórsetpeymin dep aitypty. Qazaqstanda túryp eki tilde sóileu kerek» dep auzyna kelgenin kókip, qazaqtyng namysyna tiyetin sózderding neshe týrin aityp, jau japqanday qylyp jatty. Qazaq qyzdar bolsa «biz olay dep aitqan joqpyz» dep aqtalyp әlek. Jaghdaygha aralaspasam bolmaytynyn týsindim. Sebebi әlgining jalghyz ózi birneshe qazaq qyzyn týtip jep bara jatyr.

2013 jyldyng 17 aqpany kýni «Mega Aqtóbe» sauda oiyn-sauyq ortalyghynyng ýshinshi qabatynda ornalasqan «Taksim food» kafesinde ózime kartop alugha kezekte túrghanmyn. Sol kezde shashyn sarygha boyaghan 30-40 jas shamasyndaghy bir әiel «Gde vasha administrator?» dep kele sala barlyq adamdardyng nazaryn ózine audaryp, aiqaygha basty. Sóitsek jaghday bylay eken: Sәl ghana uaqyt búryn kishkentay qyzyn әldebir zat alugha júmsapty. Qyzdyng týri qazaqtan ainymaytyn bolghan son, qazaq dep oilasa kerek, satushy qyzdardyng biri oghan qazaqsha sóilepti. Álgi kishkentay qyz sol boyda «Maghan qazaqsha sóiledi» dep sheshesine baryp shaghymdanypty. Bar dau sodan bastalghan eken. Ashugha bulyqqan әlgi әielding (1-surette) auzynan aq it kirip, kók it shyghyp jatty. «Bilimsiz, kórgensiz, tәrbiyesiz. Nege onday adamdardy qyzmetke alady? Últshyldyq mәsele kóterip jatsyndar. Mening qyzyma qazaqsha sóilemeseng qyzmet kórsetpeymin dep aitypty. Qazaqstanda túryp eki tilde sóileu kerek» dep auzyna kelgenin kókip, qazaqtyng namysyna tiyetin sózderding neshe týrin aityp, jau japqanday qylyp jatty. Qazaq qyzdar bolsa «biz olay dep aitqan joqpyz» dep aqtalyp әlek. Jaghdaygha aralaspasam bolmaytynyn týsindim. Sebebi әlgining jalghyz ózi birneshe qazaq qyzyn týtip jep bara jatyr. «Óziniz aitqanday Qazaqstanda túryp eki tilde sóileu mindet bolsa, sizding qyzynyz nege qazaqsha sóilemeydi?», dep súraqty tótesinen qoydym orysshalap. «Sebebi ol - orys», dep orysshalap jauap berdi. «Orys bolsa ne bolypty? Ol da Qazaqstannyng azamaty emes pe?» dep súraghymdy qayyra qoyyp edim ol mening súraghyma tura jauap beruden qashqaqtap, «Men múny televiydeniyede kóteremin. Búl ne degen masqara!», dep әlgi «qazaq tilinde qyzmet kórsetken» qazaq qyzynyng aty-jónin súrap, ýstinen shaghym jazamyn dep qolyna qaghaz ben qalam alyp jazugha kirisip ketti (3-surette). Sol aralyqta әlgi orys әieldi suretke týsirip te ýlgerdim. «Sen siyaqtylardyng kesirinen soghys bastalady» dep mening ózime sózben tiyise bastady. Men da shamam kelgenshe bar biletin orysshamnyng basyn qúrap jauap berip jatyrmyn. «Qazaqstan kóp últty memleket» dep soghady. Sondaghy aitpaghy, sender últtyq memleket qúra almaysyndar degeni.
IYә, rasymen da 16 millionnan astam halqy bar Qazaqstanda 130 dan astam últ ókili túrady. Al 7 million halqy bar bir ghana London qalasynda 400 den astam últ ókili túrady. Biraq «kóp últty London» degendi qaydan kezdestirdik? Tәuelsizdik alghanymyzgha 22 jyl bolsa da óz elimizde óz tilimizde sóilegenimiz ýshin jazyqty bolatyn jaghdaygha jetkenimiz be sonda? Múnday últqa qater tóndiretin arandatushylyq, qazaqtyng namysyna tiyetin әreketter qashangha deyin jalghasa bermek?

Sonymen ne kerek, әlgi әiel shaghym hatyn jazyp, qazaqsha sóilegen qyzdyng aty-jónin kórsetip shaghym jәshigine salyp ketti. «Sen meni suretke týsirgende mening seni týsiruge haqym joq pa?», dep meni de úyaly telefonyna suretke týsirip aldy. «Molokosos» dedi, basqa dedi, әiteuir mening de últtyq namysyma tiyetin sózderin aityp jónine ketti. Men «Qazaqsha sóilep jazyqty bolghan» әlgi satushy qyzgha әreketining dúrystyghyn aityp, ózimshe qoldau bildirdim. Aytpaqshy, әlgi «Qazaqstanda túryp qazaqsha sóilegeni ýshin jazyqty bolghan qazaq qyzynyng esimi - Elimira(4-surette). Boyynda últtyq namysy saqtalghan osynday qazaq qyzdary kóp bolsyn.

P.S.
Eng janyma batqany, sol jerde qanshama qazaqtyng qyz-jigitteri, agha-apalary túrsa da birde-bir adam meni qoldap sóilemedi... Álgi әielge de qoldau kórsetken eshkim bolmady. Múnnan týigenim qazaqtyng әli de bolsa últ mәselesine selqos qaraytyndyghy. Múnday selqostyq bizge abyroy әpermeydi...

Oralbek bey Óteghúlov,
Aqtóbe qalasy.
Abai.kz