Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2336 0 pikir 9 Sәuir, 2013 saghat 06:55

RESEY BAYQONYRDAN KETPEYTIN BOLDY

Ýkimetaralyq komissiyanyng naqty sheshimi mamyrda eki el Preziydentterine úsynylady

 

28-29 nauryzda Bayqonyr qalasynda QR birinshi viyse-premieri Qayrat Kelimbetov pen RF I viyse-premieri Igori Shuvalovtyng tóraghalyq etuimen «Bayqonyr» kesheni boyynsha Qazaqstan-Resey ýkimetaralyq komissiyasynyng birinshi otyrysy bolyp ótti. Sharagha QR Últtyq gharysh agenttigining tóraghasy T.Músabaev, RF Federaldyq gharysh agenttigining jetekshisi V.Popovkiyn, Qyzylorda oblysynyng әkimi Q.Kósherbaev, QR Preziydentining «Bayqonyr» keshenindegi ókili R.Núrtaev, Bayqonyr qalasy әkimshiligining basshysy A.Mezensev jәne de eki elding mýddeli organdary men ministrlikter ókilderi, sarapshylary qatysty.

Jiyn barysynda «Bayqonyr» keshenining búdan bylayghy taghdyry tilge tiyek etildi. Resey Bayqonyrdy búrynghysha ózi jeke iyeliginde yaky óz uysynda ústay almaydy. Búdan bylay «Bayqonyr» kesheni eki elding de iygiligine júmys isteui tiyis. Sol sebepten eki tarap ta keshendi birge paydalanu jónindegi Jol kartasyn jasau, keshendi paydalanu jónindegi memleketaralyq jana Kelisimning jobasyn dayyndau, «Bәiterek» jobasyn iske asyru, gharysh ailaghynan «Proton-M» zymyran-tasyghyshtaryn úshyru mәselelerine kóbirek oiysty.

Ýkimetaralyq komissiyanyng naqty sheshimi mamyrda eki el Preziydentterine úsynylady

 

28-29 nauryzda Bayqonyr qalasynda QR birinshi viyse-premieri Qayrat Kelimbetov pen RF I viyse-premieri Igori Shuvalovtyng tóraghalyq etuimen «Bayqonyr» kesheni boyynsha Qazaqstan-Resey ýkimetaralyq komissiyasynyng birinshi otyrysy bolyp ótti. Sharagha QR Últtyq gharysh agenttigining tóraghasy T.Músabaev, RF Federaldyq gharysh agenttigining jetekshisi V.Popovkiyn, Qyzylorda oblysynyng әkimi Q.Kósherbaev, QR Preziydentining «Bayqonyr» keshenindegi ókili R.Núrtaev, Bayqonyr qalasy әkimshiligining basshysy A.Mezensev jәne de eki elding mýddeli organdary men ministrlikter ókilderi, sarapshylary qatysty.

Jiyn barysynda «Bayqonyr» keshenining búdan bylayghy taghdyry tilge tiyek etildi. Resey Bayqonyrdy búrynghysha ózi jeke iyeliginde yaky óz uysynda ústay almaydy. Búdan bylay «Bayqonyr» kesheni eki elding de iygiligine júmys isteui tiyis. Sol sebepten eki tarap ta keshendi birge paydalanu jónindegi Jol kartasyn jasau, keshendi paydalanu jónindegi memleketaralyq jana Kelisimning jobasyn dayyndau, «Bәiterek» jobasyn iske asyru, gharysh ailaghynan «Proton-M» zymyran-tasyghyshtaryn úshyru mәselelerine kóbirek oiysty.

«PROTONDAR» ÁLI 7 JYL ÚShYRYLADY

Bayqonyr problemasyndaghy eng týitkildi mәselelerding biri - uly geptiyli bar «Proton-M» zymyran tasyghyshtarynyng «Bayqonyr» kesheninen úshyryluy. Byltyrdan bergi eki el qarym-qatynasyna syzat týsiruge deyin barghan da osy mәsele. Aldyn-ala kelisimder boyynsha Resey 2013 jyly 17 «Proton-M» zymyran tasyghyshtaryn úshyrudy kózdegen. Qazaqstan tarapy onyng Qazaqstan aumaghyndaghy ziyany men zalalyn eskere otyryp, uly geptilder tógiletin aimaqtardyng ekologiyasyna keltiriler núqsanyn baghamdap, olardyng sanyn - 13-ke deyin tómendetetindikterin sóz etken. Daudyng sony Reseyding uly geptil ýshin - әrbir «Proton-M» zymyran tasyghyshyna 360 million AQSh dollaryn tóleuimen Qazaqstannyng 17 zymyran-tasyghyshty úshyruyna kónuimen ayaqtalghan synayly bolghan. Búl jiyn barysynda «Proton-M» zymyran tasyghyshtarynyng «Bayqonyr» gharysh ailaghynan әli 7 jyl úshyrylatyny mәlim boldy.
- Biz zymyran gharyshtyq «Bәiterek» kesheni mәseleleri jóninde oy bólistik. Búl keshen bolashaqta «Angara» zymyran-tasyghyshy negizinde jýzege asyrylady dep josparlanghan edi. Qazirgi kelisim boyynsha, «Zeniyt» zymyran-tasyghyshynyng negizinde kezen-kezenmen jýzege asyratyn bolamyz. Búdan góri quatty jәne shyghyny mol «Angarany» reseylikter Amur oblysyndaghy «Vostochnyi» gharysh ailaghynda úshyratyn bolady. Olar 7 jyldan keyin asa uly geptil otynymen úshyrylatyn «Proton» zymyran tasyghyshyn úshyrmaugha uәde berip otyr. Óitkeni, Bayqonyr tek qana gharysh ailaghy emes, sonday-aq, әleumettik, túrmystyq problemalary bastan asatyn 70 myng túrghyny bar qala ekenin esten shygharmaghan abzal», - dedi jiyn barysynda QR I viyse-premieri Qayrat Kelimbetov.
Resey tarapy «Proton-M» zymyran tasyghyshtarynyng úshyrylu sanyn birneshe jyl búryn anyqtap, aldyn ala kelisilgen mejeni ózgertpeuin ótindi.
Reseylik sarapshylar «Angaranyn» «Protondy» almastyra alatynyna kýmәndi. Reseyde salynyp jatqan «Vostochnyi» gharysh ailaghynan «Angara» zymyran tasyghyshyn úshyru turaly әngime búghan deyin qozghalmaghan edi. «Bәiterek» jobasynyng әli kýnge deyin algha jyljymauy sebepti eki tarap «Angaranyn» «Vostochnyi» gharysh ailaghynan úshyryluyn jón kóredi. Alayda sarapshylar «Angaranyn» «Protonnyn» dengeyine jetui ýshin 20 jylday uaqyttyng qajet ekenin aitady. «Bayqonyr» gharysh ailaghy «Protondardy» úshyru jaghynan әlemde I oryndy iyelenedi. Sol arqyly Reseydi jetekshi gharysh derjavasyna ainaldyryp otyr.

BAYQONYRDYNG ZANDYQ DÁREJESI ANYQTALADY

Bayqonyrda 70 myng túrghyn bar. Onyng 50 myny - Qazaqstan, 20 myny - Resey azamaty. Kezindegi eki elding ózara kelisilgen kelisimderi negizinde qala tolyqtay Reseyding qúzyrynda. Onda Resey zandary ýstemdik etedi. Mektepterde sabaq RF standarttary negizinde jýrgiziledi. Qazaqstan azamattarynyng jalaqysy Resey azamattarynyng jalaqysynan tómen. Alayda qaladaghy kommunaldyq tólemder, azyq-týlik baghasy reseylik mejemen toqtatylghan. Ol qazaqstandyq baghamen salystyrghanda 2-3 esege qymbat. Sonday-aq, halyqtyng kóbi júmyssyz. Ýkimetaralyq komissiyanyng nazaryn qaladaghy әleumettik problemalar da tys qaldyrmady.
- Qalada shoghyrlanghan problemalar asa kóp: túrghyn ýy qory óte eski, mektepke deyin bilim beruding zamanauy mekemeleri jetispeydi. Biz Qayrat Nematúly ekeumiz Bayqonyr qalasynyng dәrejesine qatysty jana kelisimge qol qoyylghangha deyin eki el ýkimetterining Bayqonyr qalasyna jana tynys jәne serpilis bere alatynday amal tabugha kelistik, - dedi RF I viyse-premieri Igori Shuvalov.
Jalpy, Bayqonyr qalasynyng Resey iyeliginen shygharyluy jónindegi әngime byltyr jyl sonyndaghy «Qazgharysh» últtyq agenttigining tóraghasy T.Músabaevtyng QR Parlamentindegi ýkimet saghatynda sóz bolghan edi. Qazirgi dayyndalyp jatqan kelisimderding bir parasy - qalanyng resmy statusyna arnalady. Qalany qayta qalpyna keltiru, qala statusy jónindegi kelisimge tolyqtyrular men ózgertuler engizu jónindegi Hattama jobasyn qol qoygha dayyndau jiyn barysynda әngime ózegine ainaldy. Ondaghy negizgi mәselelerding biri - qalanyng ishki ómirine Qazaqstan ýkimetining aralasuy jәne tikeley óz basshylyghyna aluy qarastyrylmaq.
- Kelisim boyynsha, Bayqonyr qalasynyng qúqyqtyq statusynyng ózgertilui jónindegi naqty mәseleler jәne osyndaghy barlyq mýlikting qúqyqtyq dәrejesi aiqyndalatyn bolady, - dedi Resey I viyse-premieri Igori Shuvalov.
Bayqonyr qalasynyng әleumettik nysandaryn, infraqúrylymdaryn qarjylandyrudy Qazaqstan tarapy óz moynyna almaq.

"Týrkistan" gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3239
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379