Mongholiya astanasy Úlan-batyrda ýshinshi kýn qatarynan halyqtyq narazylyq jalghasuda. Internet búghattalghan, aqparat alu qiyn. Sonymen, Mongholiyada ne bolyp jatyr?

Mongholiya budjetining 40 payyzy kómirge tәueldi. El eksportynyng teng jartysy da osy sala enshisinde. Mongholiya ýshin kómirdi satu, satyp alushylardy tabu jәne kelisimdi der kezinde iske asyru memlekettik baghdarlamalardy oryndau, әleumettik qamsyzdandyrudy iske asyru degen sóz. Halyq kómir salasyndaghy janalyqtargha erekshe nazar audarady. Qaqaghan ayazda halyqtyng óre týregelip, narazylyq tanytuy da osy kómirge baylanysty boldy. Anyghy el sheneunikteri kómir salasyndaghy jemqorlyq pen paraqorlyqqa jol berip, mlrdtaghan dollar qarjy budjetke týspegen degen aqparat bar. Key derekte ol 1.8 mlrd dollar dep kórsetilse, endi bir derekte 12 mlrd dollar deydi. Qaysysy bolsa da az aqsha emes, 3.4 mln halqy bar el ýshin orasan qarjy.

Dýisenbi kýni ashuly halyq Úlan-batyr kóshelerine shyghyp, ýkimet ýiin basyp alugha tyrysty. Artynsha olar alandy óz erikterimen tastap ketti. Biylik qalada tótenshe jaghday jariyalau turaly úsynysty qarastyryp, TJ engizuden bas tartty. Degenmen "saqtyq ýshin" dep qalagha arnayy jasaq kirgizu núsqasyn ashyq qaldyrdy. Parlament seysenbi kýni halyqtyng talaby boyynsha bas qosyp, kómir salasyndaghy jemqorlyq faktilerin tekseru sharalaryn jariyalamaq.

Narazylyq aksiyasy senbi kýni bastaldy. Halyq preziydent reziydensiyasyna qaray bet alghan bolatyn. Biraq polisiya olardy toqtatty. Al dýisenbi narazylyq jalghasyn tapty. Narazy top basty alandaghy Jana jyldyq shyrshany órtep, ýkimet ýiin basyp alugha tyrysty. Ýkimet ýiine kirgen adamdardy tәrtip saqshylary ústap, artynsha bosatty. Alandaghy halyq óz erkimen tarap, tipti alandy jinap, qoqystan tazartyp ketken degen aqparat bar.

Mongholiyada onnan astam kómir kenishi bar. Álemde kómir óndirisi boyynsha iri 15 elding ishine kiredi, al kómir qory boyynsha әlemdegi kómirding 7 payyzy Mongholiya jerinde deydi mamandar. Eng iri kómir kenishining biri "Tavan-Tolgoy" kenishi. Onda 7 mlrd tonna kómir koksy bar. Kómir koksy Mongholiyanyng JIÓ-ning 25% qúradyy. Mongholiya kómirin satyp alushy basty el - Qytay. Ol Mongholiya kómiri eksportynyng 80 payyzy osy elge tiyesili.

Narazy halyq dәl osy kenishtegi óndirilgen kómir men kómir koksyn satuda ýlken jemqorlyq bolghan, oghan Parlamentte otyrghan deputattardyng keybirining qatysy bar deydi. Sol sebepti de narazy top jemqorlyqqa qatysy barlardy jazalaumen birge, Parlamentti taratudy da talap etude.

Mongholiya biyligi qazirgi sәtte kómir salasyndaghy jemqorlyqqa qatysy bar boluy mýmkin 15 adamnyng ýstinen tekseru júmystary jýrip jatqanyn aitady. Olardyng ishinde Parlament deputattary, Ýkimet mýsheleri, departament basshylary da bar.

Resey Ukrainagha ashyq soghys ashqannan keyin, әlemde energetika salasynda ýlken ózgerister boluda. Múnay men gaz baghasy ósti. Resey gazyna tәueldi bolghan Europa elderi, endigi tanda Resey gazyn tútynudy azaytu ýstinde. Mәskeuge tiyesili kógildir otyndy tolyq almastyru mýmkin emes bolghandyqtan, Kәri qúrlyq elderi jabylghan kómir kenishterin qayta ashuda. Búl kómir salasyna qayta jan bitirip, onyng baghasynyng ósuine әkelude. Key elderde kómir baghasy 210%-gha deyin ósken. Mongholiya sarapshylary kómirden týsetin qarjy eselene týsedi dep payymdaghan. Alayda kómir salasyndaghy jemqorlyq kómir eksportynan budjetke týsetin qarjyny arttyra qoymady.

Resey-Ukraina soghysyna baylanysty әlemdik inflyasiya sharyqtap ketti. Búl Mongholiyagha da әser etude. Eki jyldyq koronavirustyq shekteulerden keyin el ekonomikasy әli esin jimady, al inflyasiyanyng ósui jyghylghangha júdyryq boldy. Halyqtyng narazylyqqa shyghyp, biylikke qatang talap qongynyng bir sebebi osynda jatyr.

Ka Myrza

Abai.kz