Jamaubaev Qyrymdy «Reseyding arnayy ekonomikalyq aimaghy» dep atady. Al Áshimbaev zanda múnday joq deydi. 

Senattyng býgingi kuluarynda ekonomika taqyryby sayasi, onyng ishinde geosayasy sipattaghy súraqtargha úlasyp, Jamaubaev pen Áshimbaevke tilshilermen biraz «tiresuge» tura keldi, dep habarlaydy Ulysmedia.kz.

Hattama men zanda ne delingen?

Senat otyrysynda býgin «Euraziyalyq ekonomikalyq odaqta tasymaldaudy qadaghalau ýshin navigasiyalyq plombalardy qoldanu turaly kelisimdi ratifikasiyalau jóninde» zang jobasy úsynylghan. Zang jobasyn qorghaghan ýkimet basshysynyng orynbasary – qarjy ministri Erúlan Jamaubaev ekonomikalyq odaqqa mýshe elder 2022 jyldyng 19 sәuirinde tauar tasymalyn qadaghalau ýshin navigasiyalyq plombalardy qoldanu turaly kelisimge qol qoyghanyn aitty. Osy kelisim tauarlardy navigasiyalyq plombalardy qoldana otyryp, olardy EAEO aumaghy boyynsha ótkizu kezinde qadaghalau mýmkindigin kózdeydi.

«Odaqtyng Keden kodeksining 201-babynyng 1-tarmaghyna sәikes, tauarlar arnayy ekonomikalyq aimaqtarynda kedendik bajdardy, salyqtardy jәne basqa da ótemaqy bajdaryn tólemey ornalastyrylady jәne paydalanylady. Alayda Odaqtyng Keden kodeksining 455-babynyng 6-tarmaghyna sәikes, Resey Federasiyasynyng 3 arnayy ekonomikalyq aimaghynda odaq elderining aumaghynan importtalatyn tauarlar boyynsha kedendik bajdar men salyqtar birden tólenedi. Al ýshinshi elderden importtaghan kezde kedendik bajdar men salyqtar tólenbeydi. Osylaysha, osy aimaqtarda kәsipkerler ýshin Odaqtyng elderinen góri ýshinshi elderden tauarlardy importtau tiyimdirek.», - dedi Jamaubaev.

Súraq-jauap bóliminde Jamaubaev «Reseyding ýsh ekonomikalyq aimaghy – Magadan, Qyrym jәne Kaliningrad aumaghynda ornalasqanyn» atap ótedi.

«Olar basqa eldermen shekaralas bolghandyqtan onda rejim bólek. Qazir osy aimaqqa qatysty reziydentterge osy odaqtan tauar tasyghan kezde 180 kýn boyy qosylghan qún salyghyn bólek tóleuge mýmkindik beredi», - dedi ol.

Qyrym kimdiki?

Senat otyrysy ayaqtalghan song jurnalister Erúlan Jamaubaevtan «siz ýkimet basshysynyng orynbasary – qarjy ministri retinde Qyrymdy Reseyding iyeligi retinde moyyndap túrsyz ba?» dep súrady.

Búl súraqqa jauap bergen Jamaubaev óz jauabynda «atalghan hattama ýsh erkin ekonomikalyq aimaqqa qatysty ekenin, olardyng Magadan, Qyrym jәne Kaliningrad ekenin, búl ataular – erkin ekonomikalyq aimaqtardyng aty» ekenin ghana aitty.

Tilshi osy kezde «sizding jauabynyzdan týsingenimizdey, Qyrym Reseydiki me» dep qaytalay súraghan.

«Men búl jóninde aitqan joqpyn. Men sizderge ýsh EEA turaly aittym. EEA-nyng biri Qyrymgha qatysty. Al Qazaqstannyng búl mәsele boyynsha belgili», - dedi Jamaubaev.

Al Qyrym kimdiki degen súraqtan Jamaubaev «rahmet, kelesi súraqty qoyynyz» dep qútyldy.

«Búl – ekonomikalyq aimaqtar. Sózding astaryn týsinip túrmyn. Olardy sayasatqa búrmalaudyng nemese aralastyrudyng qajeti joq. Sebebi búl – ekonomikalyq aimaqtar. Búghan deyin júmys istep túrghan. Ol jerge tauar tasyp jatqan eshkim joq. Bizdikiler Kaliningradqa tasyp jatyr», - dedi ol.

Zanda «Qyrym» degen atau joq

Otyrys ayaqtalghannan keyin tilshiler mәselening mәnisin Senat tóraghasy Mәulen Áshimbaevtan súrap kórdi.

«Búl jerde qosylghan qún salyghyna salynatyn salyq jaghynan ózara kelisim boyynsha, EAEO shenberinde ózara qarym-qatynas jóninde әngime bolyp otyr. Kәsipkerlerding ózara sharttaryn retteuge baghyttalghan sharua. Hattama bizding kәsipkerler arnayy ekonomikalyq aimaghyna qanday da bir tauardy jetkizgen kezde ózara qarym-qatynasty retteydi. Men sizderge resmy týrde mәlimdeymin: apparattan qújattardy alsanyzdar da bolady, ol jerde eshqanday arnayy ekonomikalyq aimaqqa qatysty atau joq», - dedi ol.

Áshimbaevtyng aituynsha, әr elding ózining arnayy ekonomikalyq aimaghy bar. Qazaqstannyng da qalalary men oblystarynda bar.

«Ár memleket ózining arnayy ekonomikalyq aimaghyn belgiley alady.  Zannamany da. Sol sebepti búl kelisim basqa elderding erkin ekonomikalyq aimaqtaghy kәsipkerlerimen júmys isteytin bizding kәsipkerlerge jaghday jasaudy kózdeydi. Boldy!» - dedi Áshimbaev.

«Eshqanday atau joq», «bizding pozisiya belgili» degen sózderdi de qosyp ótti Áshimbaev.

Eske sala ketsek, Qyrymdaghy erkin ekonomikallyq aimaq – 2014-2015 jyly Resey ol aumaqty Ukrainadan tartyp alghannan keyin qúrylghan. Ukrainanyng jogharghy radasy 2021 jyldyng 1 shildesinde ony jong jóninde qauly qabyldap, aimaq sol jyldyng 21 qarashasynda kýshin joyghan.

Abai.kz