Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3712 0 pikir 22 Aqpan, 2013 saghat 12:31

Aydos Sarym. Danalyq ilimining joqtaushysy

Elimiz tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin qolyna qalam ústaghan qauym, meyli  jazushy, meyli jornalshy, meyli tarihshy, meyli filosof, meyli teolog bolsyn jiyi-jii qauzaghan mәselesi - din taqyryby bolghandyghy aiparaday anyq jayt. Tipti, publisistikada din mәselesi eng basty sәndik taqyrypqa ainaldy desek asyra aitqandyq emes. Búl buyrqanghan tyng tendensiya neni bildiretin edi? Álbette, perenauyz jazghyshtardyng oqtyn-oqtyn din taqyrybyn kóteruining týrli skepulyativti sebepteri bar bolghanymen, qalyng búqara jetpis jyl boyy ateistik vakumda oqshau ómir sýrip, ruhany qajettilikting eng basty bastau-búlaghy - diny qúndylyqqa kenezesi keuip, qatty susaghan bolatyn. Osy bos quystyng ornyn toltyruda әrkim qadary qalinshe amal-әreket jasap baqty. Ádepkide, әrtýrli әleumettik qúbylystardyng qayshylyghynan totyghyp, keyinnen qayta týleu ýderisine bet alghan osy ruhaniyat maydanynda búlttan shyqqan kýndey jarq etip kózge týsken filosof-dintanushy Dosay Kenjetay boldy desem sirә, qatelespeytin shygharmyn. Sonymen, Dosay Kenjetay qanday qúbylys iyesi?

Túlpardyng túyaghynyng dýbiri ózinen búryn estiledi

Elimiz tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin qolyna qalam ústaghan qauym, meyli  jazushy, meyli jornalshy, meyli tarihshy, meyli filosof, meyli teolog bolsyn jiyi-jii qauzaghan mәselesi - din taqyryby bolghandyghy aiparaday anyq jayt. Tipti, publisistikada din mәselesi eng basty sәndik taqyrypqa ainaldy desek asyra aitqandyq emes. Búl buyrqanghan tyng tendensiya neni bildiretin edi? Álbette, perenauyz jazghyshtardyng oqtyn-oqtyn din taqyrybyn kóteruining týrli skepulyativti sebepteri bar bolghanymen, qalyng búqara jetpis jyl boyy ateistik vakumda oqshau ómir sýrip, ruhany qajettilikting eng basty bastau-búlaghy - diny qúndylyqqa kenezesi keuip, qatty susaghan bolatyn. Osy bos quystyng ornyn toltyruda әrkim qadary qalinshe amal-әreket jasap baqty. Ádepkide, әrtýrli әleumettik qúbylystardyng qayshylyghynan totyghyp, keyinnen qayta týleu ýderisine bet alghan osy ruhaniyat maydanynda búlttan shyqqan kýndey jarq etip kózge týsken filosof-dintanushy Dosay Kenjetay boldy desem sirә, qatelespeytin shygharmyn. Sonymen, Dosay Kenjetay qanday qúbylys iyesi?

Túlpardyng túyaghynyng dýbiri ózinen búryn estiledi

Túlpardyng túyaghynyng dýbiri ózinen búryn estiletini sekildi otandastary Dosekeng sonau Anadolyda jýrgen shaghynda-aq onyng danalyqqa qúshtar alghaday tuyndylarymen alghash tanysyp bildi. Onyng Áziret Súltan babamyzdyng hikmetterin taldaghan ghylymy tuyndylary týbi bir tuysqan Týrkiya Respublikasynda oqyp jýrgeninde basylym betterinde jaryq kóre bastady. Biz de Dosekendi Ankarada oqyp jýrgen kezinde Qúl Qoja Ahmet Yasauy babamyzdyng «Mirat-ul Kulub (Jýrekting ainasy) atty traktatynyng týsindirmesin jasap, arnayy kitap etip basyp shygharghanda jaqynnan tanyp bildik.

Áli esimde elimizde ótken bir ghylymy qúrapatta Namyq Kemal Zeybek: «Qazaq bauyrlar sizderding keleshekteriniz jarqyn. Sebebi, býginde Alash aspanynda kýndey jarqyraytyn jas túlgha-kósemderiniz ósip-jetilude. Sonday bolashaq iri túlghalardyng qataryna shәkirtim Dosay Kenjetaydy jatqyzar edim. Ol siyaqty jýrek ilimine, ruhaniyatqa jana qyrynan ghylymy taldau jasay alatyn adam býginde Týrkiyanyng ózinde kemde-kem. Sizderge osynday oghlandarynyzdyng jemisin kórudi jazsyn» dep jýrekjardy lebizin bildirip edi. Sodan beri Dosekendi jygha tanymaytyndarymyz onyng әrbir shygharmasyn nazarymyzdan tys qaldyrmay oqityn boldyq.

Keyin Dosekenmen aralas-qúralas bola bastaghannan bayqaghanym ol oy sheshendigine asa qaghylez, qanday bir pikir, qanday bir tújyrym bolmasyn jiti hәm shapshang saralap, qanday mýdde túrghysynan aitylghandyghyn tez angharatyn. Suyryp salma aqyn, dilmar-sheshenderge tәn búl qasiyet qaydan júqqan deushi edim ishimnen. Sóitsem, Dosekeng jas kýninde auyl arasyndaghy aqyndar aitysynda baghyn synap, nebir jiyndarda jarysózge shyghyp, sheshendik ónerge әbden shyndalghan eken. Odan qalsa, әkesi erte qaytyp, on balaly otbasynyng ýlkeni bolghandyqtan artynan ergen ini-qaryndastaryna bozbala shaghynda-aq bas bolghan kórinedi. Tipti, úshqan úyasynyng týtinin týzu úshyru ýshin Mәskeude oqyp jýrgen institutyn 3 kursta tastap, elge oralugha mәjbýr bolypty. Áytsede, boyyndaghy tua-bitti oqu-bilimge degen qúshtarlyq  onyng Týrkistanda jana ashylghan Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy Halyqaralyq Uniyversiytetting «dintanu» bólimine oqu týsuine týrtki bolady. Alghyr jigitting qarymyn, elgezektigin bayqaghan oqu ordasynyng basshylyghy Dosekene kele salysymen jastar komiytetining tizginin ústatypty.

Toqsanynshy jyldardyng jylymyghy kezinde Týrkistanda da últtyq janghyru ýderisteri jýrdi. Osy kezde Dosay Kenjetay jastardyng týrli mәdeny is-sharalaryn úiymdastyryp, jas óskinnin  baghyt-baghdaryn aiqyndauda ózindik eleuli ýles qosty. Dosekenning múryndyq boluymen ótkizilgen jastardyng aqyndar aitysy, poeziya keshteri, týrli shygharmashylyq bәigelerding nәtiyjesinde býginde ele tanymal Aynúr Ábdirәsilqyzy, Asqar Dýisenbi, Múhiddin Isaúly, Alau Ádilbaev, Bekarys Shoybekov, Lәzzat Bayyrbekova, Almat Altay, Bekjan Esenbekov, Bekjigit Baymahanov sekildi qazaqtyng jas órenderi býr jaryp, ósip shyqty.

Ankaragha oquyn jalghastyrugha barghanda da týrik qoghamynyng yghyna jyghylyp, solay qaray  óresin tiktep óse bastaghan úl-qyzdarymyzdyng basyn qosyp, últtyq bitim-bolmysymyzdyng aibynyn asyru maqsatynda «Otau» shygharmashylyq birlestigin qúryp, «Jelmaya» atty ghylymiy-tanymdyq jurnal shygharudy qolgha alady. Búl Týrkiyada oqyp bilim alyp jýrgen qazaq jastarynyng alghashqy birlestigi hәm ilki jurnaly edi. Óz kezeginde búl Anadolydaghy Alash balasynyng ruhany úiytqysyna ainala aldy. Kýni býginge deyin Týrkiyada oqyp jatqan Qazaq jastary Dosekeng negizin salghan osy sorappen jýrip, ilim-bilimmen susyndauda.

Sal-serilik dәstýrding shyghu tegin aiqyndady

Dosay Kenjetaydyng «Qoja Ahmet Yasauy dýniyetanymy» atty irgeli zertteu júmysy Qazaq filosofiyasyna songhy jyldary qosylghan sýbeli enbek ekendigi talassyz shyndyq. Ghylymy enbektegi jýrekting qylyn sherter haqiqy oi-týiinder ymyrtta qalghan jolaushygha sәulesin týsirip, jol siltegen balauyz shamday әser qaldyratyny anyq. Monografiyadaghy ghalymnyng hikmetke toly ýni, ondaghy tarihy derekkózderge jasaghan baylamy, taldau metodologiyasy, oilau jýiesi, ruhany qyrtystar, tanym qabattaryn jeke-jeke zerdeleytin bolsaq, atan týiege jýk bolary aiday aqiqat. Biz sonyng ishinde Qazaqtyng dәstýrli oilau filosofiyasyna qatysty tústaryna ghana az-kem toqtaludy jón kórip otyrmyz.

Dosay Kenjetay sopylyq labarotoriyasyna dendey ene otyryp: «Yasauy jolynyng әdistemelik jýiesi «sayr-y suluk» arqyly anyqtalady. «Suluk» dep - sopylyq psihotehnikany, al, «sayr» dep - ruhany saparlardy aitady Qazaq mәdeniyetinde búl әdis «sal-serilik» dәstýri retinde ghibrat, nasihat jәne súqbat negizinde qalyptasqan. Ony taratudyng termeshilik, jyraulyq jalpy halyqtyq óner ayasynda damyghan» (Qoja Ahmet Yasauy dýniyetanymy. Týrkistan 2004, 249 bet) deydi tereng tolghanyp.

Óz basym zertteushining Qazaq mәdeniyeti ýshin tosyn búl oi-tújyrymymen tanysqanda, biraz kýnge deyin erekshe tolghanysta jýrdim. Ras, osy kýnge deyin Qazaqtyng sal-serilik dәstýri taqyrybyna qalam tartqan kóptegen әdebiyetshiler men ónertanushylar boldy. Biraq, sal-serilik mәdeniyetting shyghu tegin dәl anyqtaghan mynaday tújyrymdy әli kezdestirmegen edik. Haqiqatty tanytar jýrek ilimining songhy ghasyrlarda solghyn tartuynan ba, joq әlde keshegi Kenestik ateizmning әserinen be, bizding qogham sal-serilerdi dýniyening tek ótkinshi qyzyghyn múrat etushi boyyna jelik kirgen ónerpaz, sayatshy, atbegi t.b mamandyq iyeleri retinde baghalap keldi. Al, shyntuaytynda sal-serilik óner súqbattasu arqyly halyqqa Haqty tanytatyn tamasha qúral bolatyn. Alayda, onyng syryn mandaydaghy kózben emes, jýrek kózimen ghana kóruge mýmkindigimiz bar. Áriyne, búl óz aldyna bólek әngime.

Naghynda, suluk iyesi Alla men adam arasyndaghy jetpis myng perde-maqamdardy (Qoja Ahmet Yasaui. Mirat-ul Kulub) keship ótip baryp, Haqpen qauyshqannan son, sol Haqty tanytu maqsatynda halyqqa qaray keyin qaytady. Sopylyq ilimde búl maqamdy «Sayru an-y Allah» dep ataydy. Ruh sayahatshysy búl keyingi saparynda Haqtyng qúzyrynda ózin qalyng búqaranyng ruhany tәrbiyesine jauapty sezinip, Úly Jaratushyny údayy zikir ete otyryp, qarabasynan qalyng búqaranyng qamyn joghary qoyyp, halyqqa týrli qajetti mamandyqtarmen qyzmet etedi. Búl haqynda belgili zertteushi N.Núrtazina suluk iyeleri sopy-ghalymdar, sopy-patshalar, sopy-emshiler, sopy-shopandar, sopy-teologtar retinde halyqtyng iygiligine pida bolatynyn  atap ótse, D.Kenjetay Shopan ata, Zengi baba, Oisyl qara, Qambar atany pir tútqan sopylardyng bolghanyn aita kelip «Jogharydaghy sopylardyng qazaq mәdeniyetinde tórt týlik maldyng atasy retinde tanyluynda da sopylyq dýniyetanymnyng yqpaly bar. Mysaly, sopylyqta «ahiylik (bauyrlastyq)» instituty, býgingi tilmen aitqanda, «mamandanghan sopylar birlestigi» bolghan. Qazaq arasynda «ústa jәne dýkenning kiyeliligi» qúbylysy osy birlestikting tól mәdeniyetimizdegi izderin kórsetedi» (Qoja Ahmet Yasauy dýniyetanymy. Týrkistan 2004, 23 bet)  dep týiindeydi.

Álbette, sal-serilik dәstýrde dinnin, sopylyq ilimning atributtaryn bayqaghan zertteushiler búryndary da bolghan. Mysaly, E.Túrsynov: «Sal, seriler tvorchestvosy men dәstýrining tyghyz ishki baylanystylyghyna qaraghanda, seriler - sal tiypining negizinde ótken ghasyrda qalyptasqan óner iyelerining jana týri dep aituymyzgha bolady» dey kele, «seri» arabtyng «seyir» jәne onymen týbirles «seruen», «sayran salu» sózediremen baylanystyrady (Túrsynov E.D. Qazaq auyz әdebiyetin jasaushylardyng bayyrghy ókilderi. 146-149 better). Al, týrik kuliturologi A.Inan sal-serilik dәstýrding Qazaq mәdeniyetindegi manyzyna toqtalyp: «...Qazaqtar Mongholiya, Altay aimaghynan Edil (Volga) jaghalaularyna, Aughanstan men Iran shekarasynan Tobyl-Ertis angharyna, Pamirden Oral taularyna deyin sozylyp jatqan keng baytaq kenistikte ómir sýrgenimen ortaq bir tilde sóileydi. Zany men әdet-ghúrpynda eshqanday ózgeshelik joq. Múnday joghary dәrejedegi birlikting sebebi «sal-seri» dep atalatyn aqyn-jyraulary men ónerpaz - alyp erenderining býkil qazaq dalasyn tolassyz aralap, ru-taypalar arasynda jýrgizgen ghibrattyq-nasihat dәstýrlerinen bolsa kerek» (Hassan U. Turk Uzerine Incemeler. 152 s) dep tamasha oi-qorytyndy jasaydy. Sonymen birge, belgili zertteushi N.Núrtazina Asanqayghy, Búqar jyrau, Aqan seri, Abay, Shәkәrim siyaqty túlghalardy últtyq sopy-jýrektanushylar retinde (N.Núrtazina. Sopylyq. Qazaq әdebiyeti. 2000 j) baghalasa, T,Ensegenúly sayru-suluk ilimining Syr boyyndaghy múragerleri retinde Búdabay Qabylúly, Eshniyaz sal, Kete Jýsip, Shorayaqtyng Omary, Túrmúhanbet Iztileuúly, Qúlan Aldabergenúly jәne t.b. aqyn-jyraulardy (T,Ensegenúly, Qúran tektes asyl múra. Aqiqat. 1996 j) atap ótedi.

Degenmen, belgili filosof Gh.Esimning sopylyqtaghy «sayr-y suluk» ýrdisining keyingi ghasyrlarda ózgeriske úshyrap, ghashyqtyq sezim Jabbar Haqqa emes, jaratylystaghy súlulyqqa baghyshtala bastaghanyn (Gh.Esim. Hakim Abay. 1995) eskertken oi-tújyrymynyng shyndyghy bar ekenin joqqa shygharugha bolmaydy. Ras, keyingi dәuirde sal-serilerimiz jyr-maqamdaryn dýldýl arghymaq, jýirik tazy, qyran qúsqa, súludy qúshugha arnap, jýrek qúshtarlyghyn qúmarlyqqa auystyryp aldy. Sóitip, ar ilimining joqtaushylary jýrisinen janylyp, aqiqattan ajyrap, ruh nýktesinen alshaqtay týsti. Múnyng nәtiyjesinde halyq ta ýp etken sezimge boyyn biyletip, dýniyening ótkinshi qyzyghyna aldana bastady. Birte-birte sentiymentalizm derti oi-sanamyzdy mendep, qogham osy indetting shylauynan shygha almay, óz ishinen irip-shiry bastady.  Áytsede, D.Kenjetaydyn  «sal-serilik» dәstýrding shyghu tegine qatysty jasaghan ghylymy konsepsiyasy (Qoja Ahmet Yasauy dýniyetanymy. Týrkistan 2004, 249 bet) býgingi kýngi óner iyelerine oy salugha tiyisti dep oilaymyn. Yaghni, sal-serilik dәstýrding býgingi mirasqorlary әu-bastaghy Haqty tanytu múratyna oralyp, jýrek ilimin qauzaudy qayta týletui kerek.

Ar ilimining kóshbasshylary auaday qajet

Dosay Kenjetay ar ilimining kósemderi qoghamnyng ruhany damuy ýshin auaday qajet ekendigi turaly: «Qogham ómirin ruhaniy-moralidik qúndylyqtar rettep otyrady. Negizinen, adamnyng ar týzeu mәselesi sopylyq dýniyetanymnyng múratynan, sopylardyng qoghamdaghy alatyn ornynan tuyndaydy. Sopylardyng negizgi maqsaty - ahlaq. Dinning ishki mәnimen imandylyq, ar mәselesimen ainalysatyn sopylar qoghamnyng azghyndanuyna qarsy kýresetin, ar tazalyghyna shaqyratyn jol kórsetushi ústazdar» (Qoja Ahmet Yasauy dýniyetanymy. Týrkistan 2004, 229 bet) dep dәl baghamdaydy.

Ruhany qúndylyqtarsyz qoghamnyng túl ekenin eskersek, ar ilimining ústazdarynsyz da parasatty ortanyng qalyptasuy әste mýmkin emes ekenine kóz jetkizemiz. Olay bolsa, adamzat dәuirining qay kezeni bolmasyn moralidik qúndylyqtargha degen qajettilik, ruh kóshbasshylaryna degen zәrulik, ruhaniyat túrghysynan alyp qaraghanda artpasa kemimek emes. Al, ar ilimining joqtaushylarynyng qoghamdyq orny men rólin danyshpan sopy Ábu Bakr Uarraq: «Qoghamdaghy kósemder din basylary (ulama), el biyleushiler (umara) jәne sopy-danalar (fuqara) bolyp ýsh topqa bólingen. Ulama joldan azsa, din keter. Umara azsa, qogham búzylar, Fuqara azsa, ahlaq keter. Ulamany azdyratyn - ashkózdik, Umarany azdyratyn - әdiletsizdik, Fuqarany azdyratyn - riyakerlik. El biyleushiler din basylaryna qúlaq aspay әdiletsizdik jaylap, qogham búzylsa, din basylar el biyleushilerining aitqanyna erip, aqiqattan taysa, sufiyler de riyakerlik jasasa, qogham shiriydi» dep ashy shyndyqty tolymdy keskindeydi.

Kóshpeli dәuirde búl ruhany qyzmetti abyz-biylerimiz, qoja-moldalarymyz ben aqyn-jyraularymyz atqarsa, keshegi Kenestik kezende әdeby qauym jәne óner iyeleri ruhaniyattyng ornyn toltyryp keldi. Bizding býgingi qoghamnyng qal-ahualyn búl paradigmamen bizding tarazylap kóretin bolsaq,  biz de ruhany tirekterding joq ekendigin nemese dәrmensiz kýy keship otyrghanyn angharmyz. Osy mәseleni tereng sezingen D.Kenjetay búl olqylyqtyng ornyn Q.A.Yasauy imandy adamdar jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan qashyrumen (Amry bil maruf, nahiy anil munkar) toltyrugha bolady dep nasihattaghanyn bayanday kelip: «Býginde bireu jamandyq jasap jatsa narazylyq týgil, kórmegensip óte beremiz. Múny óziniz Yasauy kórsetken imandylyq pen adamdyq ólshemderine salyp, tarazylay beriniz. Búdan týigenimiz, adam iman arqyly ghana jýieli, túraqty qogham qúra alady eken. Imandy adam nashar qoghamdyq jýieni de iske qosa alady. Al, damyghan qoghamyq jýie imansyz adamdy iske qosa almaydy. Imandylyq adamgha kemeldenuge múqtaj bolmys ekendigin eskertip, údayy izdenis pen talaptanugha ýndese, kýpirlik adamnyng ózine ózin dana sanatyp, onyng ishki jәne syrtqy kózin shyndyqtardy kórmestey qylyp, kóre etedi. Imandylyq - mahabatqa, al kýpirlik - azghyndyqqa bastaydy...» (Qoja Ahmet Yasauy dýniyetanymy. Týrkistan 2004, 233 bet) dep ruhany ilgerleuge bet búru ýshin imandy individterdi tәrbiyeleu kerektigin algha tartady. Zadynda, Q.A.Yasauy babamyz imandy adamdar tәrbiyelenip shyghuy ýshin Haq jolgha jeteleytin tórt qaghidanyng biri retinde ústaz ben mektepke (mәkan) degen qajettilikting bar ekenin (Ál-Hazini. Jauahirul-Avrar bin Amuajil Bihar) eskertedi. Demek, Alash balasyna ar-úyatty úlyqtaghan «Altyn ghasyrgha» iyek artu ýshin ar týzeytin kóshbasshylary bar últtyq mektep qalyptastyruy shart. Al, D.Kenjetaydyng jogharydaghy «imandy adam» oi-tújyrymy osy mektepting mazmúny bola alatyny haq.

Týiin

Biz tilge tiyek etip otyrghan danalyq joqtaushysynyng Tәnirlik din men Islam dinining arasyndaghy baylanys, Faraby shygharmasyndaghy adam mәselesi, J.Balasúghan men M.Qashqariyding diny ústanymdary, A.Iýginekiyding dini-etikalyq kózqarastaryn, Q.A.Yasauy men Qorqyt ata, Asanqayghy, Abay, Shәkәrimderding dýniyetanymynyng erekshelikteri haqyndaghy ghylymy tyng taldaularyn sóz etetin bolsaq, óz aldyna bólek-bólek sony әngimening arqauy bolatyny anyq. D.Kenjetaydyng qoghamdyq qyzmeti, memleket pen dinning araqatynasyn retteu, sonday-aq, býgingi uaqyt ótindegi memleket jәne qogham  turaly oi-tújyrymdary da  gumanitarlyq ghylymnyng jeke-jeke biyik shyny bola alatyny sózsiz. Qaybir jyly (2011jyly) Elbasymyz Týrkistangha barghan saparynda Dosekenmen súqbattasyp, jas filosoftyng qúnarly oidyng kenishi ekenin moyyndaghan kórinedi. Yaghni, D.Kenjetaydyng Qazaq filosofiyasynyng syrly qabattaryn ashyp kórsetken hikmet iyesi ekendigi shýbәsiz shyndyq.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3227
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5284