Beysenbi, 18 Shilde 2024
Qúiylsyn kóshing 4454 1 pikir 23 Jeltoqsan, 2022 saghat 14:37

Qara shanyraq jәne kósh

Qara shanyraq iysi qazaq ýshin últty úiystyratyn, bereke-birlikke shaqyratyn, otbasy qúndylyqtaryn saqtauda, jalghastyruda dәnekerlik róly óte joghary qasiyetti úghym bolyp keledi.

Búl dәstýr әsirese, Qytay, Mongholiya, Iranda túratyn qandastarymyzdyng arasynda jaqsy saqtalghan. Olar elden aua kóshse de, búlghaq zamannyng talqysyna týsse de, jasap jatqan elderindegi sayasi, qoghamdyq ózgeristerding tepkisine úshyrasa da, dәstýri  men tilin, dinin boytúmarday saqtap, úrpaghyna amanattap ketti. «Kóp qorqytyp, tereng batyratyn» mynau jahandanu zamanynda әlemning eluge tayau eline shashyrap ketip, tәuelsizdikten keyin kók tudyng astyna jiylyp, últtyq biregeylenu ýderisin bastap ketken Alash júrty ýshin osy dәstýrdi janghyrtyp, janasha sipat berip, últtyq iydelogiyanyng bir tetigine ainaldyra bilsek qúba-qúp bolar edi.

Hannan qasiyet qashpaghan, biylerimiz tura joldan taymaghan, biyler institutynda múragerlik mehanizmi qalyptaspaghan kóshpeliler zamanyna ýnilsek, jaqsylyq pen jamandyqty teng kótere bilgen, qayyrshy, týrme degen otyryqshy qoghamnyng dertin boyyna darytpaghan arda qazaq sózi men isi bir jerden shyqqan, rudyng úitqysy bolghan túlghanyng ot jaqqan oshaghyn óz kindiginen taraghan senimdi, opaly, kórgendi bir balasyna senip tapsyrady. Kóbinde sýt kenjege tandau týsedi, biraq, túnghysh, ortanshy balalar da qaghys qalmaydy. Óitkeni, «Qoy asyghy demenyz, qolyna jaqsa saqa  tút», degen dala demokratiyasy kóshpelilerding ómir men qoghamdy tanudaghy, mengerudegi shamshyraghy bolatyn.

Aqsaqaldyng tandauy tiyanaqtaghan son, ol otaudyng mәrtebesi dereu kóteriledi. Enshisin alyp ketkenderden qalghan mal-jannyng iyesi atanady. Qara shanyraq tabaldyryghyn attaghan abysyn-kelinderding bәri tórge ozbay, iyilip sәlem qylady. Alys-jaqynnan kelgen syily, mәrtebeli qonaqtar  sol ýiding irgesine kelip, attaryn aldymen baylaydy. Atýstindegi azamattar keleli kenesin sol qara shanyraqtyng tórinde otyryp bastaydy. Aynalada bolyp jatqan ýlken-kishi dau-janjaldar sol jerde talqygha týsip, sheshimin tauyp jatady.

Qazaqy úghymda ýsh jýzge bólingen qazaq taypalarynyng ghasyrdan-ghasyrgha jalghasyp kele jatqan әspettep, ardaqtap syilaytyn, tipti, úranyna ainalghan qara shanyraghy bar. Ol jóninde taratyp, tamsanyp aitylatyn anyz-әfsanalar jeterlik. Naqtyraq aitsaq, Qytay qazaqtarynda arysy - Toghyz tanbaly Naymannan, berisi - Tólek Ataydyng tórt balasyn pútarlap aitqanda, Abaq Kereyding on eki qúramyn týgendegende, Albannyng alty tarmaghyn jinishkelegende aitylghan әngimening bәri qara shanyraqtyng ótkeni men býginine baryp toghysady.  Osy dәstýrimizding arqasynda últymyz myna jahandanu zamanynda óz «menin» nemese kodyn joghaltpay otyr.

1982 jyly jazdyng ayaghyna taman Pekin ortalyq últtar uniyversiytetinen oqugha qabyldandyng degen shaqyrtudy jaylaudaghy júrtymyzgha ýlken agham, marqúm Qaharman Áliasqarúly týndeletip jetkizdi. Ol zamanda mashina degen neken-sayaq, negizgi qatynas kóligimiz minis at pen arba bolatyn. Áke-sheshem quanyshtan jaryla jazdap, ainaladaghy kórshi-qolan, tuys-tughan, qúda-júratty shaqyryp, bir qoyyn atap soyyp, jolgha shygharyp saldy. Bir belden asa bergenimizde Nýsipbek aqsaqal artymyzdan quyp jetip: «Aseke (әkem Áliasqardy el osylay ataytyn) alysqa attanghan myna balamdy Qarabiyding (Naymannyng Esirgep biyi) qara shanyraghynan dәm tatyrmay qalay jiberemiz? Audan boyynsha dara shapqan bala eken, Qaraby babamyzdyng aruaghy jat jerde jebep jýrsin!» - dep uәj aitty.  Attyng basyn búrdyq. Qara shanyraqqa kirip, qúran oqytyp, dәm auyz tiyip baryp sapardy jalghastyrdyq. Búl sәt mening bala jýregimde mәngilikke saqtalyp qaldy. Sodan bastap jyl sayyn tughan jerge kelgenimde mindetti týrde sol qara shanyraqqa sәlem berip shyghu  әdetime ainaldy.

2014 jyly ýlken úlym Barshyn Omarәliúly Jәutikov atyndaghy respublikalyq fizika-matematika mektebin bitirip, ÚBT-dan joghary bal jinap, Halyqaralyq aqparattyq tehnologiyalar uniyversiytetine grantpen qabyldandy. Búl kez elge kelip esimizdi jiyp, alys-jaqyndaghy tuystarymyzdyng denin atamekenge kóshirip alghamyz. Úlymnyng jana ómiri bastalyp jatyr. Áuletimizding Almatygha kelip, ómir esigin ashqan alghashqy buynynyng ókili jana ómirge joldama alghaly túr. Sonymen júmysymdy bir aptagha toqtata túryp, otbasymdy ertip, Qytaygha tartyp kettim. Áueli, Qúlja qalasynda toqtap, balalarymnyng naghashy atasy men apasynyng basyna qúran oqytyp, dúgha baghyshtadyq. Odan son, Qúityndaghy naghashylaryna eru bolyp, Ýrimshige ayaldap, sheshesining oqyghan, qyzmet istegen jerin kórsettik. Odan ary Korla qalasyna qona jatyp, shesheleri tuyp-ósken qalany sayahattadyq. Ertesi Tәnirtaudan taghy bir ret asyp, Kýneske kelip at suyttyq.

Búl jerde әigili Tanjaryq Joldyúlynyng teteles inisi, joldasy bolghan, aqyn shygharmalarynyng nasihatshysy, izdeushisi atanghan, Ile ónirine tanymal aghartushy Yrymbek Sarqúljaúlynyng qara shanyraghyna bas súghyp, qúran oqytyp, dúgha baghyshtadyq. Qyzay (Kýnbýbi Bәidibekqyzy) anamyzdyng qara shanyraghy kenjesi, Derbisten jalghasyp Túrdy Ábilghazy degen kisige jetken eken. Sol otbasygha jol-josynymyzben arnayy baryp, qara shanyraqqa degen qúrmetimiz ben yqylasymyzdy bildirdik.

Ertesi saparymyz mening tughan jerim Toghyztarau audanynda jalghasty. Ózimning balalyq shaghymnyng izi qalghan Bessala men Taytughandy, Agharsyn auylyndaghy mektepti kórsettim. Ózim alghash joghary oqugha attanghanda batasyn berip, aq jol tilegen Nýsipbek aqsaqaldyng otauyna arnayy bardyq. Naymannyng bii retinde kóptegen anyz ben qissagha  arqau bolghan, Qytay, Orys jylnamalarynda esimi qalghan, Týrkistandaghy Qoja-Ahmet meshitining janyndaghy qorymgha asyl tәni ardaqtalyp qoyylghan Esirgep Janghabylúlynyng (Qarabi) qara shanyraghyn endigi jalghastyrushysy Nuriybek Músabekúly tәuelsiz elding eki tumasy men erli-zayypty eki jekjatyn qúshaq jaya qarsy aldy. Endigi kezekte búl kýnde әigili sayahat ortalyghyna ainalghan Kóldeneng jaylauyna baryp, Ilege Qyzaylardy bastap kelgen әigili tórt biyding biri, el arasynda ataqty Sasan biyge arnap «Ayghyr soyghan Sәttibay bi» atanyp ketken, sýiek qughanda tórtinshi atam bolyp keletin Sәttibay biyding qara shanyraghyna ie bolyp otyrghan Qúljabay Aghәdil aghamyzdyng ýiine baryp ziratymyzdy jalghastyrdyq.

Búl sapardan balalarymnyng ne sezip, ne týisingenin, qanday oigha kelgenin bilmeymin, biraq, әkelik boryshymdy ótedim dep oilaymyn! Olar da eseyip-erjetip, tolysyp, kemeline kelgen kezinde әkelerining armany men alanyn, bólinip-jarylghan Qazaqtyng taghdyry men tauqymetin sezinip, týsiner, keleshegi men kókjiyegi turaly oilanar dep ýmittenemin.

Tarihshy Nәbijan Múqametqanúly: «Últ biregeylenbey memleket nyghaymaydy. Búl – aksioma», dep atap ótkendey, Jana Qazaqstan búrynghy biylikting qyryq temirding qylauynan «Qazaqstandyq últ» jasaymyn degen qiyaly fantaziyasyn úmytyp, últtyq biregeylenu men otarsyzdandyru ýderisin shyndap qolgha alsa, qazirgi shiylenisken әlemdik geo-sayasat pen taytalasqan ishki tarystyng tamyryn tap basar edi. Últtyq biregeylenu ýderisi bastalghaly otyz jyl boldy, auyz toltyryp aitatynday nәtiyje bar degenmen, kemshilik pen irkiliste joq emes. Jana Qazaqstan osy baghyttan eshqashan auytqymaydy. Óitkeni jinalghan tәjiriybe men jolgha qoyylghan iydeologiya júrt jýregine jol tapty. Kóshting qajettiligi men manyzdylyghy әr qazaqtyng kókireginde sayrap túr. Endi qazaq kóshining sany men sapasyn arttyru, kókjiyegin keneytu әr qazaqtyng paryzy!

«Taram-taram joldyng bәri mekkege bastap barady» degendey sol joldyng bir tarmaghy әri deni qazaq sanasyndaghy qara shanyraq úghymy bolsa kerek. Sol úghymdy zamangha say janghyrtu, rugha bólinip, eskini ansau emes, dәstýrdi últ mýddesine qaray beyimdeu, ainalysqa týsiru bolyp tabylady. Ár taypanyn, әr rudyng maqtanyshyna, simvolyna ainalghan qarashanyraq iyelerin atamekenge kóshirip kelsek, biraz qauymnyng qozghaluyna týrtki bolamyz. Tipti bәseke dese baryn salyp, qatarynan qaludy namys kóretin aqedil, anqau halqymyz japatarmaghay atsalysatyn shyghar?! Qazaq kóshi dәstýrli qúndylyqtarmen kómkerilip, quattansa isimiz iygi, kóshimiz kólikti bolary sózsiz. Áriyne, ata-babalarymyz «aruaqty jerden at ýrkedi», «Shóp shyqqan jerine shyghady» dep, tәlim bermep pe edi!?

Aytpaqshy, әngime basynda aitylghan Qaraby (Esirgep Janghabylúly) babamyzdyng qara shanyraghyna  bas bolyp otyrghan Núriybek Músabekting úly Órken biyl kóktemde ýshinshi el arqyly Almatygha kelip ornalasty. Sonymen Qaraby babamyzdyng qara shanyraghynyng bir uyghy elimizde shanshyldy. Biraz jyldyng aldynda atam Ádilbekting qara shanyraghyn ústap otyrghan Syrayyl Álqanúly Shelekke otbasymen kóship kelip, ortamyzdy toltyrghan. Endi amandyq bolsa, shekara ashylyp jatsa,  Sәttibay babamyzdyng qara shanyraq iyelerimen qauyshamyz dep ýmittenemin.

Shetelde qalyp qoyghan bar qazaqtyng qara shanyraghy atamekende kóterilip, týtini týzu úshsyn dep tileyik!

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1257
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1987
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2028