Dýisenbi, 22 Shilde 2024
Áriptesting әngimesi 2978 29 pikir 17 Aqpan, 2023 saghat 12:33

Qazaq jazushylary qashan Nobeli alady?

Ár jyly Nobeli syilyghy beriler sәt tayaghan sayyn «Qazaq jazushysy qashan Nobeli syilyghyn alady?» degen úly saual kókiregimizdi tyrnaydy. Sosyn, amalsyz keler kýnderden ýmit kýtemiz. Nobeli syilyghy qazirgi әdebiyetting ólshemi bola almaydy dep múryn shýiiruge taghy bolmaydy. Mysaly, japon әdebiyetin jarty әlemge tanytqan osy Nobeli syilyghy edi.

Shyny kerek, qazaq әdebiyeti әlem­­ge keshegi Kenes kezeninde ta­nyl­dy. Odan beri de otyz jyl aunap ótti. Ádebiyetimizding endigi kýii qanday, әlemdik syilyqtargha nege bizding aqyn-jazushylardyng tuyndylary úsynylmaydy degen súraqtar tuyndaghaly da kóp boldy. Úsynugha әbden bolady, biraq biz­ding qalamgerler osyghan deyin jazyp-syzghandaryn qazaq tilinde jazyp, úzasa orys tiline audartqyzdy. Al әlemdik әdebiyet ýlken tilderge audarylghan әdebiyettermen sanasady, sony oqidy, saralaydy, sheshim shygharady. Shynghys Aytmatovtyng shygharmalarynyng múhit asyp, Shved akademiyasyna jetuine de osy jol sebepker bolghany shyndyq.

Bayaghyda amerikalyq aqyn Bob Dilan Nobeli syilyghyn alghanda, «Nobeliden әdildik ketti» dep shula­dyq. Al Dilannan quatty aqyndar bizding elde de kóp ekeni ras. Mysaly, Esenghaly Raushanovtyng «Bozangha bit­ken boz jusan», «Amal degen aiynyz», «Qara bauyr qasqaldaq» jinaqtaryn aghylshyn nemese shved tiline oiyn, filosofiyalyq iyirimin, maghynasyn dәl jetkizip audarsa, qaysy әlemdik syilyqqa úsynsaq ta betimiz jaryq bolary sózsiz edi. Aqyndyq senimi men quaty әlsiz adam «At taghalap, atan qomdap erjetken, eng songhy aqyn myna men em búl manda», dey almas edi. Jalpy, Esenghaly Raushanovta әlemdik әdebiyetting qazirgi ólshemine say keletin, oqyrman únatatyn jyrlar óte kóp. Basy joq qara qúnannyng ólendegi kórinisin bizden basqa halyq­tyng aqyny jaza almas.

«Qoshtasatyn kýn býgin,
Qara qúnan shaynaydy-ay
bir sulyghyn.
Eng songhy ret
alyp shyqtym qoradan,
Basyng azat, bar,
bara ghoy, qúldyghym.
Sóitip elden ketkenmin,
Qyrsaudy da, jýirikti de
kóp kórdim.
Qaba jaldy qara qúnan bop meni
Týn ishinde oyatady Ótken kýn.
Baurayynda sonau Kelintóbenin
Seltiyip bir túrady ýnsiz seregim.
Er-túrmanyn,
túrqyn tútas kóremin,
Basy qayda,
basy nege joq onyn?!».

Osy ólendi qara qúnannyng joghaluy emes, tútas adamnyn, onyng ruhynyng joghaluy, adasuy dep týsingen abzal. Álemdik әdebiyet osynday sýiekti shygharmalardy jaq­sy baghalaydy.

Al «Kók týrikter saryny» biz­ding arghy ghasyrlardaghy sanamyz­dy, qaltarysta qalghan qúndy­lyqta­ry­myzdy esimizge týsirgen otty shy­ghar­­ma, ólmes tuyndy. Avtory – qa­zir­gi klassik aqynymyz Temirhan Medet­bek. Aqynnyng jyryn biz tan­day qagha oqydyq, al osy jyrlar­dy әlem oqyrmandary oqysa, qa­lay qabyldar edi? Bizding ózge de aqyndardyng ólen­deri Nobeli syilyghyn alyp jat­qan aqyndardyng jyrlarynan kem emes. Kem bolyp túrghany taghy da sol – audarma. Oljas Sýleymenov, Úlyqbek Esdәulet, Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly, Ghalym Jaylybay siyaqty aqyndardyng jyr jinaqtary audarylsa, audarylyp qana qoymay, dúrys nasihattalsa, ondy bolar edi. Búl sózdi aitqandaghy maqsatymyz – әlem әdebiyetin birer shygharmamen basy býtin moyyndatu emes, olardy bizding әdebiyetpen tanystyru, әri qarayghy jol avtordyng óz qúl­shynysynda.

Aqyn Serik Aqsúnqarúly «Nobeli syilyghy» degen óleng jazdy. Búl kisi de layyq adam. Kópting oiynda jýrgen týitkilderdi óleng arqyly aita bilgen Sekenning de búl syilyqqa ókpesi qara qazanday.

«Biz bilmeytin
múnyng da pәlesi kóp,
Jarylqamas qazaqty
dәl osy kep?
Úly Oljekeng almaghan Nobelinnen,
Aqyly bar qazaqtyng dәmesi joq.
O da jylda qúbylyp, týrlenedi,
Sonynda onyng –
jahannyng irgeli eli.
Nege oghan Tolstoy elp etpedi?
Osy Arystan biledi birdeneni...
Jaghdayymdy kóktegi
biledi búlt,
Búlt týgili, qúday-au,
biledi qyrt.
Memleketting syilyghyn
әzer alghan,
Nobeli mening – ne tenim?
Kýledi júrt...».

Búl Serik Aqsúnqarúlynyng kóz­qarasy. Al Nobeli syilyghy turaly jahanda qolyna qalam ústaghan qansha adam bolsa, sonshama kózqaras bar ekeni shyndyq.

Nobeli syilyghyna la­y­yq qazaq jazushysynan aldymen Tynymbay Núrmaghanbetovti aitar edim. Onyng shygharmalary bizding ómirimizding qaghaz betindegi beynesi. Meyli Europa, meyli Batys әdebiyeti bolsyn, bәri ózderi bilmeytin, jana­lyq dep se­zinetin dýniyeni oqyghysy keledi. Búl túrghydan Tynymbay Núr­maghanbetov tuyndylary olardyng súranysyna tolyq ja­uap bere alar edi. Ayy­bymyz – onyng shygharma­la­­ryn aghyl­shyn nemese keng taralghan tilder­ge audarmaghanymyz. «Jylannyng uyn» aghylshyn tiline audarsaq, ol jaqt­aghy oqyrman qazaq әdebiyetining qazirgi qazynasyna tanday qaghary sózsiz. Óitkeni búl shygharmada jan bar, kәdimgi ógey taghdyr aldynda qay­sar­lyqpen qúrbandyq bergen adam­­nyng jany. Jan Poli Sartrdyn: «Keyipkerim taugha shyqty deme, taugha shyghar» degen prinsiypin de osy shygharma óz biyiginde oryndap túr. Ózge últtyng ókiline qúldanghan eki keyipkerding ómirge degen kózqarasy, ýmiti, tragediyasy shygharmany oqyghan әrbir oqyrmandy selt etkizbey qoy­maydy. Sebebi oqyrmannyng últy basqa bolghanymen, jýrek bireu, se­zim ortaq. May toly qazanda janyp jatqan bauyrynyng jan azabyn esti­gen keyipker ýshin kim bolsa da, qayghyrugha haqyly.

Tynymbay Núrmaghanbetovte әlem­­dik әdebiyetting kóshine úyalmay qosatyn shygharmalar kóp. Sonyng biri – «Ayqay» povesi. Búl tuyndy tek bizding halyqtyn, týrki júrtynyng basyndaghy mún-nalany ghana emes, tútas adamzattyng basyndaghy tragediyany aitady, sol barysta tuyn­daghan súraqtargha jauap beredi. No­beli syilyghynyng laureaty Mo Yannyng «Janalyq eng aldymen jana ómir men tyng keyipkerden tuady» degen kózqarasy osyndayda eske týsedi. Tynymbay Núrmaghanbetov bizding әdebiyette ýnemi tyng keyipker men jana­lyq әkelip, dara dýniyeler jaza aldy. Eger Núrmaghanbetovting «Jylannyng uy», «Ayqay», «Shal, maya jәne jel» atty romangha bergisiz povesteri aghylshyn tiline audarylsa, әlemdik әdebiyetti moyyndatpasaq ta, olardyng bizben sanasuyna mýmkindik alar edik. Taghy da sol «әttegen-ayy­myz» búl shygharmalar úzasa orys tiline audaryldy, al ýlken tilderge audarylu eshkimning oiyna kirgen joq.

Qazaq әdebiyetinde kóp oqylghan jazushynyng biri – Múhtar Maghauiyn. Meninshe, búl jazushynyng «Shaqan sherisi», «Qypshaq aruy», «Sary Qazaq» siyaqty ýlken oy aitqan shy­gharmalaryn әlem tilderine audaru qajet. Múhtar Maghauin shygharma jazudy әbden mengergen qalamger retinde jazghan dýniyeleri shetel oqyr­mandaryna da únaytyny sózsiz. So­syn onyng tuyndylary tek bir jaq­­ty emes, ishinde adam jany, ta­rih syry, erkindikke úmtylu siyaq­ty kórkem shygharmanyng baghasyn biyiktetuge qajetti detalidar kóp. Dulat Isabekovting de desi bar, qalamy jýirik ekeni ras. Onyng pasportyna ainalghan «Qarghyn» romany, «Sýiekshi», «Gauhar tas», «Ápke» shygharmalary da syilyq alugha layyq.

Al Tólen Ábdikting «Óliara», «Tozaq ottary jymyndaydy» ro­man­­dary bizding әdebiyetting úly jetis­tikterining biri deuge bolady. Qúrugha bet alghan ýndister tragediyasyn ja­zu arqyly halqynyng basyndaghy qiyn­dyqty astarlap aityp eldi erkindikke úmtylugha ýndeytin shygharmany jahan oqyrmany jatsynbaydy. 1993 jyly Nobeli syilyghyn alghan amerikalyq jazushy Tony Morrisonnyng da birneshe romany joghalyp bara jatqan últty, úlysty, dәstýrdi joqtap, olardy azattyqqa shaqyrady. Búnday iydeya­lar әlemdik әdebiyette ýlken súra­nysqa iye. Sol sebepti, Tólen Áb­dik­ting shygharmalarynyng alpauyt syilyqtardan mýmkindigi bar ekenin oqyrman esine salghymyz keledi. Tipti «Parasat maydany» men «Ong qoldyn» ózi súranysqa ie shygharmalar bolatynyna kýmәnimiz joq. Manyzdysy – búl shygharmalar shet tilderine sapaly audarylsa.

Japon ýkimetining jyl sayyn myq­­ty jazushylarynyng shyghar­ma­la­ryn әlemdik tilderge audartyp, ózge júrttyng oqyrmandaryna, jahan әdebiyetine tandauly dýniyeler úsynatyn jaqsy ýrdisi bar. Sonyng nәtiyjesinde qazirge deyin olarda әdebiyet salasy boyynsha ýsh bir­dey Nobeli laureaty bar. Áriy­ne, qalamger bolghasyn, Nobeli syilyghymen sanaspaugha da jol joq. Bizde sóz kóp, qúlshynys az ekenin jasyrghymyz kelmeydi. «Ol syilyqty bizding jazushylar qashan alady?» degen jalang úrannan góri eng aldymen jaqsy jazushylardyng shygharmalaryn aghylshyn tiline audaru júmysyna at salysqanymyz abzal. Óitkeni Nobeli syilyghy qazaq tilinde jazylghan shygharmalargha berilmeydi.

Dýisenәli Álimaqyn

Abai.kz

29 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1356
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2139
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2174