Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 4332 0 pikir 11 Nauryz, 2013 saghat 06:35

Sәbit Baydaly. Latyn әlipbiyine kóshu - qazaq sanasyn otarsyzdandyru

Surette: Sәbit Baydaly, «Aq jol» QDP Ortalyq kenesining hatshysy, QR Mәdeniyet qayratkeri, jurnalist

Surette: Sәbit Baydaly, «Aq jol» QDP Ortalyq kenesining hatshysy, QR Mәdeniyet qayratkeri, jurnalist

Sonymen, Qazaq әlippesi ózekti mәsele retinde qazirgi tanda Elbasynyng tarihy sheshimine baylanysty kýn tәrtibine qoyylyp otyr. Alayda, әdildik ýshin aitu kerek, yn-shynsyz, dabyra-daqpyrtsyz, az sóilep, kóp is tyndyratyn, qoghamymyzdyng ozyq oily azamattary búl mәseleni tәuelsizdik tany atysymen-aq aita bastaghan. Tәuelsizdigimizge qol jetkizip, qazaqtyng kýrmeui kóp qordalanghan kýrdeli mәselelerining attary atalyp, týsteri týstelip jatqan tústa 1991 jyly osy mәseleni eng alghash Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng negizin qalaghan qogham qayratkeri, belgili tiltanushy ghalym, Qazaqstan Respublikasy ÚGhA akademiygi Ábduәly Qaydarov kótergen bolatyn. Al, 1993 jyly ol Týrkiya syrtqy ister ministrligining úiymdastyruymen ótken Týrkiya, Ózbekstan, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ázerbayjan jәne Týrkimenstan ghalymdarynyng Ankaradaghy konferensiyasyna Qazaqstannyng delegasiyasyn basqaryp baryp, barsha týrik halyqtaryna ortaq 34 әripten túratyn latyn әlipbiyining jobasyna Qazaqstan tarapynan qol qoydy. Osy alty elding ishinde sodan beri ózbek, әzirbayjan, týrkimen (týrikter búrynnan latyn jazuyn qoldanatyn) latyn jazuyna kóship ýlgerdi. Al Ábdualy Qaydarov týrki halyqtaryna ortaq kelisilgen latyn әlipbiyining jobasyn qosa otyryp, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbavtyng atyna ashyq hat jazyp, ony «Ana tili» gazetinde sol 1993 jyldyng ayaghyna qaray jariyalatqan. Búl mәsele ghylymy ortanyng talqysyna týsken. Talay paydaly úsynys-pikirler, naqty is-sharalardy qabyldaudyng joldary aitylghan. Qazaq әlipbiyine qatysty Á.Qaydarov bastaghan ghalymdardyng ýlgisi - Ankaradaghy sol jiynda qabyldanghan 34 tanbanyng negizinde jasalghan 27 әripten túrady.

90-shy jyldary memlekettik tildi óz mәrtebesine say qoldanu mәselesin tabandylyqpen kótergen qogham qayratkeri Aldan Smayyl jaqynda osyny, onyng ýstine 2007 jyly el Preziydenti N.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqy Assambleyasynyng H11 sessiyasynda latyn grafikasyna kóshu mәselesin týbegeyli zertteudi tapsyrghanyn, soghan oray Bilim jәne ghylym ministrliginde  belgili til ghalymdary, qoghamdyq institut mamandarynan arnayy komissiya qúrylghanyn Mәjilis minberinen eske sala kelip, osy komissiyanyng negizinde biylghy jyldyng birinshi toqsanynan keshiktirmey arnayy memlekettik komissiya qúru qajet degen úsynysyn bildirdi. «Sol arqyly qazaq tilining latyn grafikasyndaghy әlipbiyin jasaudy mýmkindinshe tezdetu kerek»,- deydi deputat. Onyng aituynsha, elimiz 2025 jyly latyn әlipbiyine tolyq kóshkende osyghan deyin jazylghan jәne jasalghan әdebiy-ghylymy jәne taghy basqa qúndylyq múralardy kirilsheden jana әlipbiyge týsirip ýlgeruge tiyispiz.

Aldan Smayyl qoghamdaghy basty alandaushylyqtyng birining tamyryn dóp basyp, Ózbekstan, Ázerbayjan is-tәjriybelerine nazar audara otyryp, latyngha kóshuding qatelikterin azaytugha baghyttalghan jol aityp otyr. «Núr Otandyq» әriptesin «Aq jol» partiyasy mýshelerining basym kópshiligi qoldaydy. Amangeldi Aytalynyng jetekshiligimen partiya mýshelerining toby әzirlep, Ortalyq Kenes Prezidiumy bekitken «Qazaqstan Respublikasynyng 2011-2020 jyldargha arnalghan jana últtyq sayasat tújyrymdamasynda»: «aqparattyq kenistik damu erekshelikterin jәne aqparat infraqúrylymnyn, internetting últtyq bәsekelestikke qabylettilik dengeyin anyqtaudaghy ýzdiksiz artyp kele jatqan manyzdy eskere otyryp, jana talaptargha say qazaq alifaviytin qabyldau» qajettigi aiqyn jazylghan. Latyn әlipbiyine ótu әriyne jekelegen bir partiyanyng menshigindegi sharua emes, sondyqtan múnda bir partiya ishindegilerding de әrtýrli kózqarastary boluy tabighy jәit. Biz latyngha kóshuge qarsy azamattardyng pikirin de dúrys týsinuimiz kerek. Men, keybiri bolmasa, bәri birden әiteuir biylikpen bitispes kýres jýrgizu kerek degendi ghana ziyalylyq sanap, biylikting ong aitqanyna da qalayda qasarysa sóileu sekildi oidyng balandyghymen jýr dep oilamaymyn. Tipti ashyq hatqa qol qoyghandardyng birazy latyn әlipbiyine týbegeyli qarsy emes bolyp shyqty. Týbi әlipby auystyrylatynyna shýbә keltirmey, aldymen tilimizdi týzep alayyq, memlekettik tildi shyn túghyryna túrghyzyp alayyq, mәseleni әbden tarazylap alayyq, asyra silteu bolmasyn, latyngha kóshsek eshkimdi alalamay kóshiru kerek degen synayly pikirler aityldy. Sondyqtan olardyng shyn janashyrlyqpen aitqan qauipterin meylinshe nazargha alyp, sayaz qarap, san soghyp qalmau ýshin jasalyp jatqan dabyl dep eseptep, múnyng ózin últtyq memleketting irgesin bekite týsu ýshin paydalanyp qalu kerek. Latyn әlipbiyin memleketting tilding tiregi etuge úmtylu kerek, kóp bolyp osyghan júmylu kerek. Biylikten azamattyq qogham talap etuge qúqyly.

Jalpy, әriden oilaytyn azamattar naqty iske kirisip te ketken, kirise de bastady. Mysaly, osydan biraz jyl búryn «Qazaq aqparat agenttigi» óz aqparattaryn shet elderde túratyn qazaqtargha Latyn әlipbiyining Ábdualy Qaydarov jobasynyng negizindegi latyn jazuymen memlekettik tilde taratudy iske asyryp, ol jalghasyn tabuda. Al, M.Áuezov atyndaghy atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory Uәlihan Qalijan «Alash ainasy» gazetine (21.02.2013 jyl) bergen súhbatynda «...biz latyn әrpine kóshken kezde osy klassikalyq zertteulerdi dereu latyn әrpimen basugha dayynbyz. Múhtar Áuezovting 50 tomdyghyn da latyn әlippesimen shygharudy oilastyryp qoydyq» dedi. Ol latyn әrpine kóshu últtyq mentaliytetti ósirip, halyqty biriktiredi, jana úrpaq totalitarlyq kommunistik jýiening psihologiyasynan arylady dep sanaydy.

Shynynda da әlipbiyge qatysty kez-kelgen týiitkilding tamyry әri de, terende jatyr. Kenestik imperiya «ýlken últtyn» (orystyn) ózderine baghynyshty «kishi últtardy» (qazaqtar da bar) assimilyasiyalau maqsatyn asqan ailakerlikpen olardyng tilderi arqyly iske asyrudy kózdedi. Ol ýshin orystar qazaqtargha qazaq tilining tabighy zandylyqtaryn qasaqana elemey, kirill núsqasyndaghy qazaq әlipbiyin jasap berdi. Qazaq tilinde auyzeki sózde qoldanylmaytyn kirme әripterdi (v, ya, h, f, ch, sh. yu, s, , i...) qaptatyp kirgizip jiberdi. Onyng erejelerin jasap, qúlaghymyzgha qúiyp, sanamyzgha sinirip, týrkilik sipaty basym dybystardyng (ә, ó, ý, ú, q, i, n, gh,) әlipby qatarynan oryn aluyn oilaghan da joq. Óitkeni, olardyng jospary KSRO-da túratyn týrki halyqtary men úlystarynyng basyn biriktirmeu edi. Oghan qol jetkizdi de, tili, tarihy ortaq halyqtar birin-biri týsinuden qaldy. Allagha shýkirlik aitayyq, jekelegen qazaq ghalymdarynyng qayratkerlik kýresining arqasynda bizding qazaqtyghymyzdy aiqyndaytyn búl dybystar býgingi kýnge deyin jetti. Biraq, otarshyldardyng basqa últtardyng (olar ýshin «búratana» halyqtar) tili men tarihy tamyryn joydy kózdep, birtekti kenes halqyn qúru maqsatyndaghy iydeologiyalyq qysymy da óz degenin jasady. «Orystandyru sayasatyn» asqan jymysqylyqpen, key kezde shekten shyqqan arsyzdyqpen ashyq jýrgizdi. Kommunizm elesin qualaghandar últtyq tildegi mektepter men balabaqshalardy jappay jabumen ainalysty. Qazaqtardyng óz ana tiline degen teris kózqaras ta qalyptasyp jatty, sonyng kesirinen qazaq tarihyna, salt-dәstýrine orystyng kózimen qaraytyn «dәrejege» jettik. Tizgin ústaghandardan bastap, besiktegi bala da óz uyzynan tyjyryna bastady. Qazaqtar óz «sauatsyzdyghyna» úyalatyn boldy. Arabshany jetik biletin qazaqtar sauattylar qataryna qosylmay, oryssha biletinder ghana sauatty bolyp sanaldy. Nәtiyjesinde «bir» payyz ghana sauatty qazaq bar, «99» payyz sauatsyz qazaqtar orysqa jetu, kommunizmge jetu ýshin úmtylyp, «úly orys halqynyn» arqasynda ghana ilim-bilim aldyq degenge qúlay sendik. Qazir biz orys tilining qazaq qoghamyna qalay jәne qanday maqsattarmen endirilgeni jóninde búryn jazylyp jýrgen tolyp jatqan derekter men dәiekterdi keltirmey-aq qoyayyq. Odan kóziqaraqty oqyrmannyng habardar ekeni anyq. Bir anyghy: otarshyldardyng qazaqtardy dybyssyzdandyru arqyly tilsizdendiru, tilsizdendiru arqyly últsyzdandyru sayasatynyng zardabyn әli tartyp kele jatqandyghymyz. Mening aitpaghym: latyn әlipbiyine kóshu qazaq sanasyn otarsyzdandyru ýshin de qajet.

Endigi jerde últtyq sanany jerlep tastaudy maqsat etken kenes biyligining beyne bir jalghyz  múrageri biz siyaqty kirilisagha jelimshe jabysyp aiyrylmaugha tyrysuymyz Reseyding aldynghy qatarly azamattaryna da ersi boluy mýmkin. Sebebi tipti sol Reseyding ózinde latyngha kóshuding qajettiligin aityp jýrgen orys tilining maman-ghalymdary jetkilikti. Kirillisadan kóptegen slavyan elderining ózi bas tartyp, is-qaghazdaryn latyn jazuymen jýrgize bastaghan. Jazuyn saqtaghan qytay men japondar (olardyng sanynyng bizden әldeqayda kóp ekendigin eskermey pikir aitushylar da bar) siyaqty jekelegen elderding ózinde ghylymiy-óndiristik ýderis latyn harpi negizinde damuda. Aqparat pen bilimning basty kózi - internet pen úyaly telefon bolyp otyrghan zamanda, elektrondy oqu-qúraldar men oqulyqtardyn, gazet-jurnaldardyn, ghylymy enbekterding zamanynda latyn әlipbiyine kóshu jalpy órkeniyet kóshinen qalyp qoymau ýshin de qajet. «Kirillge» jarlyqpen bir-aq týnde kóship, mәdeny genosidti basynan keshken qazaq әlemy aqparat kenistigining tóte joly, әlemy aqparat jetistigining birden-bir qúraly latyn jazuyna ótuding ontayly joldaryn izdeui kerek.

Bizdi 1940 jyldan qúrsauynda ústap otyrghan Kirillisa memlekettik tilding de baghyn ashyrmay otyrghan faktorlardyng biri. Qazir bizding elimizde aitty aitpady, ana tilinde ómirbayanyn qatesiz jazyp beretin sheneunikter tabuynyz onay emes. Óitkeni, orys tilinde mektep bitirgender ýshin, tipti sonyng ishinde auyzeki qazaqsha tәp-tәuir sóilep jýrgenderi de jogharyda keltirilgen týrki sipatyndaghy әripterdi qoldanugha shamalary jetpey, «N»-nyng ornyna «N», «Ý,Ú»-lardyng ornyna «U» taghy taghylardan shygha almaydy. Bizge kezinde «zauyt» dep jazsaq, dúrysy «zavod» dep bir sózden eki qate jiberding dep eki degen bagha alatynbyz. Eger mәselege ana tilindi - memlekettik tildi bilu túrghysynan kelsek, biz qazir basqa elderding eshbirinde kezdespeytin sauatsyzdary óte kóp elding túrghyndarymyz. Mine, eldegi osy, jenildetip aitqanda, qisynsyzdyqtan qútyludyng da birden biri joly da latynshagha ótu. Áytpese, «sauattylar» men «sauatsyzdar» ortaq mәmilege kelip, mynau naghyz qazaq dep kórsete alatyn qazaq taba almaytyn bolamyz. Qazaqtardyng basyn biriktirudin, bar qazaqty bir qazaqqa balaudyng joly da osy. Endeshe shetelderdegi otandastarymyzben qarym-qatynasty kýsheyte týsu ýshin, Qazaq elining ghana emes, dýniyening tórt búryshynda taryday shashyrap jýrgen qazaq әlemining ruhany tútastyghyn qamtamasyz etu ýshin latyn әlipbiyine kóshu kerek. Latyn harpine ótu týrki әlemining ishki ruhani, mәdeny tútastyghyn qamtamasyz etu ýshin de qajet.

Ayta keteyik, týrki tektes elderding barlyghy derligi latyn әlipbiyine ótip boldy. Almaty qalasynda Aziada oiyndary qarsanynda kóshening bәrinde latynsha jәne qazaqsha jazu ilindi. Sodan shatasyp, adasyp jýrgen eshkimdi kórmedik, latyn harpin paydalansaq sorlap qalamyz degenderge aityp jatqanymyz ghoy. Astanada ótetin «EKSPO-2017»-de qazaqsha jazular latyn әlipbiyimen berilse de eshkim jol taba almay qalmas. Kompiuterimiz balalardyng oiynshyghyna ainalyp ketkenin kórip otyrghanda latyn әlipbiyin mengeruge sonshama bir kóp merzim ketedi degenge de sene qon qiyn. Endigi jerde latyn alfaviytine ótuge keshigip jatqanymyzdy da tiyimdi paydalanyp, latyn әlipbiyine bizden búryn ótip ketkenderding barlyghynyng da tәjiriybelerin zerttep, osy ýderisting barysynda olar jibergen qatelikterdi qaytalamauymyz kerek. Oghan  senim bar, sebebi pikirsayysqa qatysushylardyng kóbisining әlipby auystyrudy kirilshe tanbany latyn tanbasyna almastyra salu dep qana týsinetin qarabayyr týsinikten әregerek oilauy quantady.

Latyngha erte me kesh pe bir kóshetinimizge shýbә keltirip otyrghandar joqtyng qasy. Elimizde osy mәselege baylanysty sayasy sheshim qabyldandy dep sanasaq, onda tilshi-ghalymdar múny tek әlipby auystyru dep qana qaramay, jalpy qazaq tilining jazuyna: әlipbiyine, tanbasyna, emle-erejesine qatysty mәselelerdi tútastay qarastyryp, latyngha qazaqtyng tól dybystaryn tilding ishki zandylyqtaryn saqtay otyryp engizetine, serpindi tereng reforma jasay alatynyna óz basym kýmәn keltirmeymin. Olardyng ishtey dayyndyqtary kýshti, tipti saqaday say otyr dese de bolady. Eger, ghalymdar osy uaqytqa deyin latyn әlipbiyine kóshudi til ghylymynyng zertteu nysanyna tolyqtay ainaldyrmasa, mәselening astaryndaghy sayasiy-әleumettik mәn baryn payymdaghandyqtan ghana uaqyttyng keluin kýtti. Endi búl mәselemen ainalysudy, qoghamda bolyp jatqan talqylaudy keshendi jýiege týsirip, bir ortalyqtan ýilestirip otyru ýshin memlekettik komissiya qúryp, әri tartta, beri tartty azaytyp, iske kirisuge bizding ghalymdardyn, ziyaly qauymnyng bilimi de, óresi de jetedi. Jetpese bir-aq nәrse jetpeui mýmkin. Ol Álihan Bókeyhanov aitqanday «Últyna, júrtyna qyzmet etu - bilimnen emes, minezden». Osyghan tirelip qalmasaq boldy.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1682
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2063