Aspan shanqytyp, ýlken bólikke, soyqandy janjalgha beyimdelip ilikke-jilik izdep qaghynghan dolyday múrlanynqy  qys aiy bola túra óz óktemdigin ýstem ete almay qystyqqan jeltoqsannyng bir әri-sәri shaghy edi.

Býkil adamzat tarihynda búl jeltoqsan aiynyng atyn әigilep alghysqa da, qarghysqa da qaryq etken soyqandy zobalang oqighalar az ótpegen eken. Basqasyn bylay qoyghanda, ótken jyl jeltoqsanda Rumyniya astanasy qangha boyalghany da belgili. 1986 jyldyng 17-18 jeltoqsanynda  orys shovinizminin, imperiyalyq zorlyq-zombylyghynyng qúrbanyna ainalyp qangha bókken jastarymyzdyng erlik, otanshyldyghynyng tókken jasy, aqqan qany, qiylghan tirshilik ómirining asqaq ruhy – alandaghy eskertkish taqtasynyng ilinui - qazaq halqy tarihynyng songhy 100 jyldan bergi eng jarqyn betteri bolyp qalghany sózsiz! Búl kýnge de jettik-au! Qúdaydyng múnysyna da shýkirshilik destik tereng kýrsinispen.

Áriyne, búl kórinisting arjaghynda týiilgen júdyryqtyn, qyshyrlay qarysqan azu tistin, qaytarylmaghan ata kektin, ashu-yzanyn, bolashaqqa degen, derbes tәuelsiz Qazaqstan memleketining bostandyghyna degen ýmit pen kýdiktin, jalyndaghan ot jýrekting ýdere soghysy, qysqasy bolashaq ýshin ayanbay kýreske degen qúlshynyshtyng serti atoy salyp ereuildep túrghany haq!

Kýnderding kýninde zorlyqpen qúrylghan imperiya, zorlyqpen, qorlyqpen, itrasualyqpen joyylyp ketuge tiyis –aq! Naqaq aqqan kóz jasy men qyp-qyzyl qan qystasy әiteuir bir qaytugha tiyis emes pe?!

****

Men býgin qayran bozdaghym, qaysar, ór ruhty, ólmes, óshpes, jenimpazym, úlaghatty ústazym Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» atty kóp tomdyghynyng 1, 2 tomyn oqyp shyqtym. Jaryq dýniyege shyghyp, oqyrman qolyna tiygeni de osy eki tomdyq edi.

Qytaydyng úyatsyz, arsyz, qara jýzdi, sayasy razvetkasy osy bir ómirin azap pen tozaqta, týrmening qapasynda ótkizgen qaysar jannyng qolyndaghy qalamyna jarmasyp, ony aqyry týrme zyndanynyng qapasyna taghy qamady.

Ótirikting de, úyatsyzdyqtyng shegi, shegi bolmay ma? 22 jylday qytay týrmesinde otyryp, bostandyqqa әreng qol jetken Qajeken, endigi jerde ózi týgili ata-babasyn da talay ret taqyr jerge otyrghyzyp, tas oshaghyn talqandap qanghyrtyp jibergen ata jauy orys ýshin, onda da, onyng bylapyq shpiondyq qyzmeti ýshin jalghyz janyn, әbden azap pen tozaqtyng otynan shyghyp ketuge shaq qalghan bayghús janyn kóldeneng tartady, qúmar oinynyng songhy dartykamyna tastay salady dep kim oilaydy?  Kim senedi búl sandyraqqa? Minekey, «Sovet shpiony» degen jauyz jalamen ústalyp 15 jyldyq zyndangha taghy tastalghanyna da 5 jylgha ayaq basypty. Endi ólmey qútylmaysyn, óltirmey qútqarmaymyz degen qysastyq, atakek jatyr búl ókimning ar jaghynda.

Átten, qayran Qajekeng myna tilin shygharyp tisin jasyrghan, qoy basyn ilip qoyyp, itting etin satqan qasap kommunist Qytaydyn, Mao Zúdundyq Qytaydyng súmdyqtaryn әlemge әigileuge ýlgere almady-au. Kim biledi, ýmitsiz shaytan degen ghoy, jaqynda Qajekendi ýidegi myrza qamaqqa shygharypty degen sóz de estile qaldy, layym solay bolghay!

Men oqyghan eki tomdyq «Qylmys» tek Shabdan úlyna tәn qaytalanbas ómir shyndyqtary men tәlkekke týsken taghdyr tәleyin bayandap bere aluymen ghana emes, Shabdan úlyna ghana tәn ashy ironiyaly tilining ótkirligimen, beyneliligimen, qarapayym da  ashy til baylyghymen erekshelinedi. 22 jylday tot basqan qayran qalam, qorlanghan namys pen ar-úyat, qytaylyq túrpayy da ozbyr, nadan týrme tozaghy tozdyryp, azdyra almaghan nedegen qaysar ruh, qajymas quat, órshil talant edi! 50-60 jyldyng aldynda bolyp ketken sol bir alasapyran ómir sýrleuinen janylmay, úmyt qaldyrmay, este saqtay bilgen jady, es aqyly qanday myqty edi.

Jaryq dýniyege, bostandyq әlemine shygha salyp basqalar siyaqty ólgende kórgen bir erkindik dep, ishimdikke, yrdu-dyrdugha, bayansyz mansap pen baylyqqa pysqyryp ta qaramay, bostandyqtyng shyn qadir-qasiyetin, tvorchestvolyq júmysynyng shytyrman jolyna saluy, ózin sanaly týrde qaytadan «myrzaqamaqqa» qúrsaulap otyrghyzuy – erlik emey, órlik emey nemene?!

Qytay otarshyl ókimeti, onyng pasyq, sayqal barlaushylary Qajyqúmardyng әlde qalay shpiondyq qylmysy ýshin emes, 6 tomgha josparlanghan әigili «Qylmys» eppopeyasynyng qylmysyna bola, yaghny otarshyl zúlymdardyng jantózgisiz, adam nanghysyz fashistik qylmysyn әshkerelep, aiday әlemge jariya etkeni ýshin týrmede otyrghanyn kitapty oqyghan әrqanday adam sezip bile alar edi.

«Qylmystyn» 1-kitaby balalyq sәbiylik shaghy ótken, әke-sheshesinin, ata-babasynyn, atamekeni Qazaqstannyng Balqash kóli jaghasyndaghy qily taghdyrynan bastalady. Orys otarshyl ókimetinin, Stalindik, Goloshekindik zúlymdyqtyng qúrbany bolghan sorly qazaq halqynyn  1930-1932 jyldaghy kolhozdastyru, asharshylyq zobalanynan bastalady. 6-7 jasar alghyr da anghal sәby kózimen  anqau, doghal tilimen bayandalghanymen barlyq oqigha, sonau jyldar taghdyry, olardyng minez-qúlqyndaghy, jan-dýniyesindegi qym-quyt ózgerister men әserler eresek oqyrmandy ilandyrady. Tipti sol perishte sәbiymen birge oqigha arnasyna qoyyp ketip, sol qanday kýy keshse, sen de sonday sezim-kýige bólenesin. Jazushy әrbir tústarda, әsirese, jas nәrestening qúshaghyna syimaytyn auqymdy әleumettik-sayasy oqighalar men talas-tartystar týiinin shesher tústa býgingi saraptal jazushy Qajyqúmar auyzymen aralasyp, «Ol kezde solay bolghan eken...» dep nemese «әdil tergeushim» dep әldebir úly kýshke baghyshtay sóileu arqyly ótken men býginning arasyna kópir sala qoyady.

Búl arada, birinshi kitaptyng «Kirisu» atty prology men әr taraudyng sonyndaghy «Ádil tergeushige bas úra» qylmysyn atap, tanbalap, taldap týiindeytin ótkendi ajualap moyyndaytyn sózderi romannyng mazmúny men bayandau tәsilin әri Qajyqúmargha tәn ashy da, astarly sayasy uyt, ótkir mysqyl, airyqsha sipat erekshelik darytyp túrghanyn basa aituymyz kerek.

Eger Qytay otarshylarynyng (ol meyli gomindan, gonshandang bolsyn) barlyq úrpaqtarynyng otarlyq sayasatynan Qytay ýstem tap ókilderining kýlip túryp janyndy shyrqyratatyn zymiyandyghy men zúlymdyghynan habary bar adam bolsa Qajyqúmar qoldanghan búl bayandau tәsilining qanshalyqty tapqyrlyq ekenin әri onyng qanshalyqty tәuekel erlikpen parapar ekenin týsinip  jazushygha taghy bir  ret taghzym etken bolar edi. Jolbaryspen jolbaryssha, qasqyrmen qasqyrsha, týlkimen týlkishe, qytaymen tek qytaysha mәmile jasap arbasa bilu kerek. Eger alda-jalda keng qoltyq, ashyq-auyz qazaqsha sóilesip, qazaqsha mәmile jasay qalsang saudam bitti, sharuam shalqaydy dep eseptey ber. Al qytaymen azdy-kópti aralasqan, istes bolghan әrqanday adam әsirese aqyl-esi ornynda túrghan qalypty adam esh uaqytta onday aqymaq tәuekelge barmas edi.  Kóz ashqaly qytaylyq qulyq-súmdyq pen sayasy jaldaptyqtyng qúrbany bolyp baqylaudan baqylau, qudalaudan qudalau tipti 22 jyldyq túrme tozaghynan ótken Qajekeng siyaqty «әkki sayasy qylmysker» qaghaz qalamgha jýgingende qalay qimyldaudy eshkimnen súramas.

Býgingi sayasy leksikonymyzdaghy «Aqtandaqtar» degen úghym týsinigimiz boyynsha romandaghy tarihy oqighalargha ýnile qarasaq qazaq halqynyng XX ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy aqtaban shúbyryndylyghymen, kól bolyp tógilgen kóz jasy, dariya bolyp aqqan qyp-qyzyl qanynan qúralghan naghyz aq tandaq, qara tandaq qaraly tarihyn kórgen bolar edik. Eki úly derjava, eki jyrtqysh, eki zúlym ortarshyl derjavanyng qyspaghynda qalyp jany shyrqyray myng ólip, myng tirilgen baqytsyz halqymyzdyng ayanyshty hәlin kórgen bolar edik. Qarapayym adam retinde Qajyqúmardyng mandayyna jazylghan airyqsha baqytsyz ómirbayan, jazushy retinde taghdyrdyng airyqsha siynday tótenshe tvorchestvalyq ómirbayan dep baghalugha layyq búl taghdyr endigi jerde qyzygharlyq ta, qúrmetke de layyq edi.

Álimghazy Dәulethan

Abai.kz