Júma, 1 Nauryz 2024
Qúiylsyn kóshing 3139 3 pikir 6 Jeltoqsan, 2022 saghat 13:38

Eki elding jalghap arasyn, kelemiz biz de jarasyp

Áueli jinalysty úiymdastyrushy DQQ Almaty qalalyq filalynyng bastyghy Omarәli Ádilbekúlyna zor raqmet aitqym keledi. Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghynyng 30 jylda qol jetkizgen tabysymen, jinalghan tәjiriybesimen bólisuge shaqyrghany atalghan azamattyng bilimdiligi dep sanaymyn. IYә, 30 jylda DQQ-nyng elimizding kóshi-qon ýderisine qosqan ýlesi úshan teniz, auyz toltyryp aitatyn kezi keldi.

Bayandamamdy ýsh ýlken arnagha bólip jetkizeyin:

1. Arman men asqaq ruhtyng toghysqan jyldary

2. Egemen elding eleuli erleri – qandastar

3. Geosayasattyng qúrsauynda qalghan DQQ

Arman men asqaq ruhtyng toghysqan jyldary

1990 jyly elge oralghannan son, eki jyldan keyin, yaghni, 1992 jylghy 28 qyrkýiek - 4 qazan aralyghynda Almaty qalasynda DQQ-nyng túnghysh qúryltayy dýrkirep ótti.  Qarapayym qandastardyng qataryndaghy maghan da búl qúryltaydyng bergeni mol. Álemning 33 elinen 800 ókilding kelui – qauymdastyq tarihyndaghy «rekordty» ornatty. Búl jiyn qandastardyng kóniline jylu úyalatty, armany men asqaq ruhyn pash etti. Nәtiyjesinde sol jyldyng qarasha aiynda «Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghy» degen kvaziymemlekettik organ dýniyege keldi.

Sol jyldan bastap búl úiym «mәdeniyet almasu», «kórshi elding ishki isine aralaspau» degen eki prinsipti algha tartty. Atamekenge oralghan jәne oralamyz degen qandastardy qútty mekenine qonystandyryp, tabanynan túryp ketuine bir kisilik ýlesin qosqanyn qandastar әli kýnge deyin ónege etip aityp keledi. Osy orayda atalghan mekemede ayanbay qyzmet etken Súltanәli Bazarbayúly Balghabaev aghamyz ben Botagóz Uatqanqyzyn erekshe iltipatpen atap ótkenim jón bolar. Olardyng arghy betten at arytyp jetken aghayyndargha sharshamay kómekteskenine talay ret kuә boldym. Osy azamattardyng qamqorlyghymen qanshama auyldastarymyz esin jinap, elge qosyldy. Demek 2017 jylgha deyin búl Qauymdastyq kvaziymemelkettik mekeme retinde tolyqqandy «Beyimdelu» ortalyghyna ainalghanyn kórdik.

1990 jyldarynyng basynda, ózderinizge mәlim, elimizding ishki jaghdayy men syrtqy elderimen aradaghy qatynastar tym shiyelensip túrghan kezi edi. Shyghystaghy alyp kórshimizding «Jana ghana egemendigin alghan Qazaqstan qanday geosayasy baghyt ústanady? Elindegi etnosaralyq kýrdeli jaghdaydy ushyqtyryp almay ma? Ziyaly qauymnyng keybir ókilderi el ishindegi keudeli toptardyng astartyn biriguine sebep bolmay ma?» degen kýdikpen ýreylene qaraghany ras.

Sondyqtan da bolar Qauymdastyqtyng jarlyghynda «búl úiym – sayasy úiym emes, sayasatpen ainalyspaydy, tek elara mәdeniyetting almasuyna dәneker bolady» dep jazyldy. Mәdeniyet almasudyng kópiri demekshi, Qauymdastyq QHR men Týrkiya tektes elderge kórme úiymdastyryp, barghan elderinde qazaqtardyng últyq óneri men ruhany baylyghyn pash etip, tanystyrumen ainalysty. Ortalyq óz qarajatyna qandastardyng әdebiyeti, tarih jәne kórkem óneri salalaryna qatysty 700 baspa tabaq 54 monografiya shyghardy. Almaty qalasyna ornalasqan DQQ Qazaqstan jerine tabany tiygen qandastardyng soghyp, kenes almay ketpeytin mekenine ainaldy.

Egemen elding eleuli erleri – qandastar

Qandastarymyz da qúralaqan kelgen joq. 2002 jyly 2-shi ret DQQ qúryltayy ótken kezde, qandastargha ýkimetting berilgen kóshi-qon kvotasy jyldan jylgha kóbeyip, aqyry elge oralghandar sany 1 millionnan artqany aityldy. Bәiterekting jayylghan tamyrynday qandastardyng 1 millionnan taraghan ýrim-bútaqtary býginde 1,5 million adamnan asqany anyq. Adamnyng sany qalay tez ósse, qandastardyng qoghamdyq salalardaghy atqaratyn róli de sonshalyqty tez ósti, әl-auqaty da nyghaydy. Qytaydan kelgen aghayyndar ozyp, kósh aldyna shyqty. Kýnshyghystaghy kórshimizding tilin bilip, jaqsy dәstýri men saltyn boyyna darytqan qandastarymyz sol elding týrli iri  kompaniyalarymen selbesip qazaq elinde ónerkәsipting týrli salalarynda kәsibin dóngeletip, elimizdegi salyq pen júmyssyzdyqty azaytu baghytyna qomaqty ýles qosyp kele jatyr. Búl turaly sizderge Nәbijan Múqamethanúlynyng arnayy jazghan «Halyqaralyq fenomen: qazaq halqynyng bólinui men tútastanu ýderisi» (Ál-Faraby atyn. QazÚU. - Almaty: Qazaq un-ti, 2021) atty monografiyasyn oqugha kenes beremin. Ózim tarihshy bolghannan son, Qytaydan oralghan ziyaly qauymnyng osy elding tarih salasyna, derektanugha qosqan ýlesin erekshe maqtanyshpen aitar edim. Sózim nyq bolsyn desenizder, otandyq tarihshy Baqyt Ejenhanúlynyng el tarihyn, sonyng ishinde XVIII-XIX ghasyrdaghy qazaq-qytay qatynasyn zerttegen bir ghana maqalasyn nazarlarynyzgha úsynghym keledi (Baqyt Ejenhanúly, «Abylay hannyng Sin patshalyq ordasyna joldaghan túnghysh haty jәne odan tughan tarihy mәsele». Izvestiya NAN RK, Seriya obshestvennyh nauk, 2010, No 2). Tarihshylardyng nazarynan tys qalghan búl maqalanyng bizge bereri zor. Sebebi, 1757 jyly «Abylay hannyng Manchin patshasy Ejenge jazghan haty» dep «jahandy jaulap alghan» núsqasyna senip, Abylay han bastaghan qazaq halqy «XVIII ghasyrda Ching ýkimetine bodaulyqqa jyghylyp, Qytay biyligin qabyldaghan» degen tújyrymdy barlyq tarihshylar erteden-aq shegelep tastaghan.

Alayda, Bahyt Ejenhannyng tynymsyz izdenisining arqasynda mәselege qayta oraldyq. Hattyng manchu men toto tilindegi eki birdey núsqasynda Orta jýz hany sәlemin basqasha jetkizipti.

«Qandastar otanyna ne berdi?» degen súraq jii qoyylady. Olar kórkemóner, tarih pen audarma salasynda, jaratylystanu men medisina salasynda eleuli enbekter jazdy, ruhany salanyng janghyruyna ýlken sebepker boldy. Adamy qatynastyn, adamgershilikting myzghymas qaghidasyn әkeldi, óte-móte enbekqorlyq ruqty әkeldi. Qazaqstan men ózderi kelgen elding arasyn jalghaugha zor ýles qosyp keledi. Úrpaqtan úrpaqqa jalghasqan bir-birin qiyndyqta tastamau, bergen uәdeni aitqyzbay oryndau, qonaqjaylyq pen aqjarqyn minez, meyirimdilik, qiyndyqqa tózimdi bolu siyaqty ata-babasynan boygha singen qasiyetti ózderimen bilge ala keldi.

Geosayasattyng qyspaghynda kóshi-qonnan tys qalghan DQQ

Qauymdastyqtyng jýrip ótken 30 jylyn oy eleginen ótkizip, tarihyn kóz aldymyzgha keltirsek, atalghan úiymnyng «Beyimdelu ortalyghy» retindegi «Altyn dәuiri» 2002-2015 jyly arasynda bolypty. Onymen tolyq kelisemin. «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» sonau bir kezde Qauymdastyqtyng bas ghimaraty, (Almaty qalasy Jibek joly men Uәliqanov kóshelerining qiylysynda) «Kýltóbede kýnde jiyn, kýnde toy» demekshi, beyne bir toy dumannyng ortalyghy siyaqty edi. Býginde jóndeu júmystary jýrgizilmegen, múng  basyp, qúlazyghan kelbetin kórip, syrttan kelgen aghayyndar «ótken kýnnen belgi joq eken» desip, at izin salmaytyn boldy. Búl ras. 2017 jyly DQQ 5-shi kezekti qúryltayy ótkennen son, Qauymdastyqtyng janynan «Otandastar qory» degen úiym payda bolyp, Qauymdastyqtyng biraz funksiyasyn «júlyp alyp alghan» bolatyn. Bizding «Beyimdelu ortalyghymyzdyn» tirshilik tynysy tipti tarylyp, әuelgi kvaziymemlekettik organ degen atynan býginde týimedey ghana elesi qaldy. Búghan sebep izdeuding qajeti joq shyghar. Ózderinizdey bilikti adamdarmen kenesuimning nәtiyjesinde, ýsh nәrseni aita alamyn.

Birinshiden, Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghy 1992 jyly qarasha aiynda Ádilet ministrligining tirkeuinen ótti. Biraq Qauymdastyq qandastardy elge qaytaryp, olardy Qazaqstannyng jer-jerine taratyp, ornalastyratyn qoghamdyq organ bolmaghandyqtan, ózining moynyna osy bir zor mindetti almaghan. Úiymnyng jarghysyna kóz salsaq, «DQQ elara mәdeniyetti jalghaytyn kópir rólin atqaryp, kórshi elding ishki isine aralaspaydy» dep, kóshi-qon isinen at-tonyn ala qashqanyn bireu bilse, bireui bilmegen.

Syrttan endi ghana at arytyp jetken aghayyndargha jetkizemiz dep tiyndap jalaqy alghan, Qauymdastyng otanshyl, qayratty qyzmetkerleri osyny týsindiretin. Sol qayratkerding biri de, biregeyi de osyndaghy – Botagóz Uatqanqyzy.

DQQ úiymgha jan-jaqty qoldau kórsetuding ornyna elimizding qarjysyn barynsha tonaghan «úlyqtar» qarajattan qysyp, «óz kýnindi ózing kór, kóre almasan, jauyp kór!» degeni bilinip-aq túrdy. Osy kezde erterekte kelip, auqattanghan «oralman aghayyndar» keshe ózderine qol úshyn bergen Qauymdastyqtyng qarjy qaynary boldy. Qazaq biyligi sol kezde kórshilerine, sonyng ishinde QHR men Resey ýkimetining qabaghyna qaraghanyn jaqsy bilesizder. Shyghysta QHR «endi ghana egemendigin alghan Qazaqstan Respublikasy SUAR-dyng qyl ýstinde túrghan etnikalyq ara-qatynasyna keri yqpalyn tiygize me, joq pa?» degen kýmәngha toly oiymen jaqynnan baqylasa, teriskeyde Aleksandr Soljenisyn bastaghan keybir sayasatkerlerding basymyzgha qara búlt ýiirgeni esimizde. Osy sebeppen, 1992 jylghy jeltoqsan aiynda Qauymdastyq túnghysh ret forum ótkizdi.

Ekinshiden,  1992-2010 jyldary elge oralghan aghayyndardyng kóbisi ýkimetke qol jangdyng ornyna, arjaqtaghy tuysqandaryn ózderi shaqyrtyp, kelgennen song da ýkimetke auyrtpashylyq salmay, jergilikti jaghdaygha beyimdeldi. Tipti júmyspen qamtudy da ózderi qolgha aldy. Sondyqtan Qauymdastyqtyng alghashqy rólin solar bólip alyp ketken jeri bar.

Ýshinshiden, el auyzynan jii estip jýrgen jaghday, búrynghy biylikting rushyldyq iydeyadan tuyndaghan salqyn kózqarasy – ókimetting kóshi-qonyna keri әserin tiygizdi. Elimizding qúrmetti aqsaqaly atanghan keybir aghalarymyzdyng syrttan keletin qandastargha «sol elinde otyra bersin, elge kelmey-aq qoysyn» degen uәji  negiz bolghan kórinedi. Qyzyq bolghanda, Qytay jerinde azyraq alban taypasyna qaraghan rular bar demeseniz, syrtta otyrghan qandastardyng deni Orta jýz qazaqtarynan qúralady eken. Eger búl tújyrym ras bolsa, ony artqa tastaytyn uaqyt boldy. Biz Jana Qazaqstangha bet aldyq. Osy jaghyn kóbirek aitugha tiyispiz dep oilaymyn.

Býgingi kýni kórshi elderde ushyghyp túrghan elara qatynastyng janasha auqymyn  kórip otyrmyz. Jaqynda qayta saylanghan preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevqa senim artyp, bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharudy ýnemi este saqtauymyz kerek. Qandastardyng yqylasy qatty auyp, senim artyp otyrghanyn ózim de jaqsy bayqap otyrmyn. Toqaev myrzanynyng әueli ghylymnyng janashyry bolghany janyma jylu úyalatady. Mysaly, ol Qazaqstannyng syrtqy ister ministri qyzmetinde otyrghan kezde Qytay tarihshysy Su Beyhaydyng «Qazaq halqynyng tútas tarihy» enbegin qazaq tiline audartugha eng alghash qadam jasap, tarihshy Túrsynhan Zәkenúlyna hat jazghany bәrimizge belgili.

Qazir Bilim men Ghylym ministrligi óz aldyna eki mekeme bolyp bólindi. Ghylym ministrligine qarajat qúiylyp jatqanynan da  beyhabar emespiz.

Qorytyndy

Búl qysqasha jasalghan bayandamanyng qorytyndysy retinde aitarym: Qauymdastyqtyng ertenine kóz jibersek, aghayyndardyng ýmit oty әli óshpedi. Kersinshe olar býgingi Qazaqstanyng jaghdayatyna oiysyp, ózderin jana qyrynan kórsete alady dep senemiz. Osy jerde otyrghan Omarәli Ádilbekúly arqyly osy úiymnyng basshylaryna jetkizgim keletini, jaqynda Qazaqstan ýkimetining bekituimen Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi jasaghan «Ashyq Qazaqstan 500+» atty kóshi-qon sayasatynyng jana tújyrymdamasy bekitilip shyqty. Búnyng biz ýshin eki manyzdy baghyty:

Birinshiden, «Qazaqstandy ónirlik bilim beru habyna ainaldyrudy kózdeytin bilim beru immigrasiyasy».

Búl baghyttaghy júmys joghary oqu oryndarynyng professor-oqytushylar qúramyn kýsheytuge jәne bilim beru sapasyn arttyrugha arnalghan.

Ekinshiden, azamattardy enbek kýshi jetpeytin ónirlerge kóship baruyn yntalandyru da tújyrymdamanyng negizgi mindetterining biri bolyp tabylady. Búl rette kóship barghandardy baspanamen, әleumettik infraqúrylymmen jәne júmyspen qamtamasyz etu aldyn-ala pysyqtalady.

Búl әlide tolyqtyrudy talap etetin «baghdarlama». «Ol ýshin 100 ýzdik oqytushy men súranysqa ie tehnologiyalar boyynsha ghalymdardy Qazaqstangha tartu úsynylady» (Abai.kz).

Qosh kórdik deyik! Alayda búny tek jaqsy niyette jasalghan memlekettik ýlken mihanizm retinde qaraymyn. Áli «kósh jýre týzelip», tarmaqtyq atributtary toltyryla jatar. Sózim qúrghaq bolmasyn, bir mysal aitayyn, jaqynda AQSh-qa erterek ketip qalghan qandasym aitady: «Áriptesim ekeumiz jaqynda bir ónimdi AQSh-tyng Patenttik basqaru burosynan ótkizeyik dep jatyrmyz. Ary qaray qazaq jerinde óndirsek. Tirkelgen pattentik qúqyqty qazaq ýkimeti moyynday ma? Salyqty bastapqy kezdegidey tóley beremiz, bizge jenildikting keregi joq, tek Astanagha jaqyn jerden 5 gektar jer berse. Onyng qújatyn qansha uaqytta alugha bolady? Sen sony bilip bersen...taghysyn-taghy»,-dedi.

Men «sening súraghyna jauap joq» dedim. Mysaly «500+» nemese «100 ýzdik oqytushy men súranysqa ie tehnologiyalar boyynsha ghalymdardy Qazaqstangha tartudaghy» 100 degen sandy qay negizde alyp otyr? Syrttan keletin qandastargha ýkimetting berer tólem aqysy qanday? Ony kim beredi? Qansha uaqytqa beriledi? Sózimning sonynda, әlgi AQSh-taghy qandasymyzgha bylay dep jauap qayyrghanday boldym: «Qazirshe búl baghdarlama tek 10 jylgha beriletin «Ghylymiy-pedagogikalyq viza» nemese «Ata joly» kartasyn engizumen shektelip túrghan kórinedi».

Toqsan sózding tobyqtay týiini: Ýkimetimiz belin bua  kirisken eken, endeshe osynda otyrghan Omarәli Ádilbekúlynday úzaq jyl kóshi-qon isimen ainalysyp, kәsipti de birge dóngeletken bilimdi azamattardyng aqyl-kenesin alghan dúrys.

Preziydentimiz Toqaev myrzanyng basshylyghymen syrtqy migrasiyada «sannan sapagha qaray» kóship, shyghys pen teriskeydegi kórshilerimizben jalghastyq ýzilmesin.

Jiger Janәbil

*Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng qúrylghanyna 30 jyl toluyna oray «Últtyq biregeylik - tәuelsizdikting kepili» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq dóngelek ýstelde jasaghan bayandamasy. 

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar