Júma, 19 Shilde 2024
Ádebiyet 2431 2 pikir 25 Qantar, 2023 saghat 12:47

«Aqyn Tanjaryqty kókpargha salyp tartyp jýrmelik!»

Spiyker: Ábdibek ÁBDIMANAPÚLY, aqyn, Tanjaryqtanushy.


– Ábeke, jaqynda sizding әleumettik jelidegi paraqshanyzdan «Jaularym joq» degen ólenizdi oqyp, astyna «At kekilin kesisip ketken dostar, Jauym bolyp amal ne jarytpady» degen qanday keremet sóz tirkesi. Osy eki jol búl ólenning dingegi, mәiegi bolyp túrghan sekildi. Jazarynyz kóp bolsyn!  – dep pikir jazyp bolyp, siz jayly oilandym. Sonau 1980-shi jyldardyng ortasynda sizding «Ile jastary» jurnalynda jariyalanghan «Naspayshy shaldyng aty ekeuimiz» degen óleniniz esime týsip, eriksiz ezu tarttym. Sizding qalamynyzdan órilgen ólener júmyr basty pendenin  basynan ótip jatqan ómirding ózi bolyp, jenil syn men yumorgha qúrylyp jatady. Osynday ereksheligimen ólenderiniz oqyrman jýregine jol tartyp jatady. Sol «Naspayshy shaldyng aty ekeumiz» degen óleniniz esinizde me?

–   Oy, inim! Osydan 30 jyl búryn jazylghan ólenimdi qayta esime saldyng ghoy. Oqyp bereyin be?

– Oqynyz?

– Kim jýr deysing kimge myltyq oqtamay,
Omyrlardyng toqtamaytyn oqpany-ay.
Nasybayshy shaldyng aty ekeuimiz,
Kisi kórsek óte almaymyz toqtamay.

Mening basshygha,
Ol  toqtaydy attygha,
Qorashsynyp til qatamyn aptygha.
Borbaylata tartyp qap ed shal atyn,
Qirang qaghyp óte shyqty qaqtygha.
Ótpese de qamshymenen tartyp bir,
Ala almadym men de jauap jartyp bir.
Bar taghdyryng basshylyqtyng qolynda,
Búl kýnderi bar ma odan artyq pir?!

At kýtedi sәttik qana tynyshtyq,
Al maghanshy – jyly jauap tym ystyq.
Qoja ýshin bizge keregi ol emes,
Keregi sol – ýnsiz jýru júmys qyp.

– Bәrekeldi, ólennin «Qoja ýshin bizge keregi ol emes» degen jolyndaghy «qoja» qazaq ruyndaghy jýzge jatpaytyn «qoja» emes shyghyr?

– Áriyne, ol «qoja» emes, múnda nasybayshy shaldyng aty men lirikalyq keyipker menning qojayyny aitylyp otyr.

– Sizdi alghash men merzimdi basylymdarda jariyalanghan ólenderiniz arqyly bile bastagham, keyin «Mektep dene tәrbiyesi» jurnalynda jurnalist, audarmashy, jauapty redaktor bolyp istep jýrgen kezinizde jolyghyp tanysqan edim. Búl juranalgha qalay keldiniz?

– 1984 jyly Shynjang ónerkәsip institutynyng mehanika fakulitetin bitirip kelip Qúljada qyzmet bólisin kýtip jýrgen kezim edi. Sol tústa Ile qazaq avtonomily oblystyq Dene-tәrbie komiyteti «Mektep dene-tәrbiyesi» jurnalyn ashyp, jurnalynyng birinshi sanyn shygharypty. Sol kezde olargha qytay tilinen audarmashy qatty qajet bolyp, soghan audarmashy izdep jýripti. Olardyng basty talaby – qyzmetkerding artyq salmaghy bolmau kerek eken.

– Ol qanday artyq salmaq edi?

– Ózing bilesin, bizding zamanymyzda Qúlja sekildi iri qalalargha túraqty tirkeuge túru, auyl, audandardan qyzmetin auystyryp kelu óte qiyn edi ghoy. Sodan bolsa kerek, kez kelgen mekeme qyzymetke qabyldaytyn adamynan aldymen boydaqsyng ba, boydaq emessing be, otbasyng qayda? dep súraytyn. Janadan oqu bitirip kelgen mende qaydan otbasy bolsyn, sóz baylasqan qyzym da bolmady. Redaksiya basshylyghy mening qytaysha, qazaqsha bilimimdi, jazu-syzu qarym, qabiletimdi tekserdi. «Izdegenge súraghan» degendey men olardyng shartyna birden tolyp, qyzmetke ornalasyp kettim.

– IYә, sol zamanda osyday talaptar bolghanyn bilemin. Ony aitasyz, student qyz-jigitterding mahabbattasuyna, otbasyn qúruyna rúqsat etilmeushi edi ghoy. Eger mektep basshylyghy ony bilip qoysa kәdimgidey, olargha tәrtiptik shara qoldanatyn. Sonyng saldarynan qanshama jastar sýigen qyzy men jigitine qosyla almay jan-jaqqa ketkenin óz kózimiz kórdi ghoy.

– IYә, onday tәrtip bolghany ras. Student kezinde jasyryn mahabbattasyp sóz baylasyp jýrgen jýrgen qyz, jigitti bir qalagha bólinip baruyna joldama bermey, eki jaqqa jibergenderi kóp boldy ghoy.

– Siz «Mektep dene tәrbiyesi» jurnalyna kelgende kimder qyzmet jasap jatyr eken?

– Men barghanda Dene-tәrbie komiytetining basshysy Manapqan Bәjey aghamyz juraldyng diyrektory, al Áblez Jýnis aghamyz bas redaktordyng orynbasary eken. Áblez aghamyzdy radaksiya Buratala monghol avtonomiyaly oblysynan attay qalap aldyrypty. Búl kisi oghan deyin Buratalada sport múghalimi, sport sheberi bolghan eken. Búl aghamyz jurnalist, jazushy, әnshi, sazgar, segiz qyrly, bir syrly óner adamy edi. Men eng jas qyzmetker bolghandyqtan, jurnaldyng otymen kirip, kýlimen shyghatyn, elpek qol-qanatyna  ainaldym.
«Mektep dene-tәrbiyesi» jurnalynyng múqabasyn jobalau, taqyryptaryn kórkemdeytin adam joq eken, ony basqa basylymdardan izdeudi maghan tapsyrdy. Sol kezde «Ile aidyny», «Ile jastary», «Ile pedagogikalyq institutynyng ghylymy jurnaly», «Ile gazeti» qatarly Qúljadaghy tanymal jurnaldardyng múqabasyn jobalap, taqyryptaryn kórkemdep jýrgenindi estip, aty-jónindi gazet-jurnaldardan oqyp, bilip, ózindi jan-jaqtan súrastyryp, izdey bastadyq. Sóisek, ol kezde sen Ile ped institutynyng (qazirgi Ile ped uniyversiytetinin) әdebiyet fakulitetinde oqyp jýrgen student ekensin. Mamandyghyng qazaq әdebiyeti bola tura suret ónerimen, hatkerlikpen ainalysyp jýrgen talantyna tanghalyp edim. Sodan bastap ózing «Mektep dene tәrbiyesi» jurnalynyng birneshe nómirining múqabasyn jobalap, ishki betindegi taqyrybyn kórkemdep berip, bizding qiynshylyghymyzdy sheship berip edin. Institutty bitirgeninnen keyin bizding jurnalgha júmysqa shaqyryp edik, bizge kelmey Ile oblystyq partiya komiyteti, Áyelder birlestigining janadan shyqqan «Ile әielderi» (qazirgi «Shynjang әielderi») jurnalyna ketip qaldyn.
Qazaq eli tәuelsizdik alghannan keyin alghashqy kóshpen 1990 jyldardyng basynda qonys audarghandardyng biri – taghy ózing boldyn. Keyin sening artynnan biz keldik qoy. 2012 jyly mening 50 jyldyq merey toyymda birneshe ólenimdi elaralyq «Qazaq eli» gazetine shygharyp berip, mereyimdi kóterip edin. Ol kezde «Qazaq eli» gazetining bas sarapshysy, belgili synshy Baqyt Sarbalaevtyng qarmaghynda bólim redaktory bolyp qyzmet istep jýr ekensin.

– Ólenderiniz Shynjandaghy merzimdi basylymdarda jii jariyalanyp túrghanyn bilemin. Atamekenge oralghannan keyin de qolynyzdan qalamynyzdy tastamay jazyp jýrsiz. «Qazaq әdebiyeti» gazeti men ««Júldyz» jurnalynan ara kidik oqyp qalyp jýrdik. Biraz mýshayralargha qatysyp jýlde alghanynyzdy da estidik. Siz qay kezden bastap óleng jaza bastadynyz?

–  Men ólendi aqyn bolayyn dep jazghanym joq. Kýnes audanynyng Taldy auylynda «Taldy-Túran» degen mektep boldy. Búl mektep 1934 jyly qúrylghan. Kýnesten shyqqan aldynghy buyn ziyaly aghalardyng kóbi osy mektepting týlekteri. Men de osy mektepte oqydym, bizge Jәnetqan Tútqabek degen múghalim әdebiyet sabaghyn beretin. 1978 jyly mәdeniyet tónkerisinen keyin sayasat onala bastap, jylymyq mezgil qalyptasyp, oqushylar memleket boyynsha birtútas emtihan tapsyru týzimi jolgha qoyylghan shaq edi. Onyng alynda «Mәdeniyet tónkerisinin» saldarynan júmysshy-dihan, kedey sharualardyng balalary emtihansyz joghary mektepke qabyldanyp kelse, al osydan bastap oqudyng sapasy kóterilip, taptyq kýres әdebiyetinen, kórkem әdebiyetke jol ashylyp jatqan jayma-shuaq mezgilge tap boldyq. Jәnetqan múghalim bizge: «Keler jyly mektep bitiresinder, jaqsy nómir alamyn desender, joghary oqu ornyna týsip oqimyn desender sabaqtaryndy jaqsy oqyndar!» dep qadaghylap otyratyn. Jәnetqan múghalim taghy bir kýni: «Balalar, kóktem keldi. Jer-әlem qúlpyryp túr. Kóktem turaly óleng jazyp kelinder. Búdan keyin mektepte qabyrgha gazet shygharatyn bolamyz, jaqsy ólenderdi sol qabyrgha gezetke iletin bolamyz», – dedi. Ol kisi jәne «jazghan ólenderinnen kóktemning kórinisi bayqalu kerek, sender qay dәrejede  óleng jaza alatyndaryndy synap kórelik», – dedi.

Taldy men bizding ýy túratyn Mys qystaghynyng arasy 5 shaqyrymday bolatyn. Biz tang azannan túryp 5 shaqyrym jerdi jayaulatyp baryp oqitynbyz. Týski asymyz sómkemizge salyp alghan bir japyraq nanymyz, keshke qaray biraq ýige qaytamyz. Mamyrajay mamyr ainyng basy bolatyn qyr men oy kógerip jaynap ketetin. Qazirgedey asfalit tóselmegen, key jyldary joldyng ýstine deyin shóp shyghyp ketushi edi. Kóktemning qústary sayrap, ainala qyzghaldaqpen tekemetting týrindey týrlenip ketken. Maghan osy kórkem tabighat qatty әser etken bolar, aqyndyq shabytym oyanyp bes, alty shumaq óleng jazyp әkeldim.

Múghalim ólenderdi jinap alyp ketti de, ertesi 6 oqushyny aldygha shygharyp, «Men ólenderindi oqyp bagha qoydym, qazir bәrine jeke-jeke toqtala almaymyn, myna alty oqushynyng ólenine taldau jasaymyn. Sodan osyghan qarap oilaryndy týzender», – dedi de:  «Mә, Ábdibek!», – dep óleng jazylghan qaghazdy qolyma ústata saldy, qarasam qaghazdyng basynda 98 nómir qoyypty. – «Kórding be?», – dedi, – «Neni?», – dedim. – «Baghany» – dedi. Men sasqalaqtap, – «Kórdim, múghalim, kórdim», –  dedim, – «Saghan 100 nóbir qoya almaymyn, 100 nómir qoysam sen Jәnetqan bolyp ketesing », – dedi. Oqyp berdim.

Synyp boyynsha ólenge qoyylghan eng jogharghy nómir meniki eken, qalghandary menen tómen nómir alypty. «Kóktemning suretin, kelbetin beynelegen Ábdibek eken, odan keyin mynalar eken», – dedi, múghalim janymdaghy euin kórsetip. Sol kýni ýsheuimizding ólenimizdi maqtap, qalghan ýsheuining ólenin synady. Matematika sabaghynan myqty oqityn Dәulethan degen bala bar edi, onyng ólenin syndady. «Seni matemetikda myqty dep estidim, biraq әdebiyetke joq ekensin. «Kóktemde zyryldap jýr mashinalar» dep jazypsyn, mashinalar tórt mausymynyng bәrinde de zyrlap jýredi ghoy. Al myna Ábdibekting óleninde qúlpyrghan jasyl dala, sayrap jatqan qús, jeydesheng jýgirip jýrgen bala bar», – dedi. Alghashqy ólenim osylay jazylyp edi. Sodan bastap ay sayyn óleng jazatyn boldyq, ony qabyrgha gazetke iletinbiz.

– Men Ile pedagogikalyq institutyna oqugha týskende aqyn Jәnetqan Tútqabek múghalim bar bolatyn.

– Onyng aldynda Kýnes audanyndaghy pedagogikalyq kolledjge auysyp baryp, onda bir-eki jyl múghalim bolyp, keyin sen oqyghan Ile ped institutynyng әdebiyet fakulitetine auysyp barghan bolatyn.

– Siz mehanika mamandyghyn emes, qazaq әdebiyetin oquynyz kerek eken ghoy.

– Ókinishke oray, sol jyly Shynjang uniyversiyteti men Ile pedagogikalyq institutynyng әdebiyet  fakuliteti oqushy qabyldamaytyn jyl eken. Ile ped institutynyng matematika fakuliteti, Shynjang uniyversiytetining jagharapiya fakuliteti bar eken, oghan da barghym kelmedi. Al Shynjang medisina institutyna týsuden jýreksindim. Ishki Mongholdyng ped institutynyng monghol әdebiyeti bar eken, sony taldasam olar meni qabyldamady.

– Olar qazaqty emes, ózining monghol talapkerin qabyldaghan shyghar.

– Mýmkin solay bolghan shyghar. Aytayyn degenim, әdebiyetke degen qyzyghushylyghym Jәnetqan múghalim kóktem turaly óleng jazdyrghannan keyin bastalyp, órship ketti ghoy. Sodan ne kerek, nede bolsa ýlken qala Ýrimjide oqiyn degen oimen Shynjang ónerkәsip institutynyng mehanika fakulitetin taldaghan edim, sóitsem olar meni oqugha birden qabyldap jiberipti. Onda barghanda mashinagha, tehnikagha qatysty dýniyening bәrin oqydyq. Mashina jobalau deysing be, jóndeu deysing be, temirding qúramy men ony qúng, qyru deysing be bәrin qaldyrmay oqydyq. Ol kezde óleng jazugha mýmkindigim bolmaghanymen, qolyma týsken әdeby kitaptardyng bәrin qaldyrmay oqyp jýrdim.

–  Siz qay jyly atajúrtqa oraldynyz?

– Men atajúrtqa 1997 jyly shildening ekinshi kýni keldim. Shildening ekenshi kýni kelgen sebebim, birinshi kýni Qytay Shangandy (Gonkong) Úly Britaniyadan birjolata qaytaryp alatyn kýni bolatyn. Soghan baylanysty el ishinde biraz әr týrli әngimeler aityldy, «soghys bolyp ketui mýmkin», «shekara jabylyp qaluy mýmkin» degen sekildi. Alayda, Qytay Shangandy beybit jolmen qaytaryp aldy. Soghan baylanysty men әlipting artyn baghyp ekinshi kýni óttim ghoy.

– Otangha alghash kelgen qazaqtardy óz basym «naghyz patirottar» sanaymyn. Birazymyz jyly ornymyzdan qozghalyp, jaqsy qyzmetimizdi tastap kettik qoy. Siz de solay shygharsyz?

– Áriyne, mening de Qazaq eli tәuelsizdik alghan mezette ketkim keldi, biraq shaqyrtu aludyng ózi qiyn boldy ghoy. Sol zamanda Qazaqstannan Qytaygha baryp kiyim-keshek, ydys-ayaq, eng ayaghy saqal alghyshqa deyin aparyp satyp, qaytarynda tauar alyp qaytatyn turistter boldy ghoy. Solardyng aldynan shyghyp, zatyn satysyp, alatyn tauaryn alysyp, kómektesip jýrdim. Olar sonynda «bizge kómekteskening ýshin» dep aqsha úsynatyn. Men «aqshalarynyzdyng keregi joq, maghan shaqyrtu jiberip berseniz boldy», – dep birazyn ýige aparyp qonaq jasap jiberdim ghoy. Beker obaly ne, «Jaraydy, bәrin qatyramyz, shaqyrtu jiberemiz», - dep ketedi. Ary tosasyn, beri tosasyn, sonynda shaqyrtu túrmaq, ózderi habarsyz ketedi, kýderindi ýzesin. Sóitip jýrip 1993 jyly shaqyrtu aldyryp, qújatymyzdy eptep jasap 1997 jyly zorgha keldim ghoy.

– Alghash qazaqtyng jerine tabanynyz tiygende qanday әserde boldynyz?

– Ol әser qolyndaghy «Jyr-múnara»  degen óleng jinaqtyng «Úshyp kelemin» degen alghashqy óleninde túr. Ol jyr bala-shaghamdy qazaq jerine alyp ótkendegi shattyqtyng jyry edi ghoy.

– Otbasynyzben birjolata keldiniz ghoy?

– Men alghash jalghyz keldim. Jengeng men balamdy eki-ýsh aidan keyin alyp keldim. Sol alghash ózim kelgende ózing jaqsy biletin Bazarәli Áripúlyna jabystym. Bazarәli Qúljagha baryp tauar alyp kelip Baraholkada satyp jýrgen kezi bolatyn. Ol shekaradan ótken kezden bastap, «men Almatygha barghan song bir týnetem, odan keyin óz kýnderindi kóresinder»,  - dep qúlaghyma qúiyp keldi. Sol kýni ol Álimghazy Dәulethanúly degen tarihshy aghamyzdyng (Álimghazy – Bazarәlining kishi әkesi) ýiine bir qondyryp, ertesi Baraholkada sauda jasap jýrgen kontelerine ertip baryp kórsetti, bazardy aralatty. «Sauda jasaymyn desen, osylay jasaysyn», –  dedi. Bazarәli biringhay kostum-shalbar satady eken. Taghy Bazarәlige jabysyp, «Kontelerinning jarty aqshasyn men tóleyin, sening janynda túryp sauda jasayyn», – dedim. Ol kelisti. Sol kýni Baraholkanyng janyndaghy úighyrlardyng jataqhanasynyng bir bólmesin jaldap alyp, jatyp qaldym. Bir jetidey Almatyda túryp, qydyratyn jerdi qydyryp bolghan song Qúljagha qaytyp baryp bankten 3-4 myng yuani nesie alyp kostum-shalbar aldym. Bazarәli eskertip aitqan bolatyn, «Mening satqan kostum-shalbardy sen satpaysyn, odan basqa týrin alyp kelesin» dep. Sonyng aitqanymen jýrdim ghoy, ol kezde sauda keremet jýrdi, nasharlau tauar әkelseng de kóterme baghada jyldam ótip ketetin.
Sauda da eki jyldan artyq boldym, nesin aitasyn, sol jyly bankten alghan nesiyemdi kýzge deyin qaytaryp, odan syrt 20 myng yuani tabys taptym. Ary qaray qystyq kiyim saudasyna ótip kettik. Túraqty tirkeuge túrayyq desek, әrbir jerde jatyp jýrgen jataqhanalardy polisiya tirkeuge almaydy eken. Ózing sekildi erte kóship kelgender, «aspiranturagha oqugha týssender jataqhana beredi, soghan túraqty tirkeuge túra alasyndar» degen song 1999 jyly kýzde Abay atyndaghy pedagogikalyq ÚU baryp edik, kóp keshiktirmey aspiranturanyng dayyndyq kursyna qabyldanyp, jataqhanamyzdy berdi. Túraqty tirkeuge de túryp aldyq. Sóitsek, biz Qazaqstan Ýkimetining shetelden kelgen qandastardy jenildikpen oqytu qaulysymen aspiranturagha qabyldanyptyq. Oslaysha men «Tanjaryq Joldyúlynyng poeziyalary» degen taqyrypty bekitip, aspiranturada oqu mýmkindigine ie boldym.
Aspiranturada oqyp jatqanymda 2000 jyly әkem qatty auryp qalyp, Qytaygha qaytyp bardym, әkemning jaghdayyna qaraylap aspiraturany ary qaray jalghastyra almay qaldym. Sodan song kýn kóris ýshin ashana ashyp kettik, Baraholkanyng bir-eki bazaryn shiyrlap, odan keyin Kókbazardyng ainalasyndaghy bir-eki ashanany jaldap ashqan boldyq. Sol bayaghy jýrmey túrghan ashanany baryndy salyp jýrgizesin,  bir-eki aidan keyin qújayyn jalaqysyn kóterip jiberedi. Sonynda oghan shydamay qashyp shyghasyn. Búlay jýre beruge bolmaydy eken, ózimiz jekemenshik dýken satyp alayyq degen bekimge kelip, túryp jatqan ýiimizdi (Ýkimet kvotagha bergen pәter bolatyn), Ójet jaqtan alghan jerimizdi satyp, sonyng qarajatyna bir shaghyn dýken, bir sayajay satyp alyp tynysh boldyq. Qazir osy dýkenmen kýnimizdi kórip otyrmyz.

– Siz osylay kýnkóristing qamymymen alparysyp jýrseniz de qolynyzdan qalamynyz týspey keledi. Ótken jyly shyqqan «Mezgil әuenderi» degen kóp avtorly jinaqqa segiz óleniniz kiripti, qútty bolsyn! Qazaqstan Jazushylar odaghyna mýshe bola aldynyz ba?

– Raqmet! Ókinishke oray, Qazaqstan Jazushylar odaghyna mýshe bola almadyq. Mýshe bolayyn dep talpynyp, qanday sharttary bar eken baryp bileyin dep úghyssam, eng keminde eki kitabyng baspadan shyghu kerek eken. Odan syrt respublikalyq merzimdi basylymdarda shygharmalaryng jariyalanuy kerek eken. Ólenderim baspasózde jariyalanyp jýrgenimen, ol kezde múndaghy tanymal túlghalardyng kózine týse  almadyq.  Anyghy tabighatymyzda bolmaghannan keyin be týrtinbedik. Sonda «Qazaqstan Jazushylar odaghyna mýshelikke ótuge ótinish» degen óleng jazghan edim, búl óleng «Qazaq әdebiyeti» gazetine jariyalandy. Rúqsat bolsa oqyp bereyin:
Kirpish bolmas myng qúisa da taza qúm,
Ánshi bolmas bermese Qúday ghajap ýn.
«Qarghatamyr» dep bekerge aitpaghan,
Tanymasyn syilamaydy qazaghym.

Maral, Janar inim, Ghalym qúrdasym,
Núrlan agham tóragha bolyp túrghasyn.
Men Odaqqa mýshe nege bolmayyn,
Artyq bolyp ketpes deymin bir basym.

Sharty kitap kóru eken jaryqty,
Zaman mynau tityqtatqan aryqty.
Kýnnen kýnge bagha ósip barady,
Qarghys atsyn qaljyratqan naryqty.

Qúr alaqan emes edim dese de,
Azdap qúiyp ishtim kóje kesege.
«Jyr-múnara» túrghyzyp edim enseli,
Ýnemdeumen ayauly әke-shesheme.

Jýldem de bar biraz alghan jarystan,
Baghalasa eshkimnen de qalyspan.
«Otanym»  dep ot keudemdi sýiretip,
Bir aiybym auyp keldim alystan.

Jyrgha qostym tughan eldi, últymdy,
Últym desem asau jýrek búlqyndy.
Ólenimmen jaqsylardy madaqtap,
Toltyryp em qúmgha oba qúlqyndy.

Jylan jylyn jaqslyqqa shaqyram,
Halqym ýshin әnmen tandy atyram.
Qyrylghanda janashyrlyq tanyttym,
Japongha da kýlli qazaq atynan.

Múqay әkem qyzgha búryn barypty,
Bira-aq týnde bes esikti qaghypty.
Beseui de demegen song kel batyr,
Deysinder ghoy odan ary ne qypty.

Zyr jýgirtem әli-aq aitqan sózime,
Búl Múqaydyng ayanatyn kezi me.
Bәrine de baryp shyqtym bireui
kel demedi, óz obaly ózine.

Kózdey almay aqmaraldy elikti,
Biyletipti renishke elitti.
Qamshymenen borbaylata bir salyp,
Attyng basyn búryp kete beripti.

Sol әkemdi elestetip kózime,
Ishtey kýldim aitqan qyzyq sózine.
Mýshelikke Odaq meni almasa,
Kýshenip ne, óz obaly ózine, – dep men de ketip qaldym.

– Biyl Qytay qazaq әdebiyetining negizin salushylardyng biri, synshyl realist, demokrat aqyn Tanjaryq Joldyúlynyng 120 jyldyq merey toyy kele jatyr. Almatyda aqyn atyndaghy «Tanjaryq» jurnaly shyghady deydi, búl jurnaldy kim shygharyp jatyr?

– «Tanjaryq» jurnaly «Tanjaryq qory» qoghamdyq úiymy jaghynan shyghyp jatyr. Úmytbasam «Tanjaryq qory» qoghamy 2016-2017 jyldary qúryldy ghoy deymin. Alghash búl qoghamdy qúratyn kezde jazushy Túrsynәli Ryskeldiyev, Múqan Mamytqanúly, Túrsynbay Dәuitúly jәne men (Ábdibek Ábdimanapúly) tórteuimiz belili bir kafede bas qostyq. Sonda Múqan agham, «Tanjaryq qory» qoghamyn qúryp, sonyng ayasynda «Tanjaryq» jurnalyn shygharsaq  degen oidy ortagha saldy. Sonda men, «Tanjaryq qory» qoghamyn qúrudyng qansha qajeti bar, bizde dayyn «Qyzay ana qory» qoghamdyq úiymy bar ghoy, aqyn Tanjaryq sol qyzay ananyng úrpaghy emes pe?!», – dep edim, Múqan agham: «Olarmen birige almaymyz, búl jýkti olar kótere almaydy, ózimiz bólek qúruymyz kerek», – degen sekildi renishti әngimelerin aityp qaldy. Sóitsek, «Qyzay ana qorynyn» qúryltayshylarymen Múqan aghamnyng arasynda biraz kelispeushilikter bolghan kórinedi, ony men qaydan bileyin.

Arada qoghamnyng «jarghysyn» jazyp, qordy qúryp, tóraghasyna Múqan Mamytqanúlyn sayladyq. Osy kezden bastap qoryng júmystaryn qolgha alyp, Tanjaryq aqynnyng shygharmalaryn rettep, bastyru turaly biraz júmystar istedik. Qazaq últtyq qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetinde jәne Shelek auylynda aqynnyng shygharmashylyq keshterin ótkizdik. Keyin kele men belgili sebeptermen búl qoghamdyq úiymgha belsendi aralasa almay qaldym, aramyz alystap ketti. «Sen qayda jýrsin?» dep súrau salyp izdegen adam da bolghan joq. Shyny kerek, sodan beri  olarmen pәlendey baylanysym joq.

– Degenmen, siz aqyn, avtor retinde «Tanjaryq» jurnalyna shygharmalar berip túratyn shygharsyz?

– Qoghamdyq qor qúrylyp aragha bir-eki jyl salghannan keyin «Tanjaryq» jurnaly shygha bastady. Keyin bayqasaq, qor qoghamynnyng jana mýshesi dep basqa adamdardy qabyldapty. Biz mýshelikten shyghyp qalyptyq. Qazir osy qoghamdyq qorgha mýshe bolmasanyz shygharmalarynyz jariyalanbaydy. Ony olar ashyq aityp jýr. Jana ózine aittym ghoy, men aqyn ghana emes, Tanjaryqtyng shygharmalary turaly taqyryp alyp, aspiranturany ary qaray jalghastyra almay qaldym dep. Aspiranturany jalghastyra almay qalghanymmen, aqynnyng shygharmashylyghyn zertteudi toqtatqan emespin. Ólenimdi bermese bermey-aq qoysyn, aqyn turaly zertteu maqalalarymyzdy jurnalgha  bereyik desek, «qoghamgha mýshe emesterding shygharmalaryn jariyalamaymyz» dep bizge shekteu qoyyp qoydy.

– Úzyn sózding qysqasy, «Tanjaryq qory» qoghamdyq úiymy men «Tanjaryq» juranaly osylay dýniyege keldi deysiz ghoy. Olar sizdin búl qoghamdyq úiymynyng alghashqy zandy qúryltayshylarynyng biri ekeninizdi úmytyp ketken boldy ghoy.

–  Eger sol kelisim boyynsha qor tóraghasy Ádilet departamentine tirketken bolsa, alghashqy qúryltayshylarynyng ishinde mening de aty-jónim bar dep oilaymyn. Qoghamdyq qordyng mýshelerinen jarna aludy keyin shygharypty, eger bireu kelip, «sen bizding qoghamdyq úiymnyng mýshesi ekensin, jarna tapsyruyng kerek» dese, onda men jarnasyn tapsyrar edim. Olay aityp kelgen eshkim bolmady ghoy.

–  Sizding sózinizden týsingenim, «Tanjaryq qory» qoghamdyq  úiymyna mýshe emes  qalamgerler jurnalgha tuyndysyn jariyalay almaytyn boldy ghoy?

– Júrnaldyng jauapty  redaktrynyng aituynsha solay bolyp túr.  Ózing Qytayda da, Qazaqstanda da basapasózde jurnalist bolyp qyzmet istedin, әli de osy salanyng ainalasynda jýrsing ghoy, búl baspasózding etikasyna kele me, kelmeydi ghoy?!

Qazaqstanda «Múqaghaliy», «Jambyl», «Qasym» sekildi jurnaldar shyghady. «Múqaghali» jurnalynyng bas redaktoyry Batyq Mәjitúly kezinde bizge «Múqaghali» jurnaly shyqqty, kórinder, jazylyndar, avtor bolyndar», –  dep barlyq oqyrmandar men avtorlargha aitqan bolatyn. Men Múqaghaly Maqataevqa arnap jazghan bir-eki ólenimdi junalgha bastyrdym, biraq maghan «sen qoghamnyng mýshesi emessin, sening ólenderindi jurnalgha jariyalay almaymyz» dep eshkim aitqan joq. Al «Tanjaryq» jurnalyndaghylar «aulaq jýr!» dep otyr. Bayaghyda bir әkemiz aitatyn, «әrkimdiki ózine jón» dep, sol aitqanday, búlardiki ózine jón bólip túr ghoy.

Aqyn Tanjaryq Joldyúly – bir rudyn, bir qoghamdyq úiymnyng menshigine ainalyp qalmauy kerek. Ol – kýlli qazaqqa ortaq aqyn, ruhany túlgha. Oghan qatysty ótkizgen mýshayragha elding týkpir-týkpirindegi aqyn-jazushylardan shygharmalar kelui kerek. Sondan iriktep, saralap Tanjaryqtyng qansha qyry bolsa, sonyng bir qyryn jarqyratyp kórsete alsa, ol – ýlken jetistik bolar edi. Mening alpys qana mýshem bar, osynyng kóleminde ghana mýshayra jariyalaymyn, shygharmalaryn jurnalgha beremin deu dúrys emes qoy. Olardyng ózi 2-3 jyldan beri jazaryn jazyp, aitatynyn aityp endigi sarqylyp ta boldy.

– Jurnaldy sapaly, jaqsy shygharu ýshin avtorlardyng qarasy neghúrlym kóp bolghany dúrys deysiz ghoy ?

– Áriyne, sannan – sapagha kóteriledi. «Tanjaryq degen keremet aqyn, onday aqyndy taba almaysyn» dep jerdi tepkileuden Tanjaryq keremet aqyn bolyp  ketpeydi. Qazaq qús qanatymen úshyp, qúiryghymen qonady deydi. Ol kisi de kәdimgi siz ben biz syndy shiyki ishken pende. Aspannan týsken joq, jerden shyqqan joq. Bar bolghany boyyna bitken talantty ashqan, qalyptastyrghan túlgha . Ol kisining aldyndaghy agha buyndardyng sol kisige qaldyrghan ónegesi men ýlgisi, sheshendigi men sheberligi. Artyndaghy Orazambay Egeubaev aghamyz bastatqan zertteushilermen, bizge sheyingi qolyna qalam alghan ini-qaryndastary men úrpaqtary. Kýneste Tanjaryqtyng aldynda Japsarbay  degen aqyn atamy, Júban, Malay degen aqyn әjelerimiz bolghan. Japsarbaydyng túlghalargha arnaghan arnau ólenderi, Júban men Malaydyng aitystardaghy ot auyz, oraq tildiligi Tәkeng alghan tәrbiyede bar dep bilemin. Onyng ózi myna súhbattyng kólemine simaytyn shyghar, arnayy zertteudi qajet etetin ýlken júmys. Desede, Júban men Malay (Begimbet, Tanat ruyndaghy) әjelerimiz Sasan auylyndaghy bir aitysta sol auylgha qonaq bolyp jatqan aqyndy bylay jenipti deydi. Ájemizding bireui tanqy múryn  bolsa kerek. «Basqa әriptes tappaghanday tanqy múryn qara siyr siyaqty mynany qaydan tauyp keldinder» dese kerek.
Sonda әjelerimiz:

«Qúdeke qaydan bilem bótenindi,
Kerdendeseng ketirem keteuindi,
Teneseng bizdi qara siyrgha sen,
IYiske búqa bolyp kótenimdi», – dep, jerghyp jengen desedi. Sondyqtan biz Tanjaryqty aldymen qazaqqa, sosyn әlemge tanytamyz desek, zerttelgen ghylymy enbekter arqyly onyng tútas ainalasyn, ortasyn zertteuimiz kerek.

– Ábeke, Qytaydan kelgenderding kóbi aqyn sekildi seziledi maghan. Siz qalay oilaysyz?

– Búl býginge deyin Qytaydaghy qazaqtardyng shúrayly tili men últtyq salt-sana, ghúryp-әdet, dәstýr qaymaghynyng búzylmay keluinen bolsa kerek. Nesin jasyramyz, bizding buyn, aldynghy buyn aghalardan, qoghamdyq ortadan ýirenuimiz mol boldy ghoy. Aqyn-jazushylardyng kitabyn kóp oqydyq, osynyng bәri Qytay qazaqtarynyng tildik qoryn baytty. Múnday ortada qysylmay, qymtyrylmay auyldyng aly auyzyn aitatyndar bar. Búl olargha jarasady.
Al qazir óleng jazyp tanymal bolugha úmtylu jalpy qoghamnyng dertine ainaldy. Anau aqyn bolsa men nege aqyn bolmaymyn degen sekildi dert asqynyp ketti. Tek aqyndar ghana emes, әn aitatyn, muzika jazatyndar da kóbeyip ketti. Tipti esh jerde, eshqanday ghylymdy zertemey, qorghamay-aq akademiyk, professor bolatyndar shyqty. Búl menshe óte úyatty is.

– Siz ben biz múny úyat sanaghanymyzben, olar múny maqtan kóredi ghoy.

– «Úyalmaghan әrtis bolady» degen sóz osydaydan shyqqan shyghar. Úyalmau әrtisterge jarasatyn shyghar, biraq aqyndyqqa, ghylymgha jaraspaydy.
Eki sózding basyn qúrap, úiqastyra alsa boldy «men aqynmyn» dep keudesin danghyrlatyp shyghatyndar bar. Onyng ýstinde әleumettik jeli búlargha bolyp berdi. Ony sarapqa salatyn redaktor degen joq bolghan song oiyna kelgenin bylshyldatyp jaza beredi.

– Búl qazaq әdebiyetin bylghap jýrmey me?

– Osy kýnning ózinde lay, batpaq bolyp bylghap jatqan joq pa?! Osynyng ózi aqyr ayaghynda memlekettik jýiege baryp tireledi. Mysaly, óz basym Qúljadaghy baspasózde redaktor bolghan aqyn, jazushy aghalarymnyng aldynan talay ótkenmin. Birdeme jazyp aparsan, «myna jeri jaramaydy, ana jeri ananday, myna jerin bylay jaz!» dep aqylyn aityp, jol siltep jiberetin. Keyde jazghanymyz mýlde jaramay jatsa, «múnday ólendi jazghansha, jazbay-aq qoy!» dep sol jerde jyrtyp tastaytyn. Oghan men mýlde renjimeytinmin. Qazir onday talap qoyyp otyratyndar bolmaghandyqtan, halyqtan, oqyrmannan úyat bolady-au degen qymsynu, úyalu sezimi joghalyp ketken sekildi. Abay atamyz:

«Ólenge әrkimnin-aq bar talasy,

Sonda da solardyng bar tandamasy.

Ishi altyn, syrty kýmis sóz jaqsysyn,

Qazaqtyng kelistirer qay balasy?», – dep beker aitpaghan bolar. Áriyne, ónerdegi talas, ólendi talghamsyz, mәnersiz jaza beru degendi bildirmeydi ghoy. Ónerdegi talas «Ishi altyn, syrty kýmis jaqsysyn» taldap, ekshep alu, ony kórkem tilmen jarqyratyp júrtqa kórsetu. Eger onday talghamyn, ónering bolmasa, onda poeziya degen túnyq, móldir әlemdi bylghamauyng kerek.

Osynday jauapkersizdikting saldarynan әleumettik jelilerde jaqsy aqynnyng tamasha ólenderining ózi oqylmay qaluy әbden mýmkin.

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1281
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2010
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2068