Biz keyde aldymen óz halqymyzdyng bolashaghyn oilap, qay nәrsege de syn kózben qaraudyng ornyna, jalpy dýrmekke erip, qatelikke úrynyp qalyp jýrgen joqpyz ba degen oy keledi.

Óitkeni mynau dýrligip jatqan zamanda kimning dos, kimning qas ekendigin ajyrata bilu onay dýnie emes. Mәselen, Reseyding tәuelsiz Ukraina eline ashyqtan-ashyq agressiyalyq soghysyn eshkim aqtamasy belgili. Oghan biz de qosylamyz. Qolymyzdan kelgenshe qol úshyn da berip jatyrmyz. Elimizding belgili sayasatanushysy Arman Shoraev pen aty әigili kәsipker Marghúlan Seysenbay da olardyng túraqty qonaghy. Ekeui de ondy-soldy súhbat beruden kende emes. Onda volonterlerimiz de az ter tógip jýrgen joq. Múny az deseniz, Torghaydyng bir azamaty ol jerde qolyna qaru alyp, qan maydanda kekildilermen birge shayqasyp jatyr.

Alayda osy orayda maghan «biz osy elden erek belsendilik tanytyp, asyra siltep jýrgen joqpyz ba?» degen kýmәn tuyndaydy. Múndayda bizge aitatyndary «qazir Ukraina sizderdi de qorghap jatyr. Al eger olar jenilse, erteng sizderge derge kezek keledi» degen ústanym.

Birinshiden, Resey bizge tiyiskisi kelse, Ukrinany jense de, jenilse de tiyisedi. Qazaqtyng «Jylandy tórt kesse de kesirtkelik әli bar» degen maqalyn úmytpalyq. Áriyne, betin aulaq qylsyn, alayda, eger Resey bizge bas salsa, oghan eshkim de qarsy túra almaydy. Týrik aghayynyng alysta. Ári onyng búghan bel sheshe kirise qongy neghaybyl. Oghan Erdoghannyng Ukraina jónindegi ústanghan sayasatynan-aq, bayqarsyz. Tek, mýmkin, alyp Qytay ghana «tәk-tәk» der. Sonyng ózinde de tek ekonomikalyq túrghydan ziyan tartuynyng mýmkindiginen ghana. Óitkeni onyng barlyq eksporty biz arqyly ótedi. Kýni erteng alasapyranda onyng jaghdayynyng mýshkil bolary aidan anyq. Tek sol ýshin ghana. Onyng ózi de kýmәndi. Demek, biz ýshin shyn qantógiske aralasatyn eshkim joq. Áriyne, kórshilerimizben sayasy әri әskery odaq qúryp, júdyryqtay júmylghangha ne jetsin. Alayda sol kórshilerimizding jaghdayy onsyz da belgili.

Demek, óz-ózimizge myqty bolmasaq, eshkimning de jarylqay qoyy neghaybyl. Onyng ýstine bizge býkil ukrain halqynyng emeshegi ýzilip túr deu tym artyqtau. Kezinde búlar da ózderin bizden әldeqayda biyik sanap, kókiregin kergen úly halyqtyng ol jaq, búl jaghynan kem sezinbegendigin eshkim de joqqa shyghara qoymas. Múny myna teristik jaqta ómir-boyy derlik túryp kele jatqan bizder jaqsy bilemiz. Mәselen, kezinde óz tilimizde sóilegenimizdi jaqtyrmay, talay-talay namysqa tiyetin sóz aitqandardyng barlyghy da taza orystar deymisiz? Joq, olardyng ishinde ukrain últynyng ókilderi de jeterlik bolghandyghy anyq. Mәselen, tek osy Qostanay oblysynda kezinde kóptigi jóninde ukrainder orystardan keyingi ekinshi orynda edi. Biz solardyng birde-bireuining arasha týskendigin kórgen de, estigen de emepiz. Múny az deseniz, osy Qostanaydaghy men biletin ukrain últynyng eshqaysysy da Resey agressiyasyn aiyptamaydy. Qayta solardikin dúrys kóredi. Endi kelip emeshegi ýzile qalypty. Eger men, ukraindardyng kópshilgi «qazaq» degen halyqtyng bar ekendigin tek osy soghystan keyin ghana bildi dese, esh tang qalmas edim. Birdene bolsa, kýni erteng bizdi qorghaugha jetip keledi dep armandau - mýldem adasqandyq. Olar ózderin bәribir slavyan túqymyna jatqyzyp, europalyqtarmyz dep esepteydi. Al olardyng kózqarastary belgili. Bir ghana mysal. Ótkende yutub-arnasynda ukrain tútqynyna týsken reseylik bir soldatty kórsetti. Ol bayghús enbektep kele jatyp «men qazaqpyn» dep zar jylauda. Anghal bala sirә, «qazaqpyn» dese ayaushylyqpen qarar, jaulary orystar ghoy» dep oilasa kerek. Qaydaghy. Qayta búl jigit olardyng әkelerin óltirgendey erekshe óshige, basynan qayta-qayta tebedi, odan qalsa avtomattyng dýmbisimen úrady. Mine, bizding olargha degen «erekshe dostyghymyzdyn» shynayy qaytarymy. Al men olardyng qolgha týsken orystardy búlaysha qorlaghandyghyn kórgen emespin. Ary ketse, qattyraq júlqylaydy da qoyady. Nege? «Týbi ózimiz ghoy» dep oilatyn shyghar. Al ana «kolbiyt» pen «churka» qaydaghy tuys? Ne ózbek, ne qyrghyz, ne tәjik bolmasa, týrkimen kórsetpegen jaqsylyqty kórsetip, Reseyge jaman atty bolyp jatqanymyzdaghy olardyng aitqan alghysy osy. Qazaqtyng peyili ken, minezi darhan, qonaqjay halyq qoy, múny da keshire salar. Eng bastysy, qalay bolghanda da tuysqan Ukrain halqyn jalghyz qaldyrmaymyz. Algha, Qazaqstan!

Taghy bir týiin. Ukraina Reseydi oisyrata jenedi degen eshbir qisynsyz әngimeden aulaq bolghan jón. Oghan AQSh pen Europa jol bermeydi. Olargha keregi Ukrinanyng jengeni emes, Reseyding әblen әlsirep, beyshara kýige týsip, olargha kiriptar bolghany kerek. Áytpese, nege Ukrainany qazirgi zamanghy asa kýshti tankilermen jәne úshaqtarmen tolyq qamatamasyz etpeydi? Nege olardy tam-túmdap, tamshylap beredi. Nege olardyng preziydenti Zelenskiy Batys basshylardyng kezdesuining barlyghynda da әngimesin Ukrainagha qazirgi sәtte osy zamangha asa joyqyn soghys qarularyn molyraq әri tezirek beru kerektiginen bastap, sonymen ayaqtaydy? Múny da jay ghana qysyr әngimege jatqyzamyz ba? Eger shynymen olargha Ukrainanyng jenisi qajet bolsa, múnday әngime mýldem kótelirer me edi? Osyny da bir uaqyt oilap qoyghan jón-au.

Asyly, soghystyng osylay ayaqtaluy bir jaghynan bizge de óte tiyimdi bolar edi. Óitkeni әbden әlsiregen, shayqastan qansyraghan Resey búdan song jan-jaghynan jau izdep, alasúratyn zúlymdyq niyetin jýzege asyrugha dәrmeni de jetpes edi. Bizding tileytinimiz de osy. Alayda búl tilegimizding de kózden búl-búl úshatyn týri bar. Jaqynda ghana sheteldik baspasózding jazuyna qaraghanda Amerikanyng barlau qyzmetining basshysy Mәskeuge kelip, Ukraina ózining 20 payyzdyq aumaghyn Reseyge berip (yaghny búl orystardyng basyp alghan jerining aumaghy ghoy), ortaq mәmilege kelip, búl soghysty ayaqtaudyng bir jolyn úsynypty desedi.

Endi múny Ukrainanyng jenisi dep aitugha auyz barar ma eken? Osynyng ózi-aq, AQSh pen Batystyng ózderining oilaghan óz jospary bar ekendigin bayqasta  kerek.

Al biz kim bolsa soghan jalpaq shesheylikti qoyyp, bes qaruymyzdy saylap, tez arada sheteldik asa quatty әskery joyqyn tehnikamen barynsha qarulanyp, ne nәrsege de әzir otyruymyz kerek. Men ýshin qazaq halqynyng bolashaghy qymbat. «Saqtansang – saqtarmyn» depti.

Mening oiymsha, Ukraina mәselesinde barynsha salqynqandylyqpen, myna kórshilerimiz sekildi beytarap sayasat ústanghanymyz jón sekildi. Tonnalap azyq-týlik jóneltu, jylytu generatorlaryn beru, odan qaldy qalalalarda kiyiz ýiler tigu sekildi sharalar - basy artyq dýniyeler sekildi. Kórshilerimizding barlyghy derlik mәselening artyn baghyp, tynysh otyrghandaghy búl bizding «kózsiz erligimiz» asyra silteushilik emes pe?

Mening búl mәseledegi ózindik ústanymym osynday. Áriyne, múnyng kópshilikke jaqpauy da mýmkin. Ony endi ózderinizding patsha kónilderiniz biledi. Men múny júrttyng bәrine birdey jaghynyp, jaqsy atty bolu ýshin jazyp otyrghan joqpyn. Saq bolayyq! Jauyng kóp, dosyng az! Osyny úmytpalyq.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz