Qazaqta: «Altyn kezdik qap týbinde jatpaydy» degen qanatty sóz bar. Múnyng maghynasy ken, úghymy teren. Bizding halqymyzdyng tarihynda talay-talay jol bastaghan kósemder, qol bastaghan batyrlar, sóz bastaghan sheshender, kónildegi kórikti oidy óleng tilmen jetkize bilgen aqyn-jyraular bolghan. Alayda biz olardyng birin bilsek, birin bilmey keldik. Oghan әrtýrli jaghdaylar sebep boldy. Eng bastysy bireuding bodanynda bolghandyqtan basymyzda biylik, qolymyzda mýmkindik bolmady. Sondyqtan da óz zamanynyng ozyq oily aghartushy ghalymy, úly Shoqan: «Ár halyqtyng kemeline kelip, ósui ýshin eng aldymen azattyq pen bilim kerek» dep kóregendikpen boljap aitty. Ata-babalarymyz ómir boyy ansaghan, osy jolda kýresip, qanshama teri men qanyn tókken azattyq pen erkindikke biz HH ghasyrdyng ayaghynda qol jetkizdik. Basymyzgha baq bolyp qonghan tәuelsizdik, Qazaqstannyng óz aldyna derbes memleket boluy sayasi, әleumettik-ekonomikalyq damuymyzgha ghana emes, ótken tarihymyzdy týgendep, qily-qily «aqtandaqtardyn» betin ashyp, úmyt bola jazdaghan qayratkerlerimiz ben túlghalarymyzdy tiriltip, olardan qalghan múralardy zertteuge de danghyl jol ashty. Osy orayda tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng  «...býginde biz búrmalanghan tarihtyng ýiindilerinen ózimizding týp-tamyrymyzdy izdeuge mәjbýrmiz.

Qazaqta: «Altyn kezdik qap týbinde jatpaydy» degen qanatty sóz bar. Múnyng maghynasy ken, úghymy teren. Bizding halqymyzdyng tarihynda talay-talay jol bastaghan kósemder, qol bastaghan batyrlar, sóz bastaghan sheshender, kónildegi kórikti oidy óleng tilmen jetkize bilgen aqyn-jyraular bolghan. Alayda biz olardyng birin bilsek, birin bilmey keldik. Oghan әrtýrli jaghdaylar sebep boldy. Eng bastysy bireuding bodanynda bolghandyqtan basymyzda biylik, qolymyzda mýmkindik bolmady. Sondyqtan da óz zamanynyng ozyq oily aghartushy ghalymy, úly Shoqan: «Ár halyqtyng kemeline kelip, ósui ýshin eng aldymen azattyq pen bilim kerek» dep kóregendikpen boljap aitty. Ata-babalarymyz ómir boyy ansaghan, osy jolda kýresip, qanshama teri men qanyn tókken azattyq pen erkindikke biz HH ghasyrdyng ayaghynda qol jetkizdik. Basymyzgha baq bolyp qonghan tәuelsizdik, Qazaqstannyng óz aldyna derbes memleket boluy sayasi, әleumettik-ekonomikalyq damuymyzgha ghana emes, ótken tarihymyzdy týgendep, qily-qily «aqtandaqtardyn» betin ashyp, úmyt bola jazdaghan qayratkerlerimiz ben túlghalarymyzdy tiriltip, olardan qalghan múralardy zertteuge de danghyl jol ashty. Osy orayda tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng  «...býginde biz búrmalanghan tarihtyng ýiindilerinen ózimizding týp-tamyrymyzdy izdeuge mәjbýrmiz. Múnda әngime halqymyzdyng qanday da bir býrkemelenip, dәriptelgen tarihy emes, bastan keshken әr aluan әri shynayy oqighalary jayynda bolyp otyr» dep aitqany bar edi.

Beket TÚRGhARAEV,
«Jeti jarghy jәne Qojabergen jyrau qayyrymdylyq qorynyn» tóraghasy, zang ghylymdarynyng doktory, professor

Tipti tym alysqa barmay-aq, әigili zúlmat «37-shi jyldyn» qúrbany bolghan: Shәkәrim Qúdayberdiyev, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov syndy arystarymyzdy beride «betbúrys» pen «qayta qúru» zamanynda aqtap alyp, tughan halqymen qayta qauyshtyrghanymyz әli esten shygha qoyghan joq.
Kez kelgen memlekettin, elding damuy men ósip-órkendeuinde mәdeniyettin, tarihtyn, ónerdin, jalpy ruhany salanyng alar orny erekshe. Jýrip ótken jolymyzda, tәuelsizdikting artta qalghan jiyrma jyldan astam uaqyty ishinde ekonomika men әleumettik saladaghy jetistikterimizge qosa, ruhaniyatta da auyz toltyryp aitarlyqtay birta­lay iygilikti sharalar men ónegeli ister atqaryldy.

Arghy zamandaghy Abylayhannyng abyroyyn asqaqtatyp, qara kerey Qabanbay men qanjyghaly Bógenbaydy túghyryna ornattyq, elding biriligi men tatulyghyn kóksegen Tóle, Qazbek, Áyteke biylerding sheshen­dik ónerleri men diplomattyq sheber­likterin qayta janghyrttyq. Bergi tarihymyzdaghy úly Abaydyn, jyrau Jambyldyng 150 jyldyqtaryn, kemenger qalamger Múhtar Áuezov pen ghúlama ghalym Qanysh Sәtbaevtyng 100 jyldyqtaryn, kýlli týrki júrtynyng týpqazyghy bolghan Týrkistan qalasynyng 1500 jyldyq mereytoylaryn keng kólemde atap óttik. Búlar arqyly últtyq sana-sezimimizdi oyatyp, izbasar úrpaqtyng sanasyna sәule týsirdik. Arnayy qabyldanghan «Mәdeny múra» startegiyalyq baghdarlamasynyng ayasynda da talay sharualar tyndyrylyp, jýzege asyryldy. 2000 jyly «Mәdeniyet jyly» dep jariyalandy. Búl da barymyzdy baghalap, joghymyzdy týgendeuge yqpal etti. Mәdeniyetting mәrtebesi kóterildi. Osynday ústanym men sayasat, baghyt-baghdar ózge túlghalarmen qatar Qojabergen jyrau babamyzdy «altyn kezdiktey qap týbinen shygharyp», qayta tanugha sharapatyn tiygizdi. «Mәdeniyet jyly» dep jariyalanghan sol 2000 jyldyng ayaghynda, yaghny jeltoqsannyng 19-21 kýnderi Qazaqstan Últtyq Ghylym akademiyasynyng úiymdastyruymen Pet­ropavl qalasynda «Qojabergen jyrau Tolybayúlynyng Otan tarihy men qazaq poeziyasynda alatyn orny» degen taqyrypta alghash ret respublikalyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyanyng bolyp ótkeninen kópshilik habardar. Aytuly ghalymdar men mamandardyn, bilikti tarihshylar men әdebiyetshilerding basyn qosqan atalmysh alqaly jiyn Qojabergen jyrau babamyzdy júrtshylyqqa terenirek tanys­tyra týsti. Tarihymyz ben әdebiyetimizdegi alar ornyn baghalap kórsetti.

Aqiqatyn aitsaq, biz búghan deyin Qojabergen jyrau esimin «Elim-ay» әni men «Elim-ay» dastany arqyly emis-emis estip keldik. Sonyng ózinde ol shygharmalardyng mәni men manyzy zor bolatyn. Óitkeni tasqa qashalyp, qaghazgha jazylmaghanymen úlan-ghayyr dalany alyp jatqan qazaq saharasynyng tarihy úrpaqtan-úrpaqqa osynday ólen-jyr, әn men kýi, qissa-dastan, tolghauly termeler arqyly jetip otyrdy. Ol múralar auyz әdebiyetining qúndy tuyndylary bolyp qana qoymay, olar da halqymyzdyng ghasyrlar qoynauyndaghy tynys-tirshiligi, kóshpeli túrmystaghy salt-dәstýri, bastan keshken oqighalary, múny men syry, qayghysy men quanyshtary jatty. «Elim-ay» epopeyalyq dastany qazaq halqynyng syrtqy jaulargha toytarys beruge baghyttalghan jarty ghasyrlyq әdiletti kýresin, azamattyq soghysyn bayandap qana qoyghan joq, jastardy otanshyldyqqa, birlikke, úiymshyldyqqa ýndegen әskeriy-patriottyqqa tәrbiyeledi.
Parasat-payymy biyik, otanshyldyghy joghary tarihshylarymyz ben әdebiyet­shilerimizding zerdeli zertteulerining ar­qasynda, Qojabergen babamyzdyng jyrau men aqyndyghyna qosa, el basyna kýn tughanda jaugha shapqan batyr, qol bastaghan bahadýr, jeti júrttyng tilin bilgen elshi-diplomat bolghanyn tanyp bildik. Batyr, qolbasshy deytinimiz, ol halqynyng tәuelsizdigi men bostandyghyn bәrinen joghary qoyyp:
«Shabuyly jau qalmaqtyng kýshti eken dep,
Ketpender jaudan qorqyp, tarap bәrin.
Keudende shybyn janyng bolsa eger,
Joghaltpa jer betinen qazaq atyn!» dep qarulastaryn birlikke, erlikke shaqyrdy. Búl naghyz otanshyldyqtyng biyik ýlgisi.
Ýsh ghasyrgha sozylghan qazaq-qalmaq shap­qynshylyghynyng halqymyzdyng ómirindegi auyr kezeng bolghanyn, múnda jan berisip, jan alysqan, qanshama qan tógilgen shayqastar bolghanyn tarihtan jaqsy bilemiz. Tauymyz shaghylyp, tauanymyz qaytyp, amalsyz elden, jerden yghysyp, «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlamagha úshyraytynymyz» osy tústa. Búl halqymyzdyng bostandyghy men tәuelsizdigi jolyndaghy eldik pen birliktin, batyrlyqtyng tarazygha týsip, synalar shaghy edi. Soghystyng barysy tarih sahnasyna talay erjýrek batyrlar men qaharmandardy, sardarlar men qolbasshylardy shyghardy. Qojabergen babamyz da sonday bahadýrlerding biri ghana emes, biregeyi boldy. Ol 1688-1710 jyldar aralyghynda, yaghny 22 jyl boyynda qazaq, qaraqalpaq, noghay úlystarynyng ja­saqtaryn bastaghan qolbasshy, Ortalyq Aziya dengeyindegi әskery qayratker bolyp tanyldy.
Endi bir derekter Qojabergenning jas­tayynan naghashysy Jalantós bahadýr Seyitqúlúlynyng úrpaqtarynyng qolynda ósip, Ýrgenish, Búqara, Samarqan medre­selerinde oqyp, arab, parsy tilderin men­gergenin aighaqtaydy. Sonday sauatty­lyghynyn, zerektigining arqasynda ol ózine deyingi aqyn-jyraulardyng ólen-jyrlaryn, medresede tәlim alghan kezinde shyghystyng jeti júldyzy atanghan Jәmi, Nizami, Nauai, Fizuli, Firdausi, Saghdi, Rudaky shygharmalaryn oqyp, solardan ghibrat aldy. Búghan qosa, kóne dәuirdegi Rashid ad-Diyn, Myrza Haydar Dulati, Qadyrghaly Jalairy jәne ózinen az búryn ótken Ábilghazy bahadýr han siyaqty ghúlamalar jazyp qaldyrghan shejirelermen tanys boldy. Búl onyng dýniyetanymyn, oi-órisin keneytti.
Tәuke han túsynda Qoqan, Hiua, Búqara handyqtary men parsy, týrikmen eli arasynda elshilik qyzmet atqarghany, 1688 jyly Áz Tәuke bastaghan barsha qazaq jaqsylary 25 jastaghy Qojabergen jyraudy ordabasy etip saylaghany osynday bilim men biliktiligining arqasynda oghan kórsetilgen qúrmet pen senim bolatyn.
Áz-Tәukening tapsyrmasymen ataqty «Jeti Jarghyny» aq bylgharygha týsirtip, búl tarihy oqigha jayynda:
Múqiyattap hattadym,
Áz-Tәukege qyzmet qyp
Jazdym «Jeti Jarghyny».
Salystyryp taldadym
Bergi menen arghyny, - degen jyr joldaryn qaldyruy Qojabergenning óz zamanynyng ziyaly zangeri bolghanyn bildiredi. Múnday memlekettik isterge bilikti de bilimdi, kózi ashyq, ozyq oily, keleshekti de boljay biletin kóregen azamattyng tartylatyny talassyz shyndyq.
«Jaqsynyng aty kópke ortaq» dep tekke aitylmaghan. Aqyndar, әdebiyetti zertteushi ghalymdar Qojabergen babamyzdy ózining «jyrau» degen tirkesi aityp túrghanday eng birinshi kezekte óz dәuirining talantty da daryndy aqyny, jyrshy-jyrauy boldy dep enshileydi. Búghan talas joq. Sebebi Qojabergen jyraudyng artynda oqyrman qauymnyng kónilinen berik oryn alghan, әdebiyetshilerding layyqty baghasyna ie bolghan әigili «Elim-ay» dastanynan basqa «Baba tili» dastanynyng alghashqy bólimi, «Ata tek» tarihy jyrynyn, «Quanysh» atty óleninin, «Er Qoylybay» dastanynyng ýzindileri, «Jastyq», «Kәrilik», «Ósiyet», «Nauryz basy», «Nasihat ólenderi» siyaqty ondaghan shygharmalary bizge múra bolyp qaldy. Búl tuyndylardyng әli de talay tolyqtyrylyp, qanshama ghylymy zertteu­ler men irgeli izdenisterding taqyryptary bolary anyq.
Qay kezde de jalpy adamzattyng damu tarihynda әrbir adamnyng ómirdegi orny men mәni qoghamdyq qatynastar arqyly aiqyndalyp, elge, halyqqa jasaghan qyzmetine qaray baghalanyp otyrghan. Qaytpas qaysar batyr, qaharman qolbasshy, bilimge shaqyrghan aghartushy, shejireshi sheshen, eldestirgen elshi Qojabergen babamyzdyng halqyna sinirgen enbegi orasan zor, aqyn-jyrau retindegi qaldyrghan múrasy mol. Ol qanday da qúrmet kórsetuge de layyq. Tarihy túlghanyng ómiri men qyzmetin nasihattau maqsatynda qúrylghan bizding «Jeti Jarghy jәne Qojabergen jyrau qoghamdyq qayyrymdylyq qorynyn» shama-sharqynsha júmys istip, birtalay iygilikti sharalardy atqarugha úiytqy bolyp kele jatqanyn aita ketkim keledi. Mәselen, osy qordyng bastamasymen Qojaber­gen jyraudyng tughan jerindegi qorymda jerlesteri tarapynan oghan arnap kýmbez ornatyldy, Qúran baghyshtalyp, as berildi. Jambyl audanynyng ortalyghy Presnovka selosyndaghy qazaq mektebining aldyn­daghy alang Qojabergen atymen atalyp, eskertkish busti ornatyldy, mektepte múrajayy ashyldy. Osy siyaqty Petropavl qalasyndaghy №6 qazaq orta mektebi de úly jyraudyng esimimen atalady. Sonday-aq qordyng qoldauymen: «Qojabergen jyrau», «Elim-ay», «Baba tili», «Ónerpazdar әuleti» degen tәrizdi kitaptar basylyp shyqty. Olar júrtshylyqqa keninen taratylyp, oqyrmandardyng jyly pikirlerine ie boldy. Múnday ónegeli sharalar men sharualar әli de jalghasyn taba bermek. Res­publika kóleminde jyraudyng 350 jyldyq mereytoyynyng atalyp ótui de baba ruhyna adaldyq pen qúrmettin, biyik iltipattyng belgisi.
Jalpy Qojabergendey tarihy túlghagha qanday qúrmet kórsetsek te kóptik etpeydi. Jaqynda bir top ziyaly azamattardyng atynan ýkimetke Petropavl qalasyndaghy әskery institutty danqty qolbasshy Qojabergen Tolybayúlynyng atymen atau jóninde úsynys jasaldy. Búl rette Egemendi el retinde damuymyzdyng aishyqty nyshany bolyp otyrghan Astanada Qojabergen ba­tyr­dyng enseli eskertkishi túrsa aibynymyzdy asqaqtatyp, mereymizdi ósire týser edi.
Qoryta aitqanda, Qojabergen Tolybayúly siyaqty danqty túlghalardyng esimin úlyqtap, atqarghan isterin nasihattap, qaldyrghan múrasyn úrpaqtan-úr­paqqa jetkizip otyru әr buynnyn, әrqay­sysymyzdyng ortaq azamattyq mindetimiz ben paryzymyz.
Óitkeni ósemin, órkendeymin degen әrbir el «ótkenin eske alyp, býginmen ómir sýrip, bolashaqty oilap otyruy kerek».

Beket TÚRGhARAEV,
«Jeti jarghy jәne Qojabergen jyrau qayyrymdylyq qorynyn» tóraghasy,
zang ghylymdarynyng doktory, professor

"Ana tili" gazeti