1-suret: "Ayaly alaqan" baghdarlamasynyng keyipkeri Zareta Ótemisqyzy

2-suret: maqala avtory Nazerke INAQYNQYZY

2007 jyldyng jazy edi. Shymkent qalasynyng syrtyndaghy Kóksәiek balalar internatynda «televiydeniyadan adamdar keledi» dep qyzu dayyndyq jýrip jatty. Ózderi syndy jarymjan jandardyng taghdyryn kórsetetin «Ayaly alaqannyn» at basyn ózderine qaray búrghanyna býldirshinder dәn riza bolatyn. Almatydan kelgen qonaqtardyng aldynan balalar biri syltyp basyp, biri arbamen, endi biri jer bauyrlay jyljyp qarsy aldy. Sol sәtte әrqaysysynyng móldiregen janarynan quanysh pen ýmit núryn bayqaugha bolatyn...

Kóp balalardyng arasynan óz oiyn erkin jetkize alatyn, kamera aldynda sóiley alatynyn izdegen týsirushi top Zareta otyrghan bólmege de kelip jetti. Zareta - kishkene kýninen rahit auruyna shaldyqqan qyz. Onyng sýiekteri synghysh әri jasyna sәikes óspeydi. On bes jastaghy boyjetkenning syrt kelbetine qarap, ony alty jasar býldirshin der ediniz. Sol sebepten de, týsirushi toptaghylardyng jas balasha erkeletip sóilegenderine Zareta renjip qalghan bolatyn. Onyng ómirimen tanysqan song «Ayaly alaqan» kezekti keyipkeri etip aldy.

1-suret: "Ayaly alaqan" baghdarlamasynyng keyipkeri Zareta Ótemisqyzy

2-suret: maqala avtory Nazerke INAQYNQYZY

2007 jyldyng jazy edi. Shymkent qalasynyng syrtyndaghy Kóksәiek balalar internatynda «televiydeniyadan adamdar keledi» dep qyzu dayyndyq jýrip jatty. Ózderi syndy jarymjan jandardyng taghdyryn kórsetetin «Ayaly alaqannyn» at basyn ózderine qaray búrghanyna býldirshinder dәn riza bolatyn. Almatydan kelgen qonaqtardyng aldynan balalar biri syltyp basyp, biri arbamen, endi biri jer bauyrlay jyljyp qarsy aldy. Sol sәtte әrqaysysynyng móldiregen janarynan quanysh pen ýmit núryn bayqaugha bolatyn...

Kóp balalardyng arasynan óz oiyn erkin jetkize alatyn, kamera aldynda sóiley alatynyn izdegen týsirushi top Zareta otyrghan bólmege de kelip jetti. Zareta - kishkene kýninen rahit auruyna shaldyqqan qyz. Onyng sýiekteri synghysh әri jasyna sәikes óspeydi. On bes jastaghy boyjetkenning syrt kelbetine qarap, ony alty jasar býldirshin der ediniz. Sol sebepten de, týsirushi toptaghylardyng jas balasha erkeletip sóilegenderine Zareta renjip qalghan bolatyn. Onyng ómirimen tanysqan song «Ayaly alaqan» kezekti keyipkeri etip aldy.

Zaretanyng kamera aldynda túryp:  «Búl jerde biz bәrimiz - birdeymiz, biz bәrimiz  - invalidtermiz. Bireu «ey,  sening qolyn  joq» dese, ekinshisi «al sening ayaghyng joq» dep aitady. Sondyqtan, bir-birimizdi mazaqtamaymyz» degen sózderi týsirilim kezinde jurnalisterdi jylatsa, odan keyin búl baghdarlamany kórgen kórermenderding kózine jas ýiirgeni sózsiz. Sonday-aq, «Ómir - kýres deydi, eger qiynshylyq kezdesse, ony jene bil» dep shegeley aitqan sózderinen ekrannyng bergi shetindegiler de, arghy shetindegiler de quat aldy. Qarshaday qyzdyng osynshalyqty jigerine qayran qaldy. On eki mýshesi býtin bola túra, ómirine shaghymyn aityp jýretin jandar úyattan órtenerdey kýide boldy. Osylaysha tәubasyna kelgen kórermender redaksiyagha hattaryn jaza bastady...

Shymkent - Almaty - Petropavl

Zaretanyng ómiri tikeley osy qalalarmen baylanysty edi. Shymkentten Almatygha oralghan "Ayaly alaqan" baghdarlamasynyng avtory әri jýrgizushisi Biybigýl Dәuletbekqyzy Zaretanyng anasyn izdestiru sharalaryna kirisip ketti. Is nәtiyjeli bolyp, kóp úzamay anasynyng mekenjayyn, telefon nómirin tapty. Dereu sol mәlimetter boyynsha Petropavlgha qonyrau shaldy. Telefonnyng arghy jaghynan әiel dauysy estildi.

- Allo?!

- Sәlemetsiz be? Biz «Ayaly alaqan» baghdarlamasynan habarlasyp otyrmyz. Siz Zaretanyng anasysyz ba?

Dauysy birden ózgerip, dirildep shyqsa da, bildirtpeuge tyrysqan әiel ne derin bilmey abdyrap qaldy. Sәl kidiristen keyin:

- «Men  ózim auru adammyn, endi maghan habarlaspandar!!!» dedi.

Telefondy qoya sala, janyndaghy tósekke sylq etip otyra ketken bayghús ananyng jan dýniyesi astang -kesteng bolyp jatty. Onsyz da kýni -týni qyzyn oilap qayghyryp, ishtey tynyp jýrgen әielge býgingi 1-2 minutqa ghana sozylghan telefondaghy әngime óte auyr tiydi. Bauyr eti  - balasynyn, Zaretanyn, atyn estigende, esinen tanyp qala jazdaghan. Endi ne istemek? Ómirding aghymy qanday bolsa,  soghan kónedi de beybaq.

Biybigýl múnday jauapty kýtpegendikten ne isterin bilmey qaldy. Ne de bolsa, búl әngime jayynda Zaretagha tis jarmaugha bekindi.

Arada birneshe jyldar ótti. Zareta eseygen edi. Onyng agent arqyly bauyrlaryn tapqany, qazirgi kýni ýlken aghasynyng qolynda túryp jatqany jaqynda bolghan súhbat barysynda belgili boldy.

«Otbasy degenning ne ekenin bildim»

Zareta Ótemisqyzy:

-  Óziniz bilesiz, kez kelgen jetimder ýiindegi balalardyng es bilgendegi qoyatyn eng alghashqy súraghy - «mening ata-anam qayda?». Men de esim kirgennen keyin tuu turaly kuәligimdegi mәlimetter boyynsha jaqyndarymdy izdestire bastadym, әriyne, tәrbiyeshi apaylardyng kómegimen. Biraq bir jaqsy janalyq bolmady. Sonda da ýmitimdi ýzbedim. Aqyry 2012-jyldyng jazynda agent arqyly bauyrlarymdy taptym. Kezdesip, qúshaqtasqanda ózimning jaqyndarym ekenin jýregim sezdi. Kóz jasym kól boldy. Bauyrlarymdy tapqanyma óte quanyshtymyn! Ómirim ózgerdi. Otbasy degenning ne ekenin kórdim, bildim. Ýsh bauyrym bar. Qazir ýlken aghamnyng qolynda túramyn.

- Ómir boyy ansaghan anang turaly ne bildin?

Zareta Ótemisqyzy:

- Anamnyng didaryn kórip ýlgermedim, qaytys bolypty.   Anam óte jaqsy adam bolghan eken. Kóp qiynshylyq kórgen. Meni tastaghan sebebi boldy, biraq mening oiymsha, anama da onay bolghan joq. Qansha jyl ótse de, meni úmytpaghan ghoy. Óler aldynda bauyrlaryma «Zareta degen qyzym bolu kerek, izdep tabyndar» depti.

- Ósken úyang - internatty jii esine alasyng ba?

Zareta Ótemisqyzy:

- Ár adam ósken jerin úmytpau kerek. Men de ýnemi eske alyp otyramyn. Keyde jylap qalamyn. Internatty qansha jyl basqarghan Rәtbek agha óte jaqsy adam.  Ony әkemdey jaqsy kóremin. Ol barlyq balanyng әkesi bola bildi. «Búl balalargha qolymyzdan kelgenshe kómekti ayamaymyz» dep jýgirip jýretin. Jýregi júmsaq adam edi. Aqyry sol jýregi syr berip, qatty nauqastanyp, júmystan ketti. Balalar ýii bizdi tek jaqsy nәrsege ýiretken. Sondyqtan qanaghat etu kerek.

- Sender 16-jasqa deyin internatta, sosyn 19-jasqa deyin kәsibiy-tehnikalyq mektepte tәrbiyelenesinder. Ary qaray ýlken ómir bastalady. Myna qym-quyt qogham senderdi qalay qarsy aldy?

Zareta Ótemisqyzy:

- Internattan shyqqanda óte qorqynyshty. Býkil jauapkershilikti ózinning moynyna alady ekensin. Mýmkindiginning shekteuli ekenin de endi aiqyn sezine bastaysyn. Ýlken ómir meni qiynshylyqtarmen qarsy aldy. Ayaghymdy syndyrdym. Ýisiz-kýisiz adamdar panalaytyn ortalyqta 6 ay boldym. Jataqhanagha bardym, mýgedek dep qabyldamady. Qolymnan eshtenke kelgen joq. Jyladym, jýdedim. Biraq saghym synghan joq, sabyr qyldym. Áke-sheshesi joq adamdar әr nәrsege dayyn bolu kerek dep oilaymyn. Men de qiynshylyq kezdeskende tang qalmadym. Sebebi  solay bolatynyn bilgen edim, sondyqtan qiynshylyqty jendim. Sodan keyin meni quanysh kýtip túrdy - bauyrlarymdy taptym. Bauyrlarymdy tapqan kýni birden Biybigýl әpsheme habarlastym, ol kisi menen beter quandy.

- Biybigýlmen jii habarlasyp túrasyng ba?

- Áriyne. Kim biler eger Biybigýl Dәuletbekqyzy bolmasa men osy kýni ózimning tughan bauyrlarymdy eshqashan bilmey keter me edim. Ol kisige myng da bir rahmet,  baghdarlama arqyly biz siyaqty jarymjan balalardyng búl ómirde bar ekenin jәne bizder de búl dýniyede bireuge kerek ekenimizdi halyqqa kórsetti. Halqym Zareta degen kip-kishkentay qyzdyng qazaq elinde tyrmysyp ómir sýrip jatqanynan habardar boldy. Baghdarlamadan keyin mening dostarym kóbeydi. Ómirge degen qúlshynysym odan beter artty. "Ayaly alaqan" arqyly sol kezde esep-shotyma týsken qarajatymdy osy kýnge deyin saqtap kelemin.

- Osydan 6 jyl búryn sen 15 jasynda «ómir - kýres» dep edin. Qazir jiyrmadasyn. Endigi oiyndy biluge asyqpyn.

Zareta Ótemisqyzy:

-  IYә, ómir shynynda da kýres eken. Búl ómirde onay eshtene joq ekenin týsindim. Biz siyaqty adamdargha aitqym keledi, mýgedek ekenmin dep otyra beruge bolmaydy. Qiynshylyqty jenu kerek. Búl jalghan ómirde Ýkimetke de senbeu kerek. Jetimderge tolyq jaghday jasalynyp jatqan joq. Ýy alu mýmkin emes. Jetimder kóbeyip jatyr. Sondyqtan әr nәrsege ózimiz dayyn bolu kerekpiz.

-  Endigi armanyng ne?

Zareta Ótemisqyzy:

-  Armansyz ómir sýruge bolmaydy. Ayaghyma operasiya jasatqym keledi. Týzu jýrsem deymin. Jurnalistikany oqyghym keledi, júmysqa ornalasqym keledi. Ázirshe, ýidemin.  Ýlken jetistigim - dәmdilep tamaq jasaudy ýirenip jýrmin. Fotoshoppen suretterdi әrlegendi janym jaqsy kóredi. Kerek jerlerge ózim baryp kelemin. Mýlde qiyn emes. Qúdaygha shýkir, mine, osylay ómirim ótip jatyr. Baqyttymyn. Sizderge kóp rahmet!

Búl әngime-súhbat bәrimizdi sonau 2007 jyldyng jazyna aparghanday edi. Armany úshqyr, sózderi ótkir, jýregi taza Zareta Ótemisqyzynyng sózderi sol kezde janynda bolghan kez kelgen adamdy jigerlendirgendey.

Nazerke INAQYNQYZY

Abai.kz