Adam alasy ishinde,
Jylqy alasy syrtynda
(halyq maqaly)

Jas kezimde soltýstiktegi oblystardyng birinde, audan әkimshiliginde úzaq jyldar júmys jasadym. Audan әkimi osy jaqtyng orys tildi qazaq azamaty bolatyn. Meni qayran qaldyrghany, ózining orynbasarlary etip, tek orystardy taghayyndaytyn. Tipti, qala әkimi etip te, ózge últtyng ókilin otyrghyzdy. Keyinnen júrttan estigenim, búlar әkimning mektepte birge oqyghan synyptastary eken.

Aytayyn degenim, memlekettik júmysqa dos-jaranyn, tughan-tuysqanyn, tanysyn tartu aqylgha mýlde syiymsyz nәrse ghoy. Sonday-aq, búl újymdyq úrlyqqa aparyp soghuy da mýmkin jәne solay bolady da. Taghy bir eskerterimiz, búl qazaq eli bolghan son, qazaqtardy nege taghayyndamasqa. Ol jaqta qazaq tili memlekettik til bolsa da, esh uaqytta memlekettik qúrylymdarda bizding ana tilimizben is jýrgizilmeytin. Búl jaghday 2016 – 2017-shi jylgha deyin sozyldy. Qazirgi kýnderi ózgermese.

Sonymen qatar, osylardyng arasynda úzaq jyldar jýrgenimde anyq bayqaghanym, osy soltýstik ólkelerdegi qazaqtardyng kópshiligi ana tilinen, dәstýrden, tipti qaysybiri músylmandyq senimnen de júrday bolghan. Áriyne, ishinara ózining qazaqtyq bolmysyn saqtaghandar bar shyghar, onyng ózinde de tekti túqymdar bolmasa. Osylardy kórip jýrip, kónilim qúlazyp, qinalatyn edim. Búl jaqtyng azamat-azamatshalarynyng óz tiline, dәstýrine janashyrlyq tanytyp, «nege búlay?» deytindey kónil bólgenin bayqamappyn. Endi qaranyz, búl ólkelerden elin, jerin oilaytyn, sol ýshin kýresetin, júmys jasaytyn últtyq kadrlar eshqashan shyqpaydy ghoy! Búlardy ministrlik dengeyge kóteruding ózi, óte qauipti! Nege deseniz, olar, aldymen tildi bilmeydi, qazaqtardy mensinbeydi, qazaq jerinde jýrse de, orysqa qoshemet kórsetip, solardy jaqtap, Reseyge qarap úlyp túrady. Sondyqtan, olardyng arasynan kadr izdep, olardy kóteruding qajeti joq. Bizding qazirgi qadirmendi biylikke, memlekettik kadrlardy: (ayyp etpesin) últtyq memleket bolamyz desek, qazaq tildi oblystardan tandaghany dúrys-au dep oilaymyn. (Orys tildilerding uaqyty әlde qashan ótken). Onyng ózinde de, tәjiriybesi jeterliktey, júmysta ysylghan, jauapkershilikti týsinetin, adal, әdil azamattar bolsa. Ásirese, óndiris oryndarynda júmys jasaghan, ózge últtardy da erte alatyn, úiymdastyru qabileti myqty azamattardy taghayyndasa deysin. Áriyne, bizdiki úsynys qoy.

Jalghan qazaqtardan saq bolayyq.

Men jastayymnan ózge últtardyng ishinde jýrip, enbek ettim. Tek, keyingi jyldary ghana bolmasa. Menimen qatar júmys jasaghandardyng keybiri bógde últ ókilderi bolsa da (qazaqqa úqsas), tól qújattaryn qazaq qylyp ózgertkenin bilemin. Áriyne, múnda túrghan eshtene de joq. Degenmen, búlar jogharghy biylikke jetip alsa, eng qauiptisi sol, ainalasyna ózderi syiaqty jalghan qazaqtardy  jinap alady. Mysaly, maghan kezinde, qasymda jýrgen úighyr jurnalistteri aitushy edi; senderde, yaghni, qazaqtarda «Battal» degen sóz bar, al bizde «Batal» degen sóz bar. Tegi (familiyasy) «Batalov» dep kelgenderding qay-qaysysy bolmasyn, últy qazaq dep kórsetilgenimen, olardyng týbi úighyrlar bolyp keledi, - degen edi. -  Anau, oblys әkimin bilesing ghoy (Almaty oblysy), familiyasy Batalov, - dep jymiyatyn, -  ishing sezeme degendey.  Osyghan oray aitarym, qazirgi respublikalyq «Atameken» Últtyq kәsipkerler palatasynyng tóraghasy Rayymbek Batalov (úighyrlarda da Rayymbek degen esim bar) sonda kim bolyp shyqty?! Alayda, búl azamatqa kir jaghayyq, jamandayyq  dep otyrghan joqpyz, Qúday saqtasyn,  biraq, osy azamattyng eshuaqytta qazaq elinde jýrse de,  Ata zanymyzda qazaq tili memlekettik til bolghanymen, qazaqsha aitqanyn, qazaq tilinde is jýrgizgenin kórmedik! Aynalasyna, orys tildi óz últyn jinap alyp jýrgen joq pa, deysing kýdiktenip! Qatelesuimiz de mýmkin, onda aiyp etpesin! Áriyne, bizdiki jogharydaghylargha ishara ghoy! Elindi biyikke kóterer, ósip-órkendeuine jol ashar, әdil de shynayy azamattar kóp bolsa eken deysin.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz