«Egemen elmiz» dep keudemizdi úrghan 30 jylda Qazaqstanda til, dәstýrli óner, atadan qalghan as mәziri qatarly últtyq qúndylyqtarymyz órge shyghu bylay túrsyn, ayaqasty bolyp, ózge órkeiyetting jemtigine ainaldy.

Basqasyn aitpaghanda, jat júrttyng dәmhanalary janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptap ketti. Onyng nesi aiyp dersiz, onyng qaupi sol - últymyz últ bolyp úiysudyng ornyna, týrli mәdeniyetke, jikke bólinip, ishinen irip barady. Búl rette biz arjaghyna asa kóp mәn bermeytin әdettegi ashanalardyng teris róli erekshe. Jatjúrttyqtardyng kafelerinde bolghan tóbelesterdi aitpaghanda, kýn ótken sayyn onyng qoghamgha, jastargha qaupi sorpa betine shyghuda. Halal ashanalargha júmys izdep kelgen auyl jastary әsirese qyzdar kóp ótpey oranyp shygha keledi. Pushkin men Qúrmanghazyny sýiistirip, jarnamasyn asyrghan úqsas jynystas ghashyqtar jinalatyn týngi klubtyng shuy aitpasa da týsinikti.

Endi mine, «Pinta bar» degen shyghypty. Atalmysh kompaniya Almatyda alghash 2008 jyly ashylghan eken. Sodan biznesi dóngelep, Shymkent, Astana siyaqty ýlken qalalardan jeliles kafe barlaryn ashypty. Júrttyng ashuyn tudyrghany baytaq qazaq jerining әr týkpirinen kýrep aqsha tauyp otyrsa da, bar qazaq tilinde әn aitugha tyiym salypty. Búny ózderi «bizding prisipterimizben ústanymymyzgha qayshy keledi» dep týsindiripti. Qazaqstannyng memleket tilin, últtyq qúndylyqtaryn moyyndamay, shekteu qoyyp otyrghan atyshuly kompaniyamen tanysu maqsatynda saytyna kirdik. Ózderi jayly, jeliles nysannyng aty bolghan «Pinta» sózine mynanday anyqtama beripti: «Pinta – búl AQSh-ta, Úlybritaniyada, sonday-aq Irlandiyada hosh isti Eldyng otanynda paydalanylatyn kólem birligi. Bizding meyramhanalarda biz búl kólem birligin firmalyq syramyz ýshin qoldanamyz, ol 450ml qúraydy». Pintanyng «halal» degen siyaqty simvoldyq mәni bar ekeni osydan-aq kózge úryp túr. Qazaq әnin tәrk etken ústanymdarynyng qaydan kelgenin de ashyq jazyp otyr. Keybir derek kózinde atalmysh kompaniyanyng qojayyny kәris azamaty ekeni de aitylady. Qazaqstanda kәristerding shirkeu, diny ortalyqtar ashyp, jat sektalardy dәripteude óte belsendi ekenin de nazarda ústau kerek. Diny sekta mýshelerining Ata zandy moyyndamay qan tapsyrudan, әskerge barudan bas tartatynyna kóz ýirendi. Al myna kompaniyanyng barlarynda qazaq әnining әueleuine shekteu qongy – Qazaqstan respublikasynyng memleket tilin mensinbeushilik.

Qogham belsendilerining atalmysh bargha baykot jariyalauy óte qúptarlyq qadam. Qazir elimizde mәjilispen mәsilihatqa deputattyqqa talas qyzu jýrip jatqany belgili. Bolashaq deputattarda búl mәseleni qaperinde ústauy kerek. Alda parlamentte Últtyq iydeologiyany óristetetin, sheteldik qúndylyqtardy jymsyma jolmen nәsihattaytyn «Pinta» siyaqty әleumettik, mәdeny ortalyqtardyng júmysyn qadaghalaudy kýsheytetin zandar qabyldau kerek.

Abai.kz