Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2893 0 pikir 9 Sәuir, 2013 saghat 08:02

Eren tughan Er Bekzatty eske aldy

Qazaq sportynyng qúlageri, Sidney Olimpiadasynyng jenimpazy, últtyq maqtanyshymyz Bekzat Seyilhanúly Sattarhanov aghamyz tiri bolghanynda ýstimizdegi jyldyng 4 sәuirinde ózining 33 jasqa tolghan tuylghan kýnin qalyng elining ortasynda aman-esen atap ótetin edi... Jiyrma jasynda sharshy alanda qarsylastaryna ese bermey esengiretip, Olimp shynyn baghyndyrghan darabozdyng ruhyna taghzym etu maqsatynda «Ankara Qazaq Jastary» birlestigining mýsheleri eske alu keshin ótkizdi.

Alyptardy alqyndyrghan alamanda altynnan alqa taghynyp, kók bayraghymyzdy biyikte jelbiretken órenjýirikting sport әlemining tabaldyryghyn attauynan bastap, Sidneydegi aqsarbas aitqyzyp, aq týiening qarny jarylghan, quanyshtan kózding jasyn yrshytqan tarihy sәtke deyingi jenisti joly bayyppen bayandaldy.

Kórnekti rejisser Satybaldy Tekeevting «BEKZAT» derekti filimining nazargha úsynyluy - keleli keshting manyzyn kemerinen asyrdy. Bәisheshek ghúmyrly batyrdyng bylghary qolghapty ónerding siqyryna eltigen bozbala shaghynan últ mereyin tasytyp, óshpes danqqa kenelgen kerneuli kezeni men qabyrghany qayystyrghan qazasyna deyingi merzim sheber surettelgen derekti dýniyeni tapjylmay tamashalaghan jastar Bekzat aghanyng ózimen jýzdeskendey ghajayyp bir kýy keshti.      

Qazaq sportynyng qúlageri, Sidney Olimpiadasynyng jenimpazy, últtyq maqtanyshymyz Bekzat Seyilhanúly Sattarhanov aghamyz tiri bolghanynda ýstimizdegi jyldyng 4 sәuirinde ózining 33 jasqa tolghan tuylghan kýnin qalyng elining ortasynda aman-esen atap ótetin edi... Jiyrma jasynda sharshy alanda qarsylastaryna ese bermey esengiretip, Olimp shynyn baghyndyrghan darabozdyng ruhyna taghzym etu maqsatynda «Ankara Qazaq Jastary» birlestigining mýsheleri eske alu keshin ótkizdi.

Alyptardy alqyndyrghan alamanda altynnan alqa taghynyp, kók bayraghymyzdy biyikte jelbiretken órenjýirikting sport әlemining tabaldyryghyn attauynan bastap, Sidneydegi aqsarbas aitqyzyp, aq týiening qarny jarylghan, quanyshtan kózding jasyn yrshytqan tarihy sәtke deyingi jenisti joly bayyppen bayandaldy.

Kórnekti rejisser Satybaldy Tekeevting «BEKZAT» derekti filimining nazargha úsynyluy - keleli keshting manyzyn kemerinen asyrdy. Bәisheshek ghúmyrly batyrdyng bylghary qolghapty ónerding siqyryna eltigen bozbala shaghynan últ mereyin tasytyp, óshpes danqqa kenelgen kerneuli kezeni men qabyrghany qayystyrghan qazasyna deyingi merzim sheber surettelgen derekti dýniyeni tapjylmay tamashalaghan jastar Bekzat aghanyng ózimen jýzdeskendey ghajayyp bir kýy keshti.      

Aybynymyzgha ainalghan arda azamatymyzdyng kózin kórip, aralasu baqyty búiyrghan zamandastary, týrkistandyq bilimgerler Jambyl Eraliyev, Erlan Alashbaev pen Núrjan Abiyshevter tebireniske toly estelikterin ortagha saldy. Dinmúhammed Ámetbek bolsa, Seken Túrysbekovtyng «Kónil tolqynyn» naqyshyna keltire shertip, kónil pernelerin dóp basty.

Q.A.Yasauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiytetining studenti, jas aqyn Toqtar Jetpisbayúly Bekzat aghamyzgha arnalghan «Naz» óleninde:

O, ghajayyp tәnir bergen úlylyq,

Qataldyqqa ketti me әlde búghynyp.

Jer astynda qalay jatyr kómilip,

Jer betine syimay ketken júdyryq...-dep jyrlaghanynday, marqúmnyng ruhyna qúran baghyshtaumen qorytyndylanghan taghylymdy keshten song sayypqyran sanlaqtyng kýrdeli bolmysy aiqyndala, eresen erligine qapysyz qúrmet eselene týsti.

Myrzahan Baybolov,

Gazy uniyversiytetining doktoranty.

Ankara.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5385