Júmanyng týsten keyingi uaqyty edi. Operasiyalarymyzdy bitirip, qaghazdarymyzdy jazyp bolyp aqyryndap ýige jinala bastaghanbyz.
Bólim mengerushisining kabiynetine tanysymyz kirdi. Aq kónil, qolynda baryn ayamaytyn jaqsy jigit edi. Qabaghy týsip ketken, kózinde jas. Bir jamandyq bolghanyn sezip, jaghdayyn súray bastadyq.

Joldasymyzdyng seksennen asqan әkesi bar edi, birge túratyn. 3-4 kýn bolypty tósek tartyp jatyp qalypty. Ne su ishpeydi, ne tamaq ótpeydi. Shamasy uaqyty kelgen siyaqty. Jýrip ketse qonaqtar, tuystar keledi. Sondyqtan kóz júmsa auruhanada bola túrsa eken, men tezdetip ýidi jóndep, auyldaghy maldy soyyp, dayyndalsam dep edim – dep joldasymyz kózindegi jasyn sýrtti.

Áriyne biz kelistik. Aqsaqaldy qújattaryn jóndep, jeke palatagha jatqyzdyq. Shynymen jaghdayy auyr. Ábden denesi keuip ketken. Tek qana iyne súghyp, qatty әser etseng ghana tirlik belgilerin bildiredi. Qan qysymy óte tómen. Shynymen-aq, uaqyty kelgen sekildi kórindi. Qajetti dәrilerin jazyp berip ózimiz ýige qayttyq.

Dýisenbi kýni әdettegidey tanghy 7 jarymda júmysqa kelip, nauqastarymyzdy tekserip bolghan song ólgeli jatqan shalymyzgha kirsek, tetya Valya degen sanitarkamyz aqsaqalymyzgha qasyqpen botqa berip otyr. «Nu davay dedulya, krasotulya eshe lojechku rady vnukov» -dep auyzyna botqany saluda. Aqsaqalymyzdyng kónil-kýii keremet, mәz. Bizge kózin qysyp qoyady. Biz an-tanbyz.

Sonymen ne kerek, aqsaqaldan jón súrasaq, songhy kýnderi qatty beli auyrghan eken, sodan ýidegi kelini auyrtpaytyn dәri beru kerek dep dәrihanadan dәrining eng kýshtisin satyp alyp beripti. Aqsaqal birden 2 tabletkasyn iship alyp, sodan keyin taghy da beli auyrsa ishe bergen boluy kerek. Arghy jaghy esinde joq.

Biz kýldik. Áriyne onday dәrini baqylausyz ishseng es-týsinnen tez arada aiyryluyng ghajap emes. Aqsaqalymyz sóitip, qajetti «dozasyn» alghan nashaqor siyaqty balqyp-shalqyp jata bergen. Ony kórgen bala-shaghasy jamandyqqa joryp, bizge әkelgen. Dәri qúiyp, qanyn azdap tazalaghannan keyin әriyne qariyamyz esine kirip, eng bastysy qong shәy men tamaq súraghan. Qaytsyn endi bayghús shal.

Týsten keyin balasy keldi. Qasynda jasy ýlken kisisi bar. Atamyzdyng sýiegin alyp keteyik degen edik deydi. Biz jymyn-jymyng etip, sonda da syr bermeuge tyrysyp, medbiykelerge ana shaldy dayyndandar, alyp ketedi dep tapsyrma berip kýtip otyrmyz (ne bolar eken dep).
Bir uaqytta kabiynetke aqsaqal kirdi. Kýtip otyrghan joldasymyz ben tuysqany oryndarynan atyp túryp, aqsaqaldyng betinen shólpildetip sýiip jatyr. Arasynda kóz jastaryn sýrtip qoyady. Joldasymyz týk týsinbey eki kózi alaqanday bolyp bizge qarady.

«Ákelerindi alyp ketinder, bizge týsken adam ólmeydi» - dep biz de qarqyldap kýldik.

Joldasymyz tuysymen aqsaqaldy ýilerine aparypty (keyinnen aitqany). Ýiinde sapyrylysqan tuystar, dýniyening tórt búryshynan kelgen qonaqtar. Qazanda pisip jatqan et, esik aldynda kiyiz ýi. Bәrimen amandasyp, kóriskennen keyin aqsaqal ne bolghanyn týsinip, múnday bolaryn bilgende bayaghyda bir ólip tiriler edim senderdi kóru ýshin dep, eldi mәz qylghan eken.
Sol shalymyz jýzge tayap kóz júmdy. Yaghny sol uaqighadan keyin taghy da onshaqty jyl ómir sýrdi. Bolghan jaghdaydy әli kýnge deyin joldasymmen eske alamyz.

Múny jazuymnyng sebebi mynau. Qazaqtyng bir qyzyq jeri ýlkenderi jetpisten assa boldy olardy o dýniyege dayynday bastaydy. Qariyalardyng bir jeri syrqyrasa qoyylatyn diagnoz bireu ghana – kәrilik. «Endi amal ne, jas bolsa kelip qaldy» - dep buyn auyrsa da, bas auyrsa da diagnoz qoya salamyz da auruhana nemese emhanagha barudan bas tartamyz.

Ókinishke oray, múnday kózqaras bizding medisinagha da jabysyp qalghan. Jetpisten asqan nauqasty auruhanagha alyp kelse jatqyzbaudyng amalyn izdeymiz.

Dәrigerlerimizding de qoyatyny sol bayaghy «kәrilik» degen diagnoz.
Al endi seksennen assang ol bitti degen sóz. Qanshama ómir sýrging kelse de býkil qogham bolyp kempir-shaldarmyzdy attandyrugha asyghamyz da jatamyz. «Asaryn asady, jasaryn jasady» - deymiz, asau men jasaudyng mólsherin ólshegendey.

Medisina túrghysynan alghanda, egerde der kezinde qariyalarymyzdyng jýrek tamyrlaryn tazalap, qanyn súiytyp, buyndaryn almastyryp, ýlkeygen bezderin alyp tastap otyrsaq olar jýzge jetip, tipti odan da asar edi. Ol estimeytin qúlaq pen búldyrlaghan kózdi bylay qoyghanda.

«Jasalghan is-sharalardyng arqasynda qazaqstandyqtardyng ómir sýru jasy 72 jasqa deyin úlghaydy» - degendi jii estiymiz, maqtanamyz. Biraq búl kórsetkishting bizding qoghamdaghy kәri adamdardyng sanynyng kóbeygenin kórsetetinin, yaghny olardyng sanynyng kóptigi bizding memleketting әleumettik sayasatynyng jaqsarghanyn bildiretinin keyde oilamaymyz.

Osy bir súraqqa kónil bóletin kez kelgen siyaqty.
Aman bolayyq!

Erik Abenovich

Abai.kz