Qazaqstan aviasiyasy «qara tizimnen» qashan shyghady?
Kólik hәm tasymal - ekonomikanyng kýretamyry. Osy saladaghy sapaly әri tynymsyz qozghalys - elding әleuetin arttyrugha birden-bir septik. Endeshe, Batys pen Shyghys arasynda ornyghyp, eki әlemdi bir-birimen jalghastyryp otyrghan Úly dalanyng keleshek tranzittik әleueti de zor bolmaq. Alayda dәl qazirgi kólik infraqúrylymy taghdyrdyng ózi algha tartyp otyrghan tranzittik damugha jauap bere ala ma? Keshe Mәjiliste kólik jәne kommunikasiya ministri Asqar Júmaghaliyev deputattar aldynda esep berip, sala damuynyng jay-japsaryn bayandaghan bolatyn.
Kólik hәm tasymal - ekonomikanyng kýretamyry. Osy saladaghy sapaly әri tynymsyz qozghalys - elding әleuetin arttyrugha birden-bir septik. Endeshe, Batys pen Shyghys arasynda ornyghyp, eki әlemdi bir-birimen jalghastyryp otyrghan Úly dalanyng keleshek tranzittik әleueti de zor bolmaq. Alayda dәl qazirgi kólik infraqúrylymy taghdyrdyng ózi algha tartyp otyrghan tranzittik damugha jauap bere ala ma? Keshe Mәjiliste kólik jәne kommunikasiya ministri Asqar Júmaghaliyev deputattar aldynda esep berip, sala damuynyng jay-japsaryn bayandaghan bolatyn.
Toqtala ketetin jayt, osydan biraz búryn deputat Serikbay Núrghisaev eldegi joldyng jaghdayyna alandaushylyq bildirip, Qazaqstan jol sapasy jaghynan 144 elding ishinde 117-orynda túrghanyn aityp dabyl qaqqan-dy. Baqsaq, jol salasynda bәsekelestikke esh tótep bere almasymyz anyq eken. Joly jol boludan qalyp, jolsyzyn qayrang basqan shalghaydaghy shendilerding kýni týse bermeytin auyldy qoyynyz, respublikalyq manyzdy delinetin joldardyng ózi keyde syn kótermeytini aiqyn. Sonda qalay, әlemdegi ozyq 30 elding qataryna kiruding qamynda jýrgen Qazaqstan ýshin jol sapasy eng tómengi satygha syrghyp otyr ma? Degenmen olay aitugha da kelmeydi. Óitkeni qazir basqasyn aitpaghanda, halyqaralyq dәliz sanalatyn «Batys Europa - Batys Qytay» megajobasynyng qarqyny qyzu. Al jalpylama avtojoldar turaly aitsaq, jol jóndeu qarqyny da kemigen emes. Degenmen sapasyz joldardy jasap tauysu da mýmkin bolmay otyr. «Byltyr 5,5 myng shaqyrym jol jóndeldi. Tútastay alghanda, barlyq jol 4 payyzgha jaqsaryp, nәtiyjesinde tranzittik tasymal 20 payyzgha artty. «Batys Qytay - Batys Europa» dәlizi boyynsha biylghy jyly 806 shaqyrym jol salynady. Sóitip, búghan 40 myngha tarta adam júmylady», - deydi kólik jәne kommunikasiya ministri Asqar Júmaghaliyev. Degenmen ónir-ónirdegi jol sapasy kýnnen-kýnge qúrdymgha ketip barady. Auyldaghy aghayynnyng aitary da - sol. Astanadaghy deputattar da aimaqtaghy ahualgha alandauly. Degenmen joldar men jolsyzdargha qatysty ministr Júmaghaliyevting jauaby әzir: «Qarajat qolbaylau. Qazir elimizde betin asfalit kórmegen joldardyng ózi 10 myng shaqyrymdy qúraydy. Sony týgel jasap tastau ýshin qyruar qarajat kerek, ony budjet kótermeydi. Sondyqtan biz birtindep jol jasaudy qolgha almaqpyz, sosyn keshendi baghdarlama qabyldaugha tyrysamyz», - dep aqtaldy ministr.
Áytse de kólik pen kommunikasiya salasyn basqaryp otyrghan bilikti basshynyng múnysymen qalaulylar kelise bermeydi. «Jergilikti jol jelilerining bolmauy әleumettik túrghydan kelensiz әser etip, júmyssyzdyqqa sebep bolyp otyr, al jergilikti túrghyndar ózderin órkeniyetten qol ýzip qalghanday sezinedi», - deydi Seyitsúltan Áyimbetov. «Sonymen qatar salanyng basty problemasy - jol tósemderining kóteru mýmkindigi. Búghan obektivti sebepter de bar. Eldegi joldardyng 86%-y ótken ghasyrdyng 60-80 jyldary salynghan. Ol kezenning normativtik talaptary da basqa. Óitkeni ótken ghasyrda joldardaghy rúqsat beriletin jýkteme 6 tonnadan aspaytyn», - deydi S.Áyimbetov.
Sapagha say kelmeytin aviakompaniyalar júmysy toqtaydy
Bayandama barysynda ministr Asqar Júmaghaliyev erekshe toqtalghan sala azamattyq aviasiya men úshu qauipsizdigine qatysty boldy. Mәlimetterge sýiensek, 2008-2013 jyldar aralyghynda 21 aviasiyalyq oqigha oryn alghan. Onyng 15-i úshu tehniykasyn búzu, yaghny adam faktorynyng saldarynan oryn alyp otyr. «Osyghan oray, úshularda adam faktorynan bolatyn jaghdaylardy tómendetu maqsatynda úshu qauipsizdigin qamtamasyz etu jәne qauipsizdik júmysyn qadaghalau ýshin byltyr Ýkimet basshysynyng ókimimen IKAO audiytining eskertpelerin jong jóninde vedomstvoaralyq jospar bekitilgen. Sonymen birge IKAO-nyng (Halyqaralyq azamattyq aviasiya úiymy-avt.) Tehnikalyq yntymaqtastyq burosymen tehnikalyq jәne kenes beru turaly kelisim jasaldy», - deydi Asqar Júmaghaliyev. Aytpaqshy, ótken joly ministr Mәjiliske kólik salasyna ózgerister engizetin zang jobasyn tapsyryp ketken bolatyn. Aytuynsha, әlgi ózgeristerding bir parasy da dәl osy aviasiyadaghy úshu qauipsizdigine, ondaghy talaptardyng IKAO halyqaralyq standarttaryna say boluyn qarastyrady. «Eng bastysy, biyl elimizdegi aviakompaniyalar men әue kemeleri IKAO standarttaryna sәikes, atalghan úiym ókilderining qatysuymen qayta sertifikattalady. Sertifikattar boyynsha jolaushy tasymalymen túraqty ainalysatyn aviakompaniyalar mindetti týrde IOSA-nyng audiytinen ótedi. Al IKAO-nyng boljauy boyynsha qayta sertifiykattau nәtiyjesinde keybir aviakompaniyalar óz júmysyn toqtatuy yqtimal. Búl úshu qauipsizdigin qamtamasyz etuge, Qazaqstan aviasiyasynyng «qara tizimnen» shyghuyna zor yqpalyn tiygizetin bolady», - deydi Asqar Júmaghaliyev. Degenmen deputattar «qara tizimnen» shyghu ýshin bir IKAO-gha kýni qarap qalmauyn eskertedi. Búl maqsatta qalaulylar eng әueli әue kemelerining tehnikalyq jay-kýiin baqylaudy kýsheytudi talap etedi. «Áue tasymaly qauipsiz bolugha tiyis. Búl aviakompaniyalardyng jәne әue kemeleri menshik iyelerining kez kelgen ekonomikalyq negizdemelerinen basym boluy shart», - deydi Seyitsúltan Áyimbetov.
Toqtala ketetin jayt, qazir memlekettik tizilimde 497 azamattyq әue kemesi tirkelgen kórinedi. Al sarapshylargha sensek, әue kemeleri parkining tozyghy 80%-dan asqan. Olardyng basym bóligining paydalanu merzimi 20 jyldan asady. Kemelerding qyzmet etuining belgilengen merzimi 30 jyldan aspaugha tiyis ekenin eskersek, otandyq azamattyq aviasiyanyng ýlken kemshiligining biri sol - tozu. Al qalaulylar «qara tizimge» qatysty problemalardy búnymen shektemeydi. Al jalpylama alghanda, aviabiyletterding qymbat boluy, bәsekege qabilettilikting damymauy, qanaghattanarlyqsyz serviys, reysterding jýieli keshigui jәne otandyq aviakompaniyalardyng «qara tizimge» ilinui - osy salanyng ózektisi.
Seyitsúltan ÁYIMBETOV, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty:
- Qazaqstan әli de bolsa tranzittik әleuetti az kólemde, negizinen aimaq elderi arasyndaghy (aymaqtyq tranziyt) sauda-ekonomikalyq baylanystardy qamtamasyz etu kezinde ghana paydalanyp keledi. Kólik-kommunikasiyalyq keshenning damuy Europa men Aziya arasyndaghy tranzittik kópir bolyp tabylatyn elding geostrategiyalyq túrghydan ornalasu artyqshylyghynyng tolyq kólemde paydalanyluyn qamtamasyz etuge tiyis. Mysaly, saraptama úiymdarynyng derekteri boyynsha tek qana Europa odaghy men Qytay arasyndaghy sauda kólemi 2009 jyly 296,3 mlrd evrogha jetti. Búl milliondaghan tonna jýk tasymaldanyp jatqanyn bildiredi. Eger qolayly jaghday jasalsa, olardyng bir bóligin Qazaqstan arqyly ótetin qúrlyq jәne teniz joldarymen tasymaldaugha bolar edi.
Taqyrypqa túzdyq:
Mamandardyng payymynsha, býgingi tanda Qazaqstanda qozghalys jyldamdyghynyng azangy, jolaushylardyng jolda bolu jәne tauarlardy jetkizu uaqytynyng úlghangy, kóliktik paydalanu shyghystarynyng artuy jәne eng soraqysy, jol apatynyng kóbengi oryn aluda. Mәselen, 2011 jylmen salystyrghanda 2012 jyly jol-kólik oqighalarynyng sany 18%-gha ósip, 14 myng jol-kólik oqighasy tirkelgen. Sonyng saldarynan 3 mynnan astam adam qaytys boldy. Al songhy bes jylda elimizdegi kólik sany kóbeyip, 4 mln birlikke jetti. Olardyng 80%-ynan astamynyng paydalanylu merzimi jeti jyldan asqan. Búl rette jolaushylardy avtokólikpen tasymaldau ýlesi 99,1%-dy qúraydy.
Qanat QAZY, Astana
"Alash ainasy" gazeti