«Qandy qantar» oqighasyna bir jyl tolghanda «qantar» qaytalanbau ýshin ne isteu kerek degen súraq ortagha shyqty. Súraqtyng búlaysha bas kóterui atalmysh oqighagha bir jyl tolsa da, kýdik-kýmәn qoilap, júrt kónili kýpti bolyp otyrghanyn týsindiredi.

«Qandy qantar» qaytalanbasy ýshin eng aldymen osy qandy oqighany tudyrghan basty sebeppen kýresip, mәseleni týp-tamyrdan ýzu kerek. Atalmysh qandy oqighanyng tuyluynyng basty sebebi jóninde biylik pen halyqta ortaq әdil týsinik bar. Búl Q.Toqaevtyng 2022 jylghy 16 nauryz joldauynda: «Sayasy jәne ekonomikalyq qyzmetting monopoliyalanuy qantar oqighalarynyng tuyndauyna basty sebep bolghany býginde býkil qoghamgha mәlim», - dep aitylghan shyndyq.

Basty sebepti tudyrghan basty jauapkerler kimder? Tek K.Mәsimov, Qayrat Satybaldy, Qayrat Boranbaevtar ghana ma? Otbasy mýshelerining monopoliyagha qatysy joq pa? Qazirge deyin otbasynyng bir mýshesi de jauapqa tartylmady. Otbasy mýshelerining qatysy joq degenge, aiparaday ashylghan shyndyq aldynda aqyl-esi sau adam qalay senedi?.. Jana Qazaqstan preziydentining búl mәselege ashyq nýkte qoymay túryp, jana Qazaqstanda әdilettilik turaly sóz qozghauynyng ózi úyat.

Otbasy mýsheleri jauapqa tartylmasa, memleket qyzmetkerleri elde ózgeris bolatyndyghyna senbeydi. Memleket qyzmetkerlerindegi senimsizdik qanday bir әdiletti zandy, әdiletti Qazaqstangha qajetti búiryqpen normativtik qújatty qaghaz jýzinde qaltyrady. Elde eshqanday ózgeris bolmaydy.  Halyqtyng senimi sarqylady.

«Qandy qantardyn» tuylu sebebin týbegeyli joyyp, әdiletti jana Qazaqstan qúru ýshin isteletin eng manyzdy júmystyng biri sayasy reforma jasau. Búl baghytta aitar sóz kóp. Qane, әdiletti Qazaqstanyng degen degibirsiz súraq pen әdiletti Qazaqstan bir kýnde bir jylda qalyptaspaydy. Batpandap kirgen auru mysqaldap shyghady degen uәjding teketiresi toqaylasyp túr. Eki pikirding de qisyny bar.

Jana Qazaqstandaghy sayasy reforma jasalghanynyng atributy tek sayasy bәsekelestikting qalyptasuy. Biz preziydent saylauyn týrli sebeppen bәsekesiz ótkizdik. Sayasy bәsekening endigi alany aldaghy Mәjilis saylauy. Kelesi shaqyrylym Mәjiliste oppozisiyalyq sayasy kýsh (sayasy partiya nemese oppozisiyalyq koalisiya) anyq boy kórsetui kerek. Sonymen birge ózderin naghyz oppozisiyamyz dep, avtoritarlyq biylikti synaumen ainalysqan toptargha partiya qúrugha mýmkindik beru kerek. Búl da biylikting әdil sayasy bәsekelestikke jol ashqandyghynyng aiqyn belgisi bolady. Q.Toqaev biyliginde sayasy bәsekelestikke jol ashu turaly anyq niyet bolsa, Qazaqstan qoghamy sayasy kýshterge úiysyp bәsekelesuge dayar. Menshe biz qazir mynany anyq týsiniuimiz kerek. Áleumettik әdilettilikti iske asyru ýshin atqarushy biylikting әkimshilik mehanizmine ózgeris engizu, adam almastyru, zanmen qamtamasyz etu qalyptasqan mәseleni eshqashan týbegeyli sheshpeydi. Tek sayasy bәsekelestik qana әkimshilik qúrylymda búnday mehanizmderdi tabighy tudyrady. Amalsyz iske qostyrady. Ómirsheng etedi.

«Qandy qantar» oqighasynyng býgin anyq bolghan hronologiyasynyng qalyptasuyna kóptegen faktorlar sebep boldy. Osy sebepterding arajigin anyq, әdil ajyratyp, ashyq qúqyqtyq bagha beru qantar oqighasynyng qaytalanbauynyng jәne bir qajetti sharty.

Ata Zanymyzda adam ómiri men tirshiligi bostandyghy eng basty qúndylyq dep kórsetilgen. Sosyn elimizde ólim jazasyna tyiym salynghan. «Qandy qantarda» 238 adam qaza tapty. Sondyqtan búl adamdardyng ólim qúshuynyng sebepterin zang boyynsha anyqtap qúqyqtyq bagha beru eng manyzdy. Ata Zang bedelin qorghap, jana Qazaqstanda zang ýstemdigin qalyptastyrudyng alghysharty. 142 adam antiyterroristik operasiya men tótenshe jaghday rejiymin búzghandyghy ýshin atyldy. Búlardyng qany kimning moynynda? 67 adam shabuyldau barysynda oqqa úshypty. Búlar terrorist pa? Búlargha anyq zandyq status, qúqyqtyq bagha berilui kerek. Tergeu izaliotorynda 328 adam azaptalyp, 6 adam  azaptaudan kóz júmdy. Zang atqaryp adam qúqyn qorghaytyn kýshtik qúrlymda adamdy azaptap óltiru esh aqylgha syimaydy. Búl kýshtik qúrlym jýiesinde óte auyr mәselening bar ekenin kórsetedi. Adam óltirgen qandy qoldar men jauapty túlghalardy zandyq jauapkershilikke tartu kerek. Tek joghary basshylyq qúramdy janalau eshqanday ózgeris әkelmeydi. Onsyz qúqyq qorghau salasyna el senbeydi.

Altynshy qantarda Almatydaghy alanda «qarapayym halyqpyz, biz-terrorist emespiz» degen plakatpen túrghan topty nelikten, kim atty? Qazir qoghamda mynanday joramal bar. Beybit sherushiler alanda shatyr tigip as-su әzirlep, beybit miting ótkizip, biylikke tabandap talap qoiydy oilastyrghan (shynynda búl sóz Almatyda sheru bastalghan 4 qantarda aityldy). Búl biylikke tiyimsiz bolghandyqtan, biylik maqsatty týrde atty degen pikir bar. Dәl osy mәseleni anyqtap, naqtyly qúqyqtyq bagha berilu óte manyzdy. Almatygha jirma myng terrorist shabuyl jasady. Eki soldattyng basy kesildi. Búl aqparattar Preziydent auzymen aityldy. Nәtiyjesinde elge újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng әskerleri kirdi. Qazir jogharyda preziydent auzymen aitylghan aqparat jalghan bolyp shyqty. Shet el әskeri el aumaghyna kirip, egemendigimizge qauip tóndirdi. Eskertusiz oq atudan jazyqsyz jandar ajal qúshty. Búnday jalghan aqparattyng taralu jauapkerligin kim arqalauy kerek? Búghan mindetti týrde qúqyqtyq bagha berilip, jauaptylar zang jazasyna tartyluy tiyis. Onsyz әdiletti Qazaqstanda әdilettilikting mәni qalmaydy. Beybit sheruding shyrqyn búzghan marginal jastar emes, arnauly dayyndalghan top. Búlar memlekettik tónkeris jasamaqshy, búlardyng bas úiymdastyrushysy K.Mәsimov degen pikir biylik tarabynan ashyq aityldy. Bas úiymdastyrushy kýdigine ilingen adamgha qatysty sot ayaqtalghan joq. Óte qúpiya ótkizilip jatyr. Eger Samat Ábish ne Qayrat Satybaldy búl rólde dep aitylsa onda oilanugha bolar edi. Biraq búl ekeuining atalmysh әreketke esh qatysy joq dep tanylyp otyr. Onda bas úiymdastyrushy kim? Búl Qazaqstan halqy taghatsyzdana kýtip otyrghan súraq. Búl súraqqa jauap berilmese nemese berilgen jauapqa halyq ilanbasa, biylikting tyghyryqqa tirelgeni tirelgen.

Jogharyda aitylghan mәselelerding bireuine qisyndy dәlel kórsetilip, oigha qonymdy ýkim  shyqpasa qantardyng kózi óshpeydi.

Nauryzbay Túnghatarúly

Abai.kz