Ángime

Jeltoqsanshylardyng ruhyna baghyshtaymyn!

Oral tauynyng basyna qara búlt ýiirilip, janbyr tamshylay bastady. Jeltoqsannyng úitqy soqqan doly borany janbyrdy týre qudy. Ysqyra guledi, ainaladan basqasha dybys shyqty. El oryngha otyra qar búrqasyndady, tang atqansha bar aimaq appaq kórpesin qymtap jamyldy.

Tanghy azannyng dausymen qoylar ayaqqa túrdy, qoyshy qoranyng esigin ashyp qoylaryn órgizuge keldi. Bir jylda bir ret jalghyz qozy tuyp, toqtausyz soyylyp jatsa da túqymy azaymay, arta beredi. Al it jylyna tórt-bes ret on kýshikten tusa da sany óspeydi. It bayqús tang atqansha qorany kýzetip, azanda qalghyp ketedi. Qalyng jýndi qara qoy erinshektene qoy bastady. Qoyshy tekeni aldygha qaray aidady. Qoylar onyng artynan ilese erdi, aspan kórinbeydi, qar әli qylaulap jauyp túr. Kýnәsiz mekennen qara jerge pәk kýiinde kelgen týiirshikter qoydyng túyaghynyng astynda basyluda... Jalghyz ayaq jolda tizilgen qoylar ekinshi qatargha esh shyqpaydy, qardy búzyp, saqalyn silkip, eshki jenil basady. Qoyshy qansha biyshigin ýiire qualasa da qoylar tynnan jol salmady. Kók betkeyden asyp, aldy kórinbey ketti, arty әli esik aldynda, qoyshy atyn erttep, týski asyn alyp, «ýidegi soghymgha baylaghan tor bie men búzaulargha su bere sal», - dep dombalsha kelgen qara qatynyna búiryq bere sóiledi. Ol tyndaghany da tyndamaghany da belgisiz bir shelektegi sýtti ekinshi shelekke qúiyp, óz júmysymen әlek. Qara balasy esikti qiyalap ashyp: «Áke, qashan kelesin?» - dep aighay saldy. Ákesi ýnsiz atyna minip, tazysyn ertip, qoydyng artynan ilesti. Radiosyn úmytyp, bir kelip qayta shoqyraqtay jóneldi. Balasy etegin jelge týrgize dalbandap, bara jatqan әkesine qarap mәz boldy. Artta qalghan az qoydy biyshigimen sabalay, tazysyn qosa qughyzyp aidady. Qar kórmegen toqtylar «ne tauyp jeymiz» degendey melshiyip qarap túr. Qaqsal kәri saulyqtar jerdi tarpyp, astyndaghy sar shópti júlyp, basyn kótere toqtylargha moynyn búra kurs-kurs shaynaydy. Ony kórgen toqtylar solarsha jerdi bir-eki tarpyp, «eshtene joq qoy» degendey ozandata manyraydy. Qoydyng aldy etekke jetti. Qolyn auzyna salyp, qoyshy ysqyrdy. Biraq qoylar ony tyndamay, tastyng arasyndaghy sar shópti quyp barady, endi az qúldasa Estaydyng qoyyna qosylady, atyn tasqa baylay salyp, borbalanday jýgirip, qoylaryn qayyrdy. Tastyng ýstine at kórpesin qoyyp, shoqiyp otyrdy, tausylmas qiyalyna mingen jalghyz qoyshy tau basynda ózimen- ózi ekige jarylyp, sóilesip otyr...

- Osy men nege?! Malmen birge mal bolyp, onyng boghyn iyiskemesem túra almaytyn boldym.

- Nesi jaman, seniki qarapayym baqytty ómir filosofiyasy, ózinmen-ózing yn-shynsyz kýn keshu ghoy.

- Ay qoyshy, ótirik maqtau. Anau tele jәshikte sóilep túrghandar qanday baqytty, sózderi qanday, ózderi qanday?!

- Olardy qoy, biyik taudy alystan kórip tamsan, janyna barsang oi-shúnqyryn kórip, qarnyng ashady. Olar elding aldynda әdemi sóilegenimen kóbi әielinen qorqady. Sende bar nәrse onda joq, azghantay etti pәlenbay aqshagha satyp alady, qytaydan keletin «parashok ezindisin sýt» dep ishedi, airandy súrama.

- A, solay ma?

- Baqyt degen iship, jeu me ózi.

- Baqyt degen kim nege qyzyghady, soghan manday terin tógu, solay әr sәtti ishki erkindikte ótkizu.

- Olarda qalaghan júmysynda jýr ghoy.

- Ia, olardiki de únatqan júmys. Biraq kóbisi kýn kóris qamy, ailyq ýshin. Olardan Alla rizalyghy, otan, últ qamyn súrama. Baylar bolsa, baq, taq, dýniye, súlu әiel talasyp kýn keshude. Ózderimen-ózderi janar tauday jarylayyn dep jýr.

-A, solay ma?!

- Ia, olar ózara itshe yryldasyp, jalghyz kezde ishteri qasqyrsha úlyp, әielin týlkishe aldap, bastyghynyng aldynda maymylsha búlandap, keybir kezde ózinen tómenderge aysha aqyryp, el aldynda arystan keyip tanytady.

Qoyshy tóbesindegi búltqa qolyn soza esinedi, etekke qúldaghan qoylaryn  kórdi, qolyn auzyna salyp, bir ysqyrdy. Sar bas, alayaq  sypra kilt toqtap, órge qaray búryldy, barlyq qoyda onyng artynan joghary qaray órledi. Kýn qighash qarap, kólenkesin eki esege úzartty. Qoyshy jan-jaghyna qarap, tughan jerine úzaq kóz saldy...

Ýisin tauy batystan shyghysqa qaray iyrelendey, orqash-orqash biyik shyndarymen jalghasady. Ong betinde Órtekes qalashyghy, Nәsildi jylqy firmasy, Shabyrty, Úzynbúlaq, Tasbúlaq, Sholaq mys, Orta mys, Shet mys, Qalqaty, Shily ózek, Qoby, Tekes. Oghan pareleli jylqy pishindes tau jatyr. Búl tauynyn  tabighy jaratylysy tamasha, topyraghy mayly, shóbi shýigin. taudyng batys silemi Qara tóbedegi alasa jotalardan bastalyp, shyghysy Qobygha tireledi. Aqdala aumaghyna jaqyndap, tau jylqy moyny siyaqty tiktele jotagha úlasady. Tau jotasynyng bastalghan jeri Ayyr kezeng dep atalady. Jotanyng kýngey betidegi Ontýstikten soltýstikke sozylghan  úzyn saylar jangha jayly, qysta mal qystatugha óte ynghayly. Qasym say, Núrjúma say (kishkene suly say), Qúsayyn say, Ábdiraqpan say, Taldy say, Qyzyltas say, Jeldi say (búl saydyng jeli toqtausyz soghatyndyqtan suyq jel adamdardyng kóbin kereng jasaghan, bylayghy júrt kerender sayy dep te ataydy). Borlysay (osy saygha deyingi el jazda Balyqsudyng jaylauyna jaylaydy). Kensaydan taudyng eng biyik shoqysy bastalady. Taudyng shoqysyna shyghatyn asu tik, qyrday. Búl asudy adamdar «ayghyrjal» dep ataydy. (osydan bastap shyghystaghy qoralar jazda tau shoqysynyng ýstine jaylaugha barady). Qaraghayly say, Terekti say,  Suly say, qalmaq Pәshke say, Shәkir say, Zikir say, Qyzylmoynaq say dep tau bitedi.

Ár saydyng bas-ayaghy otyz shaqyrymnan asady, maldaryn aidap, qarashanyng ortasynda saygha kirip, nauyryzdyng sonyn ala etektegi jazyqqa kókteuge kóshedi. El arasy qysta syrttay tatu bolghanmen «Qoy úry, qoyshy ótirikshi» úsaq ókpe renishke toly bolady.

Sol taudyng shoqysynyng ýstinde aigha juyq at shaldyrghan Qarakerey Qabanbay batyr jerdi tanyp «At tauy» dep at qoyypty. Sodan beri búndaghy júrt solay ataydy. Attauynyng shoqysy teniz dengeyinen biyiktigi 2 myng 423 metr, shoqy degenmen ýsti jazyq, úzyndyghy 25 shaqyrymday, eni 6 shaqyrymday. Sonsha biyiktigine qaramastan jas balanyng enbegindey bylqyldaghan saz jәne bastaulargha tola. Mal men jangha jayly qonyr jay meken. Sóltýstik jaghy Ýisin tauy, ontýstik jaghy Tәnir tau. Eki taudyng ortalyq oipatyndaghy jazyqqa bitken dara tau. Ontýstik bókterinde Tekes ózeni kólbey aghyp jatyr. Taugha shyghyp, qarasanyz tórt kýl tónireginiz týgel kórinedi. Babalardyng qarauyl shoqysy. Taudyng eng biyik shoqysynda Jonghar Ghәlden Serenining «búrhan shoqysy» bar. Al Qabanbaydyng Tesik tasy osy attyng taudyng shyghys jaq eteginde. Kókterek qyrghyz auylynyng Maraltas degen jerindegi Kókterek ózenining Tekeske qúyar auzymen túspa tús keledi. Tesik tastyng asty úzyn say, tar kezen, múnda búrynnan kósh joly bar. Búl jol sóltýstikke qaray kýrkildekti basyp, Orta mys jolyna ketedi de, óntýstikke qaray Qyzylmoynaq kezenin asady. Asuda attyng er toqymy sypyrlyp týserdey shanshylma tik әri tar. Ár adam bir-birlen shyghady. Asudyng dәl ýstinde qoldan jasaghanday shaghyn bólme ispetti ataqty tesik tas túr. Sol jerde qyrghyzdyng batyr Átekeni Qabanbaydyng óltirgenin shaldardyng auzyna talay ret estigen. Asugha shyqqan song Tekes ózenin jaghalap Órtekesting Aqdala auylyna, al Tekes ózeninen ótip Kókterek auylyna barady.

Ýisin tauynyng kýngeyi men Attauy shoqysynyng teriskeyindegi miday jazyq Balyqsu jaylauy dep atalady. Onyng basy Shabyrtydaghy saz balshyqtan bastalyp, shyghystan bastysaqa qaray iyrelendep aghyp, Qaratóbening týbindegi qúighannan Tekeske qúyady. Sudyng әr iyiri úsaq balyqtargha tola. Jergilikti qazaqtar ýlken aghydy su balyghy emes dep auzyna salmaydy. Búl mangha mausymnyng basynda kelgen el qazangha deyin jaylaydy. Sudyng eki jaghyn jaghalay aq shanqan kiyiz ýilerge tolady. Masatyday qúlpyrghan jazyq mal men jangha taptyrmaytyn qút meken. Balyqsu jaylauynda jaz boyy qyz quar, tenge ilu, jamby atu, kókpar t.b, jaylau qyzyghy esh tausylmaydy. Su ishinde ýiir-ýiir jylqy shúrqyrasyp, shybyndap bastaryn iyzekteydi, su jaghasyndaghy jelide qatar-qatar tiyektelgen qúlyndar anda-sanda bir kisinep qoyady. Qoyshylar qymyzdan kekirelep, kepening sirnesine toyyp, sugha bir sýngip, qoyyna qostan kóz salyp, porqyrap úiqygha basady. «Shóp shabatyn uaqyt bolmasa eken», - dep jigitter men kelinder tamyz tayaghan sayyn, tannyng atqanyn qalamaydy. Jigit aghalary shópting aldynda Taldysaygha, Qotyrqaygha, Atzavytqa  jәne Úzynbúlaq pen audan ortalyghyna bir baryp, masandap ýilerine zorgha oralady. Onysy bir ailyq shóp shabysqqa asau nәpisin kóndirgen týri edi.

Balyqsudyng kópirinen óte qalmaqtardyng qúday (búrhan) shoqysy bar. Ár jyly kóktemde jerden shyqqanday mongholdar qúdaylaryna siynyp, malyn soyyp, qalyng shýpirekti tau basyna baylaydy. Ol jalaular alystan men múndalap әli túr. Bókterimen at jol kerlep asady, arjaghy «kóp jasardyng búlaghy». Sol búlaqty jaylaghan el úrpaqtary úzaq jasapty. Sodan júrt solay ataydy. Alayda býginde ony qadirlegen eshkim joq.

Balyqsudyng kópirnen óte qayqighan jol Batpaqtynyng bolmashy asuynan  asady. Jol jaghasy saz, qamystary jelmen birge yzynday, әn salyp túrady. Jol iyrelendep otyryp, Taldysay asauynyng eng biyik jotasyna shyghady. Asudyng ýstine shyqqan adam bir demalyp, aqyndar óleng oqidy. Qoyshy bәrining tóbesinen qarap otyr. Áne-mine degenshe taudyng qatpar-qatpar qoynauyna jýrginshiler sýngidi. Qiya betti kesip jasaghan ker jol kóp ailanba qabat bolyp, tómen qúldaydy. Bala jýrgizushi janyndaghy tis qaqqan aghasyna tizgindi erksiz ústatty. Ýsh myng metrdey tómendegen kólik Mýsilimning qystauynan keyin jataghangha ilinip, enistey beredi, enistey beredi. Taldysaydyng auzyndaghy Aqdala baryp biraq tireledi.

Osy kez bir tamasha shaq.  Qar jaughany bolmasa, kýn ystyqta suyq ta emes. Qoyshygha rahat. Qanday qiyaldasa alysqa qiyaly jetedi. Kenet  qoylar dýr etip ýrkti. Anadayda borsyq borsalandap ketip barady.

Qoyshy radiosyn búralady. Kesh bata ýskirik ayaz bastalyp, kózge týrtse kórgisiz túman shógedi dep zarlap jatty.

***

Mandayynda meni bar, kók kóz kәri abadan auzyn aranday ashyp, aspangha qarap, tәnirisin shaqyra úzaq úlydy. Jas bóriler jazday qoydyng terisin jyrtyp, ony birden arqasyna laqtyryp, qatty mashyqtandy. Qalyng qar jauyp, túman týskeli olar basqasha quandy. Tas qaranghy týnde myna dauystan qúlaqtary elendep, kәri abadannyng janyna jinala bastady. Tau ishin janghyrtqan súmdyq dauys alysqa ketti. Qoyshy da búl dauysty estidi, jýregi suyldady.... Qasqyrlar múryndaryn kóterip, ainalagha moynyn soza kóp iskedi. Kózderi janyp, abadannyng artynan býlkek jelispen bәri ilesip otyrdy. Kók betkeyding basyna kelip, túmsyghyn aldynghy ayaghyna salyp, kәri tarlan jata qaldy. Qalghandaryda onyng istegenin aina-qatesiz qaytalap, qatar-qatar tizilip jatty. Qoyshynyng ýiining jaryghy sóndi, tәtti úiqynyng qúshaghyna myqtap batuyn kýtti. Ash bóriler bir basyp, eki basyp, qoranyng týbine baspalap jetti. Ádette, ýy manyna eshtene jolatpaytyn, qazan bas, tanaday sarala srtan men alyp kóksýr tóbet qalyng qasqyrdy kórgende ýrgenge shamalary kelmey, qoyshynyng ýige sýiep qoyghan eski keruetining astyna kirip, sol jerde qalshyldap jatty. Qoyshy qara kelinshegin qúshaqtap, qamsyz jatty. Qoylar dýr etip ýrikti, jylqy kisinep, sir móniredi. Qoyshy týs kórgendey boldy, bir jaghyna aunap týsti. Baj etip jylaghan tekening saqalynan ala týsken bóltirik әp-sәtte onyng ashy dausyn óshirdi. Oq jylanday atylghan jas bóriler men ashyrqanghan jauyz qasqyrlar qoyshynyng qoyyn óz bilgeninshe tamaqtan oryp jatty, oryp jatty.... Kәri abadan qoranyng syrtynda kýzette túr. Qoyshy ornynan atyp túryp, dalagha shyghugha әreket jasady. Áyeli: «qoy, ózindi jep ketpesin», - dep oghan ýrey saldy. Qatynyn tyndaghan qoyshy dalagha shyghugha batyly jetpedi. Momaqan qoylar jazyqsyz dala bórisining jemine ainaldy. Ony jyl boyy baghyp, iyesi bolyp jýrgen qoyshy eng sheshushi kezde kórpesining astynda býk týsip jatty... Kýieui joqta baqangha minip, serttesip qasqyrdy úryp jyghatyn apalar qúrly bolmaghan qoyshy tang ata týs kórdi.... Qoy basy sarbas sypyra aldynda túr.

- Sen erteng ar sotynyng aldynda jauap beresin!

- Nege?

- Bizdi saghan, Alla amanat etip bergen!

- Sening jatysyng mynau!

- Qasqyrlar bilgenin istedi, tipti, kýnasyz toqtylardy da qyryp tastady.

- Men...men... .

Sarbas qoy qoyshyny bir sýzgende basy bólek domalap bara jatty. Qoyshy qara terge túnshyghyp, shoshyp oyandy.

Bir qora qoydy qyrghan qasqyrlar qoyshynyng soghymgha baylaghan semiz biyesin de jaryp ketti. Bir-bir qoydan arqagha salghan bóriler bilgenin istedi, tiri qalghan az qoydy taghy tamaqtap tastady. Kók betkeyden asyp zym-ziya joq boldy.

Tang atty, qoyshy týk bolmaghanday ornynan túrdy, dalagha shyqty, eki iytine: «sender amansyndar ma», - dep bajyraya qarady. Túman susyp esh toqtamaydy, yzghyryq ayaz qoyshynyng qoyyn-qonshyna tolady. Kók betkeyde birdene aitqysy kelip, aita almaydy. Qoyshyny jek kóre, syryn jelge sybyrlaydy. «Jazday jighan shóbindi ózing jeysing be», - deydi qoyshygha qoranyng tóbesindegi sauysqan toqtausyz shyqylyqtap... Kýnning ózi kók betkeyding astyna kelip, qoyshynyng týrin kórgisi kelemey toqtap qaldy...

Qoyshy tau basynda úzaq kýn otyrdy, qúlaghyna qoylarynyng dausy keldi, soghys dausy estildi. Búl manda búrynda 188 myng atty әskeri bolghan ejelgi Ýisinder bolghanyn atasynan estigen. Jartastaghy úsaq jazulargha kózi týsti. Qytay pashasy HanUdy Ghúndardan jenilgenin moyyndap, aghasynyng qyzy Shy Jýndi Eljau kýnbiyge berip, ony odaqqa tartty. Artynsha tynshylyqqa kelgen Fyng Liyau bastaghan ýsh jýz qyz Ýisinderding súltandaryna qatyn bop, tughan balasyn Shy Ánda oqytty. Alyp el 1200 jylda tarih betinen óshti. Ghúndarda sol kezde joq boldy degendi ejiktep oqydy. Mening týrim mynau aq qora bolghan dep, jartastan tómenge ózin tastap jiberdi.

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz