Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1437 0 pikir 10 Aqpan, 2023 saghat 13:43

Elimizde әskery mindetin óteushilerge jan-jaqty jaghday jasaluda

Kóktemgi jappay әskerge shaqyru nauqanynyng bastaluy aldynda qoghamda, әsirese jastar arasynda әskery qyzmetting manyzdylyghyn týsindiruding bereri mol. Búl rette әskery qyzmetke baylanysty ata-analarmen, әskery mindetin óteuge baratyn jastardyng әr týrli kereghar týsinikting әserinen tuyndaghan kónil alanyn seyiltu ýshin múnday nasihat júmysynyng ónimdiligi óte joghary ekeni aitpasada týsinikti.

Áskery salagha kónil bóluding aiqyn kórinisi bolghan jyl sayyn kemeldenip kele jatqan jarqyn ózgeristerdi kópke jetkizudin, qúlaghdar etuding basqa tiyimdi joly joq. Sony kórsetu arqyly jastardyng Otan qorghaugha degen yntasymen jigerin, bolashaghyna degen senimdiligin oyatugha, әskery mindetin óteuge alansyz attanugha jol ashugha bolady.

Sony jaqsy týsingen qorghanys ministrligi ókilderi osy baghyttaghy júmystardy qarqyndy alyp baruda. Oghan jarqyn mysal retinde ónirlik eki nasihattyq qimyldy ataugha bolady. Onyng biri bolashaq әskery mindetin óteuge ýmitker mektep oqushylarymen sarbazdardyng onlayn rejimde ótken kezdesui.

Mektep oqushylary men studentterge arnalghan múnday qyzyqty formattaghy kezdesu Qúrlyq әskerleri bas qolbasshysy basqarmasynyng bastamasymen ótti.

Elordalyq 68665 әskery bólimining basshylyghy alghash ret jaqyn arada sarbazdardyng ornyn basatyn jasóspirimdermen kezdesu úiymdastyrdy. Atalghan sharagha Qúrlyq әskerleri bas qolbasshysynyng tәrbie jәne iydeologiyalyq júmys jónindegi orynbasary polkovnik Samat Tólepbaev basshylyq etti.

Beynebaylanysqa merzimdi qyzmettegi sarbazdar әskery qyzmetke deyin oqyghan Aqmola, Qostanay jәne Soltýstik Qazaqstan oblystarynyng oqu oryndary shyqty.

Polkovnik Samat Tólepbaev armiyadaghy qyzmetting әskerge shaqyrylghan jastargha beretin artyqshylyqtary turaly jan-jaqtyly aityp berdi. Olardyng ishindegi eng manyzdysy – Qorghanys ministrligining әskery oqu oryndaryna emtihansyz týsu boldy.

Biylghy jyly elimizding joghary oqu oryndary jauyngerlik dayarlyqtyng ýzdikteri men ózderin jaqsy jaghynan kórsetken әskery qyzmetshilerge ýsh myng kvota bólip otyr. Olar sonday-aq aqysyz joghary bilim de ala alady. Taghy bir jenildik – merzimdi әskery qyzmet ótkeru uaqytynda nesiyeni jәne shaghyn kredittik úiymdardaghy qaryzdy tóleudi keyinge qaldyrugha mýmkindik jasalyp otyr.

Merzimdi qyzmettegi әskeriyler balalargha әskery qyzmetting qyr-syryn, jauyngerlik dostyq, demalysty úiymdastyru turaly, әskeriy-eseptik mamandyqty iygeruge qajetti bilim men daghdylardy beretin komandiyr-tәlimgerler jayly әngimelep berdi.

Oqushylar әsirese beyimdelu kezeninen ótu, әskery jәne azamattyq oqu oryndaryna týsu, әskery ataq alu jәne belgili bir әsker týrine qalay kiru turaly bilgisi kelip, qyzyghushylyq tanytty. Balalar oiyndaghy súraqtaryna tolyq jauap aldy.

Erekshe formatta ótken kezdesu arqyly oqushylar otan aldynda borysh óteuding manyzdylyghyn jete týsinip, әskery qyzmetke qyzyghushylyghy artyp, erekshe yntalylyq kórsetti.

Ekinshi kezdesuding de manyzdylyghy, nasihattyq kýshi, tәrbiyelik salmaghy óte joghary boldy. Aldynghy kezdesuden bolashaq әskery mindet óteushiler әskery qyzmetpen janalyqtarmen jan-jaqtyly tanyssa, ekinshi kezdesu әskery mindetin óteushilerding bolashaghy jayynda ýkimetting jasap jatqan iygilikterin, naqty jýzege asu joldaryn anyq týsindirip berdi. Sol maqsatta Qorghanys ministrligining aqparattyq «desanty» Aqtau garnizonynda boldy.

Qorghanys ministrining orynbasary Darhan Ahmediyev Aqtau garnizonynyng әskery bólimderinde boldy. Sarbazdarmen kezdesu barysynda ol әskerdegi qyzmet qanday mýmkindikter men perspektivalar ashatyny turaly habardar etti.

QR Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigimen memorandum jasalyp, merzimdi әskery qyzmet kezeninde azamattardyng nesiyeleri boyynsha tólemderdi «toqtatu» algoritmi әzirlendi. Qyryqtan astam joghary oqu ornymen otan aldyndaghy әskery boryshyn ótegen jastar ýshin bilim beru preferensiyalary turaly kelisimderge qol qoyylghanyn jetkizdi.

– Biylghy jyly joghary oqu oryndary Qaruly kýshter qatarynda belgilengen merzimde qyzmet etkenderdi tegin oqytu ýshin ýsh myng oryn bólip otyr. Kvotalar ýzdikterding ýzdigine beriledi. Búl sender ýshin ýlken yntalandyru, – dedi Qorghanys ministrining orynbasary Darhan Ahmediyev әskery tenizshilermen kezdesude.

Jauyngerlik dayarlyq pen jýktelgen mindetterdi oryndauda joghary nәtiyjelerge qol jetkizgen, ýlgili әskery tәrtibi bar әskery qyzmetshiler oqu ornynyng kvotasy esebinen JOO-da oqu ýshin әskery bólim qolbasshylyghynyng úsynymyn ala alady. Qoldanystaghy reglament boyynsha oqu ornyna jiberu turaly sheshimdi Qorghanys ministrligining komissiyasy qabyldaydy.

Astana qalasynyng Saryarqa qorghanys isteri jónindegi audandyq basqarmasynan shaqyrylghan matros Baybolsyn Qúdysh elordalyq joghary oqu ornyna týsudi armandaydy:

– Óz bolashaghymdy Astana IT University-men baylanystyrghym keledi. Bala kýnimnen beynemontajben ainalysamyn. Atalghan oqu ornynda zamanauy tehnologiyalardy iygerip, osy baghyttaghy júmystardy damytatyn bolamyn dep oilaymyn,- deydi ol.

Qorghanys vedomstvosy Áskery bilim jәne ghylym departamenti bastyghynyng orynbasary kapitan Ludmila Peryakina әskery tenizshilerge әskery qyzmetshilerdi tegin joghary bilim alugha úsynu ýshin irikteuding ashyqtyghy qalay qamtamasyz etiletini turaly aityp berdi.

– Sizderding әrqaysynyz Qorghanys ministrligining «Merzimdi qyzmet 2.0» saytynyng aqparattyq jýiesin paydalana otyryp, óz derekterinizdi taba alasyzdar. Búl alanda jauyngerlik, әskeriy-kәsiptik dayarlyq jәne әskery tәrtip nәtiyjeleri boyynsha úpaylar kórsetiledi, – dep týsindirdi ol.

Sonday-aq, Qorghanys ministrining orynbasary Darhan Ahmadiyev kezdesuge qatysushylargha Qorghanys ministrligining bilim beru jenildikteri jónindegi jobasyn otandyq IT kompaniyalar qoldaghanyn jetkizdi. Olar әskery bólimderge әskery qyzmetshilerge joghary oqu oryndaryna týsuge dayyndalugha kómektesetin planshetter men noutbukterdi syigha tartqan.

Múnday nәtiyjeli sharalardyng jastardy әskery mindetin óteuge, el aldyndaghy, otan aldyndaghy boryshyn adal atqarugha, el erteni ýshin adal qyzmet óteuge jigerlendireri sózsiz.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475