Álemning eng kóp taraghan tilderine jatatyn aghylshyn, ispan, orys tilderining leksikalyq qúramynyng edәuir bóligin kirme sózder qúraydy. Mysaly, týrik jәne orys tilderinde syrttan kirgen sózder 30-40 payyzdy qúrasa, madiyar tilinde 60 payyz, al әlemning resmy tiline ainalghan aghylshyn tilinde - 75 payyzdan asyp jyghylady. Álem tәjiriybesine sýiensek, kez kelgen tilge kirme sózder óte qajet quat kózi bolyp keledi. Jana sózdermen qosa jana úghymdar, jana dýniyeler keledi. Tilding leksikasy bayy týsedi. Últtyng әdebiyeti men mәdeniyeti ruhany serpilis alady, ghylym salasy órkendeydi.

Qazaq leksikasynda da kirme sózder bar. Biraq olardyng týgelge juyghy orys әlippesin qabyldamay túryp engender. Demek, ótken ghasyrdyng 40-shy jyldarynan beri qazaq tiline syrttan jana sóz qúiyluy toqtaghan (zauyt, poyyz tәrizdi sanauly sózderdi eseptemegende). Eger til ýnemi jana sózdermen tolyqtyrylyp túrmasa, birte-birte eskire bastaydy. Osydan keyin: «Tilimizding ayasy nege keneymey jatyr, nege bәsekege qabiletsiz bolyp barady?», -  dep tang qalamyz.

Álemning eng kóp taraghan tilderine jatatyn aghylshyn, ispan, orys tilderining leksikalyq qúramynyng edәuir bóligin kirme sózder qúraydy. Mysaly, týrik jәne orys tilderinde syrttan kirgen sózder 30-40 payyzdy qúrasa, madiyar tilinde 60 payyz, al әlemning resmy tiline ainalghan aghylshyn tilinde - 75 payyzdan asyp jyghylady. Álem tәjiriybesine sýiensek, kez kelgen tilge kirme sózder óte qajet quat kózi bolyp keledi. Jana sózdermen qosa jana úghymdar, jana dýniyeler keledi. Tilding leksikasy bayy týsedi. Últtyng әdebiyeti men mәdeniyeti ruhany serpilis alady, ghylym salasy órkendeydi.

Qazaq leksikasynda da kirme sózder bar. Biraq olardyng týgelge juyghy orys әlippesin qabyldamay túryp engender. Demek, ótken ghasyrdyng 40-shy jyldarynan beri qazaq tiline syrttan jana sóz qúiyluy toqtaghan (zauyt, poyyz tәrizdi sanauly sózderdi eseptemegende). Eger til ýnemi jana sózdermen tolyqtyrylyp túrmasa, birte-birte eskire bastaydy. Osydan keyin: «Tilimizding ayasy nege keneymey jatyr, nege bәsekege qabiletsiz bolyp barady?», -  dep tang qalamyz.

Orys әlippesi arqyly kelgen kompiuter, konsert, sement, akter siyaqty tolyp jatqan shúbar sózderdi  qazaqsha dep aita almaymyz (sebebi olar әu baste orys tili ýshin, orystyng әlippesimen transkripsiyalanghan) Ya qazaqshalap: kәmpýitir, kәnsert, sement, әktór dep jaza almaymyz (sebebi orys әlippesi beyne bir kompiuterlik baghdarlama tәrizdi oghan rúqsat bermeydi).

Kez kelgen últtyng әlippesi búratana sózderdi sol tilge transliyterator siyaqty ynghaylap tәrjimelep túruy qajet. Bóten sózder sol kýii óndelmey kirip jatsa, virus tәrizdi ol tilge ziyanyn tiygizedi, til qúrylymyn ishten búzyp, qauipsizdigine núqsan keltiredi.

Qazaq tiline de sonday bir әmbebap, til qauipsizdigin qorghay alatyn әlippe auaday qajet.

Oqyrman qauymnyng nazaryna jana bir әlippeni úsynghym keledi. Búl aghylshyn ne ejelgi latyn tilining әlippesi emes, Ahmet Baytúrsynovtyng «Tóte jazuy» negizinde әzirlengen ózimizding qazaq әlippemiz:

Birden qazaqtyng Á, Ó, Ý, Ú, Q, Gh, I, orystyng Sh, Ch, S, E, Yu, Ya әripteri qayda deuiniz mýmkin. Barlyghyn osy 26 әrippen kórsetuge bolady. Tipti 22-si de jetip túr, qalghan tórt әripti (F, V, W, X) kirme sózder ýshin paydalanamyz.

Qazaq tili singarmonizm (dauystylar ýndestigi) qaghidasyna baghynady. Sol sebepti jinishke sózderde jinishke dauystylar, al juan sózderde juan dauystylar jazylady. Mysaly: Almaty, Tobyl, Ile, ózen, Múrat, qajy, semiz, órkeniyetimiz, qazaqtylyq, әsem. Búlardy Almati, Tobil, Ile, ozen, Murat, kaji, semiz, orkenietimiz, kazaktilik, asem dep jazamyz.  E әrpi jinishkelikting belgisi, sol sebepti E әrpi bar sózder de jinishke bolyp keledi.

Áriyne, singarmonizm zanyna baghynbaytyn sózder de joq emes. Olar kóbinese qúrama ne «qazaqylanbaghan» sózder: Ózbekstan, Aqtóbe, Shymkent, Aqylbek, parlament, balet, agent t.b. Búl sózderdi Ozbekstan, Aktobe, Cimkent, Akilbek, parlament, - dep nemese apostrof arqyly: Ozbek'stan, Ak'tobe, Cim'kent, Akil'bek, parla'ment - dep te jazugha bolady. Meninshe, apostrofty tek 1-shi synyp oqulyqtaryna ghana jazghan dúrys bolady. Kele-kele sol azyn-aulaq sózderding jazylyp-aytyluyna kózimiz ýirenip te ketedi.  Orys tilining әr sózinde әr týrli bolyp ózgerip túratyn ekpinderin de jattap aldyq qoy. Al aghylshyn tilining әrbir sózining jazyluy bir bólek bolsa, aityluy da bir bólek. Kóbisi eshqanday erejege baghynbaydy. Soghan qaramastan búl tilge degen súranys kýnnen-kýnge artuda.

Al endi jogharydaghy balet, agent sózderine keletin bolsaq, olardy ózgertusiz sol kýii jazamyz. Qazaq tilining dauystylar ýndestigi zanymen olar endi «bәlet», «әgent» bolyp oqyluy kerek. Búl kez kelgen últtyq әlippening zandylyghy. Ózimiz jaqsy biletin orys әlippesi de syrttan kelgen bóten sózderdi avtomatty týrde «orysshalandyryp» túrady: nation - nasiya, football - futbol, qazaq - kazah, Esil - Esili.

Sonymen bóten sózder ózgertilmey  jazylsa da әlippe arqyly «qazaqylanugha» úshyrady.

Al endi E әrpi úshyraspaytyn: bir, ýki, ómir, әkim, kýmis tәrizdi jinishke sózderdi qalay jazamyz?  Latyn әlippesin paydalanyp jýrgen nemis, týrik, madiyar halyqtary jinishke dybystardy umlaut arqyly jazady: Ü, Ö, Ä. Alayda qazaq tilinde ol tilderde kezdesetin U, O, A әripterimen qatar I әrpining de jinishke týri bar. Umlaut arqyly ol - Ï bolyp jazylady. Sonda bir, biz, siz, kim siyaqty jii úshyrasatyn sózder: bïr, bïz, sïz, kïm bop jazylady. Búl sózderdi qolmen jazghanda mýldem týsiniksiz bolyp ketui mýmkin.

Sol sebepti jinishkelikti bildiru ýshin umlauttyng ornyna akut belgisin qoldanghanymyz dúrys bolady («jinishke belgisi»). Mysalgha: bíz, síz, kím, bírlik, ómir, ákim, kúmis, tájik, Pákistan.

Qazaq tilinde singarmonizm qaghidasyna baghynbaytyn taghy birqatar sózder bar: qadir, qúrmet, qyzmet, qorek, múghalim, laghynet. Bayqasanyzdar búl sózderding barlyghynda Q ne Gh әripteri kezdesedi. Olardy: qadír, qurmet, qizmet, qorek, mughalím, laghinet - dep jazu kerek. Demek, kóp mamandargha únap qalghan Q әrpine de qoldanys taptyq.

Tek búl әripti Qazaqstan, Qaraghandy, quyrdaq, qyzyl, baqa tәrizdi sózderge qoldanbauymyz qajet. Birinshiden Q әrpi qazaq tilinde óte jii kezdesetindikten jazuymyzdyng vizualidy kórkemdigi joghalady (Qazaqstan, Qaraghandi, quurdaq, qizil, baqa). Ekinshiden estetika zandylyqtaryna da qayshy keledi. Jәne eng basty sebep - osy әrip arqyly biz óz tilimizdi oqshaulandyryp alamyz.

Al endi latynnyng K jәne G әrpterin qoldanatyn bolsaq tilimizding «qazaqylandyru» mehanizmin iske qosamyz: Karpat (oqyluy - Qarpat), Kuban (Qúban), bambuk (bambúq), karat (qarat), uragan (úraghan), Madagaskar (Madaghasqar), Kandagar (Qandaghar).

Singarmonizm qaghidasynan tys taghy bir sózder kezdesedi: Ahmet, rahmet, Halel. Búl sózderde Q әrpining rólin H әrpi atqarady.

Sh әrpining ornyna Sh digrafyn qoldanamyz: chapagat, Chardara, alacha, Kachgar. Al E, I, Y syndy dauystylardyng aldynda jalghyz S-ny jazsaq ta bolady: Cimkent, nece, etikci, cini.

Sonday-aq  A, O, U syndy әripterding aldynda jәne sóz sonynda jalghyz S júmsaq K bolyp oqylu tiyis: compania, comanda, telehicaya, vocal, facultet, act.

Aqparat qúraldarynda úsynylghan keybir latyn әlippesining núsqalarynda C әrpin týriktershe J әrpi retinde jazu úsynylypty. Ol dúrys emes. Sebebi oghúz tilderine jatatyn týrik tilining C (Dj) әribi bizding J emes Sh әrpine sәikes keledi.

Al endi U jәne I әripterine keletin bolsaq olardyng әr qaysysy tórt týrli bolyp oqylady. Jogharyda aitylghanday juan jәne jinishke (ú/y, ý/i) núsqalarymen qatar, qysqa jәne úzaq týrleri bolady: u/iy, uy/iy. Diftongtarda qysqa iy men u kóbinese ashyq buyndarda kezdesse: aina, Aicha, Aijan, jauhar, Europa, aula; úzaq iy men u negizi jabyq buyndarda úshyrasady: kair, bairgi, oincik, baursak, Bayanaul. Búl zandylyqtargha baghynbaytyn azynaulaq: Ayt, qayt, sóit, býit siyaqty sóderdi Y әrpi arqyly jazghan abzal: Ayt, kayt, sóyt, búyt. Sonday-aq sóz sonynda: may, Semey, Aray sózderin: may, Semey, Aray dep jazamyz da, qalayy, jabayy, arnayy sózderin: kalai, jabai, arnai dep jazalyq.

Diftongtan tys siyrek kezigetin U men IY dybystaryn Y, Ì(kirme sózderdi) jәne Ù әripterimen jazamyz: yman, teledydar, mìnìstr, Lìsacov, sùret, tùra, bùra. H, V әrpterinen búryn jәne keyin, syrt sózderining C әrpining aldynda I әrpi kóp jaghdayda ashylyp aitylady, sol sebepti belgilemey de jaza beruge bolady: respùblica, atletica, tehnica, micro, himia, tarih, ghibrat, Ráchit, Chicago, activ, Vilnius, victorìna.

Al U әrpi sóz sonynda әrqashan ashyq oqylady: aru, su, oku, kóchu.

Kóptegen avtorlardyng әlippe núsqalarynda úshyrasatyn týrikterding İi jәne Iı әripterin qazaq әlippesine qoldanudyng qajeti joq. Bizding tilimizge qaraghanda týrik tilinde ýndestik qaghidalary jii búzylyp túrady, sol sebepti Anadolydaghy aghayyndar osy әripterdi qoldanugha mәjbýr. Jәne de týrik tilining әlippesi osydan bir ghasyr búryn qúrastyrylghanyn da eskergen jón. Onyng ýstine búl әripter kez kelgen kompiuter men úyaly telefonda bola bermeydi.

Tilimizding taghy bir erekshiligi: E әrpi A, O, әripterining aldynda jazylsa Y әrpine ainalady: teatr (tiatr), meteor (metior), real (rial), feodal (fiodal).

N dybysyn Ñ әrpimen belgileymiz (tatar men qyrym tatarlary siyaqty): oleñ, oñay, toñ, meñ, añ. Qazaq tilinde N әrpi K, G, B әripterinin , -ir, -iz, -il júrnaqtarynyng aldynda NG әrpine ainalady, sondyqtan onday sózderdi N әrpimen jaza beremiz: dank, janka, tenge, angime, enbek, janbir, kanbak, ónir, konir, koniz, teniz, kónil, jenil. Jәne de ilik septik jalghaulary әrqashan N әrpimen ayaqtalatyndyqtan:  kímnin, nenin, ceteldin, Alachtin - dep jaza berse bolady.

Al әngime basyndaghy orystyng sh, ch, s, e, yu, ya әripterin ózge elder synayly: sch, tch, ts, e, yu, ya dep týsirsek te bolady: aschi, tuschi, Scherbakov, Tchehia, Tchaikovsky, Vitsìn, tsetse, export, mer, Ecuador,  Yugoslavia, ayu, koyu, koyan, Yamal.

Qazaqtyng Sh әrpi ózge týrki tilderinde, orys tilinde kóbinese Ch әrpine ainalyp jatady: Chubarkoli, Chimkent, Chundja, Kokchetav. Sol sebepti ózge halyqtardyn  Ch dybysyn S әrpi-men ne Ch digrafymen jazsaq ol sózder kerisinshe qazaqshalanugha úshyraydy: Chapayev (oqyluy - Shapaev), Sabancilar (Sabanshylar), Ceboksari (Shebóksәri),  chukchalar (shúqshalar), cempion (shempion), Mancester (Mәnshester), match (matsh).

Jәne songhysy ia, io, ie diftogtarynyng oqyluyna keletin bolsaq, tilimizding erejesine say olar ekpindi buyndarda iya, io, ie bolyp oqylady da, ekpinsiz buyndarda ya, yo, ye bolyp oqyluy tiyis: piaz (piyaz), karia (qariya), stadion (stadion), madeniet (mәdeniyet), bie (biye); jәne ekpinsiz: Austria (Auystrya), Germania (Germanya), Túrkia (Týrkya), pianìno (pyanino), Vietnam (Vyetnam).

Qazaq әlippesine arnayy belgileri bar әripterdi engizuding qajeti joq. Sebebi jýre-bara kózimiz búl әripterge ýirenip alghan son, barlyq sózderdi eshbir belgi-syzyqshalarsyz da jazyp-oqugha bolady.

Eger qazaq tilin osy әlippege kóshirsek yryq bermey jýrgen myndaghan búratana sózder birden «qazaqshalanady»:

adres (oqyluy - әdres), aliment (әliment), anegdot (әnegdot), artel (әrtel), aut (auyt),     balzam (balzam), benzin (benzin), cabìnet (kәbiynet), lazur (lazúr), laureat (lauriat), litsenzia (litsenzya), maz (maz), magnat (maghnat), maket (mәket), mayak (mayaq), mentalitet (mentәlitet), mìnus (miynús), muzyca (múzika), parfumer (parfýmer), prezident (prezident), reis (reyis), termin (termin), urna (úrna), facultet (fәkýltet), cempionat (shempyonat), Angola (Anghola), Ankara (Anqara), Argentina (Árgentina), Berlin (Berlin), Polcha (Polsha), Gollandia (Ghollandya), Paraguay (Paraghuay), Gana (Ghana), Ekaterinburg (Ekәterinbýrg), Baku (Baqu), Praga (Pragha), Pireney (Pireney), Apenìn (Ápeniyn), Brussel (Brýssel), Helsinki (Helsinki), Kama (Qama), Rìga (Righa), Bulgaria (Búlgharya), Malta (Malta), Ghimalay (Ghimalay), Kalìmantan (Qalimantan), Islandia (Yslandya), Kabul (Qabúl) t.b.

Sonday-aq qazaqtyng auyzeki tilinde ghana qoldanylyp jýrgen, ógey sózderdi de endi engize alamyz:

ábsalut (әbsәlýt), aduacat (aduakat), acumilatir (әkýmilәtir), actual (әktual), bombi (bomby), belet (belet), dìzil (diyzil), cansert (kәnsert), lazir (lazyr), lampi (lampy), lezbi (lezbi), lenzi (lenzi), magezin (mәgezin), massi (massy), machine (mәshiyne), medisìna (medisina), metir (metir), pasti (pasty) restaran (restaran), rayal (rayal), slesir (slesir), symbil (simbyl), salerke (sәlerke), startir (startyr), termis (termis),  tuberculez (týberkýlez), sement (sement), elevatir (elevatyr)  t.b.

Kazakstan Respùblicasinin ulttik ánurani:

Altin kún aspani,

Altin dán dalasi,

Erliktin dastani,

Elime karaci!

Ejelden er degen,

Dankimiz cikti goy.

Namisin bermegen,

Kazagim mikti goy!

Menin elim, menin elim,

Gúliñ bolip egilemin,

Jiriñ bolip togilemin, elim!

Tùgan jerim menin, Kazakstanim!

Elimizdin kalari: Almati, Astana, Karagandi, Atirau, Cimkent, Kostanay, Kizilorda, Oral, Kokcetau, Semey, Túrkistan, Petrapaul, Oskemen, Pauladar, Taraz, Kapchagay.

Ozen, kólder: Ertis, Sirdaria, Tobil, Esil, Nura, Alakól, Caspy, Balkach, Aral, Zaisan.

Ozge jer-su ataulari: Mangistau, Jetisu, Sari-Arka, Kazigurt, Baikonir.

Nakil sozder:

Teginde adam balasi adam balasinan akil, gilim, ar, minez degen narselermen ozadi. Odan baska narsemen ozdim goy demektin bári de akimakcilik...

Abay

Óz aldina el bolu'ga ózinin tíli, adebieti bar el gana jaray alatindigin bíz umitpaumiz kerek.

Ahmet Baitursinov

Ulttin tíli - sol ulttin jani, jan-duniesi. Ol jurekti soktirip turgan kan tamiri siakti. Egerde kan tamiri jabilip kalsa, jurek te sogu'in toktatpay ma?

Muhtar Auezov

Abai.kz