Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1363 0 pikir 19 Aqpan, 2023 saghat 15:34

Sarapshy pikiri: «Mәjilistegi jastardyng sany artuy mýmkin»

19 nauryzda Qazaqstanda kezekten tys parlament saylauy ótetini mәlim. Osyghan oray  «Jastar» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory Áziz Ysqaqov bizge saylau nauqanynan ne kýtetinin jәne jastardyng saylaugha qatysuy turaly aityp berdi.

Sarapshynyng aituynsha, әleumettik-ekonomikalyq jәne geosayasy turbulenttilik jaghdayynda halyqtyng talaptary men ýmitteri proporsionaldy týrde artyp keledi.  Sonymen qatar, jýrgizilip jatqan sayasy transformasiyanyng logikasy barlyq dengeydegi senatorlar men deputattardan kýtuding ósuin arttyrady.  Ónirlik, respublikalyq kýn tәrtibindegi mәselelerdi kóteru ghana emes, olardy sheshu dengeyin baghalamaq.

- Deputattyqqa ýmitkerler arasyndaghy bәsekelestik dengeyining jogharylauy belgili bir jaqsy ózgeriske әkelui kerek. Alayda qoghamdyq súranystyng negizgi soqqysy әrqashan atqarushy biylikke jýkteledi. Sondyqtan Ýkimetting qúrylymyn da, apparatyn da útymdy qalyptastyruda Parlamentting róli basymyraq bolady, - dep atap ótti ýkimetting qúrylymyn da, kadrlyq qúramyn da neghúrlym útymdy qalyptastyruda bolady, - dep atap ótti Áziz Ysqaqov.

Ysqaqov atap ótkendey, injenerlik jәne әleumettik infraqúrylymnyng tozu mәseleleri shiyelenisip, bilim beru jәne ekonomikalyq tensizdik kýsheyip keledi, qoghamdyq qauipsizdikti qamtamasyz etu jýiesinde ashyq súraqtar kóp.

- Qazirgi jaghdaydy pandemiyanyng bastaluymen salystyrugha bolady. Siz qanshalyqty tiyimdi bolsanyz da, qoghamdyq súranysqa jetu ýshin jetkilikti tiyimdilikke ie emessiz. Áriyne, erekshe jaghdaylardyng bar ekeni әri әrqashan bolatyny anyq. Biraq orta eseppen aitatyn bolsaq, jaghday osynday. Búl rette iske asyrylyp jatqan әkimderdi saylau tetikterinen ýmit kýtilude – búl basqa da saylaualdy ózgeristermen, sonday-aq menshik iyelerining birlestigi (OSI) reformasymen qatar jergilikti ózin-ózi basqaru tetigine jana kezeng beruge tiyis asa manyzdy shara, – dep qosty sarapshy.

«Mәjilis qúramy jas bola ma?» degen saualgha sarapshy ong jauap berdi.

- Biyldan bastap jastardyng shekti jasy 35-ke deyin kóterilgenine oray, osy shaqyrylymdaghy Mәjilistegi jastardyng sany artady degen boljam bar.  Eger biz saylanghan halyq ókilderining ortasha nemese medianalyq jasyn ózgertu turaly aitatyn bolsaq, búl ashyq mәsele, biraq mekemening jasaruynyng jalpy tendensiyasyn eskersek, búl zandy bolar edi», - dep qosty Ysqaqov.

Búl rette ol jastardyng elektoraldyq belsendiligining kórsetkishi joghary bolatynyn atap ótti.

- Sózsiz, jastar saylaugha birinshi kezekte saylaushy jәne baqylaushy retinde qatysady.  Kandidat retinde qatysu mәselesi әli de bolsa qajetti resurstardyng boluy mәselesi bolyp tabylady, óitkeni saylau nauqany óte shyghyndy jәne úiymdastyru jaghynan kýrdeli sharalar kesheni bolyp tabylady, - dep atap ótti maman.

Ol búghan deyin mamandanghan jәne aitalyq, ótken jylghy kezekten tys preziydenttik saylaudy bayqaugha qatysqan birqatar úiymdar jana saylau kýresinde bireuding shtaby nemese qoldau ortalyghy qyzmetin atqaruy әbden mýmkin ekenin aitty.

- Jalpy, bir mandatty okrugter arqyly kandidaturalardy úsynu mýmkindigin jasau jana úrpaqtyng sayasy ómirdegi róline qaramastan belsendirek aralasuyna serpin bolyp tabylady.  Sonymen qatar әrtýrli әleumettik-ekonomikalyq jәne basqa da faktorlargha baylanysty belgili bir narazylyq kónil-kýileri bar.  Sondyqtan biz saylaugha qatysudyng aitarlyqtay joghary dengeyin de, saylaushylardyng «bәrine qarsy» núsqasyna jiyirek ýndeuin kýtemiz, - dedi Ysqaqov.

Jastar zertteu ortalyghy saylau kezinde aldyn ala saualnama jýrgizetini belgili.  Aldaghy saylau dodasynda ortalyq diyrektorynyng aituynsha, saualnama da ótui mýmkin.

- IYә, Ortalyq saylau komissiyasy akkreditasiyasynan ótken úiym retinde bizding ortalyq qajetti resurstar tabylsa, osynday júmystardy jýrgizudi josparlap otyr, - dep týiindedi sózin sarapshy.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407