Júma, 19 Shilde 2024
Qogham 3530 0 pikir 17 Nauryz, 2023 saghat 11:20

Ana men bala qúqyghyn qorghau - eldik mýdde

Ana men bala qúqyghyn qorghau – Qazaqstannynyng memlekettik әleumettik sayasatynyng basym baghytynyng biri. Áriyne, Ata zanda kórsetilgendey memleketting eng basty qazynasy – adam jәne onyng ómiri. Búl mýltiksiz oryndaluy tiyis  qúndylyq. Alayda, qoghamnyng týrli tobynyng ishinde әleumettik eng әlsiz sanatyna jatatyn ana men balagha degen qamqorlyq ta, qoldau basty Ata zang –Konstitusiyasynda ózin әleumettik dep jariyalaghan memlekette údayy hәm jýieli jýrgizilui tiyis.

Órkeniyet qaghidattaryna negizdelgen kez-kelgen azamattyq qoghamda halqynyng qúqyghy men bostandyghy birinshi kezekte qorghaluy shart. Áriyne, Qazaqstanda búl baghytta naqty qalyptasqan jýie, retteu tetikteri jolgha qoyylghan. Búl mәselemen ainalysatyn  ortalyqtar men mekemeler elimizde az emes.

Osydan 16 jyl búryn Ýkimet Jarlyghymen Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne Ghylym ministrligining janynan balalar qúqyghyn qorghau jónindegi Komiytet qúryldy. Sәikesinshe, respublikanyng barlyq ónirinde balalar qúqyghyn qorghaytyn jәne olargha zandyq, psihologiyalyq, aqparattyq túrghydan kómek kórsetip, qoldau bildiretin Departamentter júmysyn bastady. Sonymen qatar, Qazaqstan Respublikasy bala qúqyqtary jónindegi taghayyndalghan uәkil degen arnayy lauazym bar. Býginde nәtiyjeli júmys jasap kele jatqan elimizdegi balalar ombudsmeni Arujan Sain «Men qazaqstandyqtardy balalarymyzdyng jarqyn keleshegi ýshin jasalyp jatqan reformalardy jýzege asyru ýshin qoldan kelgenning bәrin jasaugha shaqyrghym keledi» dep, ózining búl baghyttaghy júmysqa erekshe nazar audaratynyn, búl taqyryptyng ózi ýshin asa manyzdy ekenin bildirgen edi.

Áriyne, býginde respublikamyzdaghy 6 millionnan astam balanyng әrqaysysynyng da tegin orta bilim alugha, tegin medisinalyq kómek alugha qúqyghy bar. Ol zanmen kepildendirilgen. Sonymen qatar, әrbir bala oi-pikir, ar-ojdan tipti din erkindigine de, ózi qalaghan sport týrimen shúghyldanugha, tynyghugha, mәdeny demalugha qúqyly. Kәmeletke tolmaghanyna qaramastan, eshkimning de balany úryp jazalauyna, kemsitip qorlauyna jol berilmeydi. Múnyng barlyghy eng aldymen әlemning órkeniyetti elderi qol qoyghan «Bala qúqyqtary tura­­ly halyqaralyq konvensiyada» jazylghan. Al Qazaqstan әlemdik qauymdastyqtyng tolyqqandy mýshesi retinde, ózine mindettemeler alyp, osy qújatqa qol qoy­ghan son, onyng talaptarynyng óz elining aumaghynda mýltiksiz oryndaluyn qamtamasyz etuge, atalghan qúqyqtyng qorghaluyn qadaghalaugha mindetti.

Ókinishke oray, ómir esigin ashqan әrbir balanyng mandayyna tolyq otbasynda, ata-ananyng tәrbiyesin kórip ósudi jazbaghan. Búl býkil әlemde bar kelensiz prosess jәne Qazaqstan qoghamy da odan tysqary emes. Balalardyng qú­qyq­taryn qorghau komiyteti tóragha­synyng orynbasary Yuliya Ovechkinanyng aituynsha qazir elimizde 23 myngha juyq jetim jәne ata-anasynyng qamqorlyghynsyz qalghan balalar bar eken: «olardyng tek 4 myny ghana balalar ýiinde túrady. Quanarlyghy, múnday mekemelerding sany jyldan-jylgha azayyp keledi. Tek keyingi 10 jylda je­tim balalargha arnalghan 114 úiym qys­qardy. Al jetim balalar men ata-ana­synyng qamqorlyghynsyz qalghan bala­largha arnalghan 96 úiym júmys isteydi. Keyingi 10 jylda osy úiym­dardyng tәrbiyelenushilerining jәne jalpy jetim balalardyng kontingenti 10 myngha qysqardy» deydi.

Múnyng týbinde tiyisti tolyqtyrular men ong ózgeristerdi qabyldap jyldan jylgha jetilip kele jatqan memlekettik әleumettik sayasattyng da ýlesi bar ekeni dausyz.

Balalar mәselesin ýnemi basty nazarda ústaytyn Preziydentimiz óskeleng úrpaqtyng ýilesimdi damuymen baqytty balalyq shaghy jalpyúlttyq mindet ekenin aityp, 2022 jyldy Qazaqstanda «Balalar jyly» dep jariyalaghan bolatyn. Memleket ýshin balalardyng eng aldymen qarjylyq-materialdyq qamtamasyz etilu basty shart. Búl orayda, Memleket basshysynyng Últtyq qordyng jyldyq investisiyalyq tabysynyng 50 payyzyn 18-ge tolmaghan balalardyng jeke shottaryna audaru turaly úsynysy qoghamnyng qyzu qoldauyna ie boldy. Qazaqstan Respublikasy bala qúqyqtary jónindegi taghayyndalghan uәkili Arujan Saiyn: «Memleket basshysynyng búl úsynysyn dúrys dep sanaymyn. Búl - balalarymyzdyng bolashaghyna ýlken qoldau jәne kepildik.   Jinalghan aqshany paydalanu qúqyghy kelmey túryp, 18 jasqa tolghangha deyin deni sau, bilimdi, әdepti túlgha tәrbiyeleuimiz kerek. Sonymen qatar, balalardy olardyng qúqyqtaryn búzatyn nәrselerden qorghaugha tiyispiz» - degen bolatyn.

Balalar ombudsmeni sonymen qatar, 2023 jyldyng 1 qantardan bastap bala kýtimine qatysty tólem 1,5 jasqa deyin úzarghanyn da tilge tiyek etip, búnday sheshimning әsirese balalar ýiindegi sәbiylerding sanyn aitarlyqtay azaytugha septigin tiygizetinin aitqan edi. Onyng aituynsha «Búl, eng aldymen ata-ana ýshin ýlken qoldau. Meninshe, búl balalar ýii men sәbiyler ýiindegi balalardyng sanyn aitarlyqtay azaytady. Óitkeni, kóptegen ata-ana men analar qarjylyq qiyndyqtargha tóze almaghandyqtan, sәbiylerin sol jaqqa jiberedi».

Bizding elimizdegi zang talaptaryna say analardyng da layyqty bilim alyp, týrli salada qyzmet jasauyna, mansaptyq túrghyda kóteriluine eshkim de shekteu qoya almaydy. Alayda, býgingi qoghamnyng shyndyghy birinshi kezekte otbasyndaghy әiel-ananyng qúqyghy men bostandyghy mәselesining ótkir túrghandyghyn kórsetedi. Qazaqta «әieldi úrma, saghy synady, balany úrma, baghy synady» degen tamasha tәmsil bar.  Ókinishke qaray, ainalasyna kýsh kórsetip, ózining otbasyn oirandaytyn er-azamattar joq emes. Jalpy otbasyndaghy kelensiz jaghday jasaugha yqpal etetin negizgi faktordyng qataryna әleumettik-ekonomikalyq jaghdaylar, atap aitqanda, túrmystyq jetispeushilik, júmyssyzdyq, odan tuyndaytyn materialdyq dengeyding tómendigi, maskýnemdik, jýrgishtik siyaqty qúbylystar jatady. Resmy derek boyynsha elimizde jyl sayyn otbasyndaghy zorlyq-zombylyqtan 400-den astam әiel adam kóz júmady eken. Búl qayghyly statistika. Sebebi әrbir ólimnen sonynda – jetim bala, oirany shyqqan otbasy, týrmege qamalghan er-azamat syndy kelensiz saldar túrady. Statistika sonday-aq, songhy 5 jylda túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng saldarynan bolatyn densaulyqqa qasaqana auyr zaqym keltiru faktisi 2 ese óskenin kórsetedi. Yaghni, búl ýidegi otbasy mýshelerinin, kóbine әielderding qol-ayaghy synyp, basy jarylady degendi bildiredi. Mysaly 2022 jyly elde barlyghy 157 884 qylmys jasalsa, onyng 61 464 otbasylyq әlimjettilik faktileri bolghan. Búl kórsetkish әsirese pandemiya kezinde sharyqtau shegine jetken edi.

Degenmen, bizding elimizde qoghamdyq qatynastyng búl salasyn retteytin naqty mehanizm jolgha qoyylghan. Qazaqstan postkenestik kenistikte Ishki ister organdary jýiesinde túrmystyq zorlyq-zombylyq salasyndaghy júmysty ýilestirip, әielderdi zorlyq-zombylyqtan qorghau jónindegi arnayy lauazymdyq qyzmet birligin belgilegen (1999 jyly 120 shtattyq birlik) alghashqy memleket bolghan edi. Sodan bergi uaqytta otbasylyq, túrmystyq zombylyq mәselesin memleket múqiyat nazarynda ústap keledi. Áriyne, kóp jaghdayda, múnday qúqyqbúzushylyqtar bilinbey qalady. Sebebi jәbir kórushiler kóbine ýidegi úrys-keristi syrtqa shygharugha úyalyp, polisiyadan kómek súraugha tartynady.

Alayda, әsirese songhy jyldarda qoghamnyng ózara aqparat almasuy, sonyng ishinde әleumettik jelilerding tanymal boluy múnday qúqyqbúzushylyqtardyng tez jәne keng kólemdi әshkere boluyna yqpal etti

Elimizde  otbasynda zorlyq-zombylyq qúrbanyna ainalghandar ýshin kómek aludyng arnayy algoritmi әzirlengen. Atap aitqanda, qúrban bolghan jan birden 102 nómirine habarlasyp, polisiyagha zorlyq kórgeni turaly auyzsha aryz bere alady. Nemese, «Qamqor.gov.kz» portaly arqyly onlayn-ótinim beruge mýmkindik bar. Eger adam jaraqat alsa, 103 nómirine habarlasyp, jedel-jәrdem shaqyrghany dúrys. Sodan keyin polisiya qyzmetkerlerinen sot-medisinalyq saraptamagha joldama aluy kerek. Tegin 150 nómirine habarlasuyna nemese «www.telefon150.kz» ueb-saytyna jazugha bolady.

Tәulik boyyna qyzmet kórsetetin senim telefondary arqyly psihologiyalyq jәne qúqyqtyq kómek, sonday-aq, jergilikti uchaskelik inspektordyn, daghdarys ortalyqtary men basqa da qajet úiymdardyng baylanys nómiri turaly naqty aqparat alugha bolady. Áriyne, eng bastysy – habarlasqan adamnyng aty-jóni men isting mәn-jayy turaly derekterding qúpiya bolatynyna kepildik beriledi.

Odan bólek, «Daghdarys ortalyqtary» jobasy qolgha alynyp, býginde memlekettik tapsyrys shenberinde, kóptegen ónirde nәtiyjeli júmys jasap keledi. Áriyne, «Daghdarys ortalyqtary» júmysy birinshi kezekte túrmystyq zorlyq-zombylyq qúrbandaryna psihologiyalyq, moralidyq, materialdyq kómek kórsetuge baghyttalghan. Ókinishke oray, atalghan ortalyqtargha negizinen analar men kәmelet jasyna tolmaghan balalar kóptep habarlasady. Jalpy býginde elimizde baryghy 44 Daghdarys ortalyqtary júmys jasaydy. Atalghan odaqtyng mindeti – ana men balanyng qúqyghyn qorghau. Otbasy mýshelerinin, bizding jaghdayda kóbine kóp analar men balalardyng densaulyghyna, ómirine qauip tónse osy ortalyqtargha habarlasyp, sol jerde uaqytsha túrugha mýmkindikteri bar. Yaghni, ol jerde 150 nomeri arqyly balalargha kómek kórsetilse, 1415 nomeri arqyly túrmystyq zorlyq-zombylyqqa tap bolghan әielderge qoldau, al adam saudasy qylmysy boyynsha 11616 nomerindegi «senim telefondary» júmys isteydi. Búl saladaghy normativtik-qúqyqtyq aktiler de, tәrtip búzushylardy jauapqa tartatyn zang talaptary da jyldan jylgha qataytyluda. Atap aitqanda, mysaly túrmystyq qatynastar salasyndaghy zansyz әreketteri ýshin zorlyqshyny (Ákimshilik kodeksting 73-baby) qamaugha alu merzimi 3 kýnnen 5 tәulikke deyin úzardy. Qylmystyq kodeksting 110-baby («Qinau» baby) jeke aiyptau isinen memlekettik is sanatyna auystyryldy. Yaghny búl endini jerde otbasylyq әlimjettikke qatysty dәlelderdi jinau mindeti búrynghyday jәbirlenushige emes, polisiyagha jýkteldi. Osy «qinau» baby boyynsha qylmys jasaghan adam 4 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylady. Búryn búnyng eng tómengi shegi 3 jyl bolatyn.

Memleket basshysy  Q.K. Toqaev otbasylyq-demografiyalyq ahualgha alandaushylyq bildirip, otbasyndaghy ana men bala qauipsizdigi men qúqyghyn qorghau mәselesi ózekti ekenin ýnemi atap keledi. Preziydent әsirese ózining 2020 jylghy qyrkýiektegi Joldauynda otbasylardyng bala sýie almauy, ajyrasu sanynyng artyp ketui, tolyq emes otbasy, nekesiz bala tuu, balalardyng qauipsizdigi men qúqyghyn qorghau mәselesining әli de ózekti ekenin aityp, sonyng ishinde balalargha qatysty jynystyq әreketi ýshin qylmystyq jazany qatang qyludy tapsyrghan bolatyn. Búl túrghydan Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janynan qúrylghan «Áyelder isteri jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi Últtyq komissiya» da búl mәseleni ýnemi júmys nazarynda ústap kele jatqan organdardyng biri. Atalghan komissiyanyng tórayymy – Aida Balaeva 2022 jyly qarashada Astana qalasynda ótken «Qazaqstan damuynyng jana satysyndaghy otbasylyq-demografiyalyq jәne genderlik sayasat» atty Halyqaralyq ghylymy konferensiya sóilegen sózinde «Qazaqstan ýshin otbasy instituty memleketting manyzdy tiregi jәne otbasy sayasaty últtyq damu strategiyasynyng ajyramas bóligi» degen bolatyn. Onyng aituynsha Preziydentting tapsyrmasymen Ýkimetke jyl sayyn ana men balany qorghau, otbasynyng әl-auqaty salasyndaghy zannamalyq jәne institusionaldyq mýmkindikterdi keneytu boyynsha mindetter qoyylady.

Áriyne, kez-kelgen otbasynda balanyng ómirine eng birinshi jauapty túlgha – onyng ata-anasy. Olar ózderi ómirge әkelgen balanyng ómiri men densaulyghyn, qauipsizdigin qamtamasyz ete biluleri qajet. Al memleket, jalpy әleumettik sayasat shenberinde, olardyng qoghamnyng teng qúqyly mýshesi retindegi qajettilikterin qanaghattandyrugha jaghday jasaudy jalghastyra bilui shart.

Elimizde ana men balanyng qúqyghyn  qorghau, balanyng tegin orta bilim alyp, әrbir әielding jaqsy júmysqa ie boluyn, әsirese әielderding sayasy kariera men biznestegi әleuetin arttyrudy qamtamasyz etetin mehanizm bar. Endigi jerdegi basty mindet – osy talaptardyng dúrys oryndaluyn iske asyra bilu.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1281
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2009
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2067