7

7

Tanertengi mezgilde kóshege tolyp shulaghan balalar men erkek әiel atauly qara-qorym. Óitkeni kýni búryn Gomindanmen soghysady eken degen mór basylghan anadaghy qaghazdardy Abdolda, Ábdajappar degen jigitter Nylqy halqyna da әkelip taratqan. Eki-ýsh kýnnen bergi jan-jaqqa taratylghan shapqyn habar men sonau Narynqol shekarasyndaghy Tekes (Qyzyl kýre) ýiezinen beri qaray Kýnes, Qalmaqkýre, Toghyztarau, Nylqy, Shaptal ýiezderining eli týgelimen dýrlikti. Barlyghy on ýiezden qúralghan ile Aymaghynyng «shyghys bes audany» atalatyn janaghy ýiezderding qazaghy jiyrma tórt bolys Qyzaydan aghylyp kelip, osy Nylqygha qúiylyp jatqan adam nópirining sany joq bolatyn. Ysqaqbekten kýni búryn habarlanyp, qúlaq týrip otyrghan jaujýrek qyrghyz ben Fujeden erte qúlaqtanghan Qalmaq-kýrening jauynger qalmaqtary da ózderindegi bar qúraldarymen lek-lek bolyp qúiyla bastaghan. «Úighyr úiyshmasy» arqyly Qúljadan Ábdikerim Abbasúghly bastaghan sansyz úighyrlar legi de Nylqygha qaray kýn-týn demesten attyly-jayau tez shyghyp kele jatty. Osy elder eng aldymen ózdi-óz ýiez әskerining qazaq dalasynda, tau-tasta baghylymda jatqan kóp qostardaghy attaryn birden shapqan. Jәne jan-jaqpen jalghasatyn telegraf symdaryn qighan. Mine, osynyng esebinen Qarasudaghy ýiezdik ókimeti de qol pulemet, granatalardyng jәrdemimen kelesi bir-aq týnning ishinde qaratylyp alyndy. Alghashqy ýiez Nylqydaghy polisiyasymen qosa alynghan son, órkeshtene týsip, jer dýbiretken qalyng qol múnan bylayghy soghystyng osy Nylqy manynda ótetindigin әigilegendey edi.

Endigi qolbasshy keyin últtyq armiyanyng generaly bolghan, soghys taktikasyna jetik, qyrghyz jigiti Ysqaqbek, qazaq sharualary Ákbar - Seyit, tatar Fatiyh, úighyr Ábdikerim Abbas pen aty әigili Qaynam batyrlar. Al әsker sapynda aitylatyn joryq marshynda tórteuding aty erekshe atalyp, «Ákbar - Seyit, Fatiyh, Ghany bastaghan» bolyp, eng alghashqy kóterilisshi sanlaqtar jyrlanatyn. Mine osynday qolbasylardyng aqyldasuymen az últ partizandary Nylqy men Qarasudan keyingi ýiezdermen әzirshe baryp soghyspay, olardyng әskerlerin osy dalada tosyp jatyp úrysudy maslihat etken. Áskerding qostardaghy aty shabylyp alyndy degenimen jayylymdaghydan ózge qolda ústalatyn da jarym-jartylay kóligi bolady. Bir Nylqy polisiyasynyng ózimen Qarasu ýiezinen shyqqan qol pulemet, granattargha qaraghanda, ýiezdik ýkimetterding kýshi az emes. Onyng barlyghyna baryp soqtyghysu soghys qúraly az partizandar ýshin ózin aparyp ajalgha tosu degen sóz. Onan góri sol ýiezderding jartylay jayau әskerimen keng dala tósinde qyrqysu: qazaq, qyrghyz, qalmaq siyaqty tau halyqtary ýshin әldeqayda qolayly. Janaghy sayypqyran qolbasylar dәl osy jóninde taghy bir qosymsha aqyl qortysqan. Ózderining sol qararlaryn olar: Kerimbek, Taylaqbay, Qarymsaqtarmen kenesip, bir bólik qolmen Sheru Kýrege shabuylgha jiberiletin boldy. Óitkeni Qúljadaghy gýberneliq shtabtyng nazaryn tús-túsqa shashyratyp, әr jaqqa birden alandatu kerek  delingen. Endi osyghan úighyrlardy shúbyrtyp Ábdikerim Abbasúghly bara ma, manghúl-qalmaqtardy shabyndyryp Fuje jete me, qyrghyzdy atoy salghyzyp Ysqaqbek tóne me, joq osynyng әr birinen bes jýzden irikti qol alyp, Ghany batyr shygha ma? Osyghan kelgende azyraq talqy ótken. Nemese ózgesining bәrin qaldyryp, osy sapargha Ákbar ózi kete me, - degen jerde Ghany birden zirkildey bastap:

- Nema deuatysyla?! Qazekendi bashlap Ákbar aghayyn bir dalagha ketedyghan bolsa, biz býiәrdә qalyp naubayshylyq qúlamdúq! - dep ózge sózge kelmey, tike ashugha basty. Ózge emes, Ghany búl minezdi kórsetkende júrt Ákbardy aitudan ashyq taysalyp qaldy. Teginde Ghanidyn: «Mening ómirdegi: meyli abaqtyda bolsyn, meyli erkindiktegi bolsyn, dos-joldastarymnyng bәri qazaqtar», degenin búlardyng barshasy biletin. Bәlkim ózi jasynan at ýstinen týspey, tau, dala ómirin kóp kórgendigi sebep shyghar. Qalmaq pen qazaqtyng baylarynan ne bir jaqsy attardy úrlaghanda, tau men tastaghy týngi joryq joldasy qazaqtyng ishinen shyqqan ózindey er kedeyler bolghany haq. Etinen et kesse «qynq» demeytin, syr saqtaugha «berik-shemen» atanghan - jalqy erler serigi bolghandyqtan kópke senudi qoyghan Ghany ózi osy uaqytqa deyin jeke jannyng ómir-tirlik, tynysyn keshken.

- Olay bolsa, Kýrege Sherumen birge manghúl-qalmaqty basqaryp Fuje barsyn, - degen Fatihtyng úsynysyna Ábdikerim qarsy boldy.

- San jaghynan alghanda bizding úighyr qazaqtan az bolmaghanymen jarym әskerimiz jayau. Ýiez-ýiezden shauyp alynghan sherik әskerining atyn minedi deyin desem, er-toqym taghy az. Esekting shomy atqa tura kelmeydi... Ayaghyna shúlghau oramaghan qonyltayaq adamday, jaydaq qayda baramyz?! Jәne bizge qaraghanda at ýsti shapqyngha manghúl aghayyndar beyim. Al onyng bәri Kýrege ketip qalghan song Ghany aitqanday, búnda biz ne bitire alamyz. Mening aitqaly otyrghanym myna qyrghyz tughan ózi bir qosynday ghana bolghandyqtan, әm kýshting kóbin bir Kýrege ghana jiberip qoymau ýshin, әm Sheruge serik bolatyn dәl bir ghana qol shaghyn әskerin bastap Ysqaqbek barsa bolady, - dep kese aitty. Ákbar, Fatih bastaghan birneshe adam.

- Dúrys, dúrys!

- Osy naq oryndy sóz!

- Abbas úghly bar shyndyqty aityp otyr, - desip búira shashy bar, qoy kózdi, kelisti jigit Ábdikerimdi qostady.

Sonymen búl saparda Sheruge bir myng qol qyrghyzdy bastap qosylghan Ysqaqbek ózi bas bolyp edi. Osylaysha myng jarymday әskeri bar Sheru, qyrghyz sol kýni jolshybay: Jabyqbay-Jyrghalany, Suly-Qújyrtay, Qúrghaq-Qújyrtay, Noghayty-Oymenbúlaq, Qúr-Almaty, Suly-Almaty, Bes-Sary búlaq, Kerimqúl-Kebenek degen jerlerdi basyp, týnimenen tau jebelep tartyp otyryp, kýn shygha Sheru mekeni Mazygha jetti. Búnda jarty kýndey at jemdep, damyl alyp, týs aua qayta atqa qonghan partizan jiynyna myna jaqtan Taymas ruy kelip qosyldy. Bastaghan: úzyn kók buyryl saqaldy, qapsaghay deneli, batyrshalys Ausynaqyn.

Búlar endi Kýrege qaray suyt bet alyp, jarym joldaghy Shynshahozygha jetkende, kýn búryn ketken habarmen Qorghastaghy Alban-Suan da aldarynda jer qayysyp, tosyp túr eken. Olardy da Ausynaqyn tәrizdes Ákbarlar men búrynnan tolyq qatysy bar Suanbek, Moldajan siyaqty belgili adamdar bastapty.

Búl uaqytta neshe kýnnen bergi Nylqy jaghdayynan tynbay habar alyp túrushy Kýredegi Ábdirәiim Aysa Kerimbekting osy týni keletindikterin múnan bir kýn búryn bilip otyrghan. Mol joryq týn jarymy aua Kýrege kelip ilindi.

Qarasu alynatyn keshegi týni telefon symy eki jerden qiylghan bolsa, búl jaqta Kýrening de Qúljamen jalghasatyn baylanys toraby ýzilip ýlgergen. Sonda barlyghymen shendes bolatyn jalghyz Qúlja gubernatory úyadaghy sanyrau qúrday, alghashqy bette-aq qatty antarylyp qalyp edi. Guberne bastyghy Lu bin y ózi jibergen, ólkeden kelgen generaldan jәne onyng qasyndaghy әskerden eki kýn boyyna habar bolmaghandyqtan, Qarasugha, odan Nylqygha telefon soghyp, ekeuinen de tyrs etip jauap ala almay qoyghan. Aqyry, jýregi bir jamanat sezgendey Qarasu ýiezdik ýkimetine habargha birden suyt jýz әsker attandyrghan bolatyn. Biraq olar da jylymgha batqanday, ne bary alpys-jetpis shaqyrym jerden tәulik boyyna esh derek, dybyssyz qaldy... Sonymen, endi isting tegin emestigin ishi anyq sezgen Lu bin i: Qarasu, Nylqy jaghyna ýshinshi kýni sayma-say qaru-jaraqpen qúrsanghan, tura myng әskerdi bir-aq shyghardy. «Aldynghy ketken general men keyingi jýz әsker bir jaghdaygha úshyraghan bolsa, qazaqty qyryp sal, jauabyn men berem» dep attandyrghan.

8

Kýrening telefony qyrqylyp jan-jaqtan mýlde habarsyz qalghan son, Ma shyanigon polkovnikting Qúljagha jibergen shapqyny da gýbernelik shtab kensesine әldeqashan jetse kerek edi. «Tastýlek» shtaby joldaghan jýz elu torushy búl jaqtyng sonday habarshysyn da jýrgenin jýrgendey, joldan otap túrghan-dy. Jәne Lu bin iyding Ma shyanigonge shaptyrghan 20 әskerin Bayandaydan ótkizbey jaypaghan. Qúlja gýbernesine qarasty on shaqty ýiezding barlyghynyng da kórgeni osy bolghan.

Kýre endi tek kýni-týngi kýzetti kýsheytumen, Qúljagha keshe de jiyrma-otyz әskerin jóneltken. Jany ardaqty Ma shyanigon mashinasymen Lu bin iyge ózi habarlasu ornyna qorghannan shyqpay, әsker josytqan. Al general bolsa, Qarasu men Kýrening ýiez bastyqtaryn tap qazir kózine kórinse shaynap-býrkerliktey jaghdayda edi. Lu bin n shygharghan qalyng әskerdi Qarasugha jetkizbey tórt jaghyn birdey túiyqtap qorshap alghan partizan qimyly búlardan artqa qaray til jibermeudi sertke ústaghan. Qarasudan týsken jýzge tarta qol pulemetti aldaghy kezenning shygha berisine samsatyp qúryp, әri mol avtomatpen tosqan. Búl uaqytta Kýrening polisiya bastyghy Ly jýy jang men ýiezdik ýkimetting barlyq basshylary Ma shyanigon polkovnikting qatal búiryghymen kýn-týn kýzet basynda ózderi otyryp, myna jaghdaydyng ne ekenin, tipti syrtta ne bolyp jatqanyn úghyna almay qamalghan. Bәri de súrlanghan, quang týste. Atyshuly «alty qaraqshy» jaysyz sezildi.

Sonday qatal kýzet ishinde Ábdirәiim ózining bir tәuliktegi bar joghy tórt saghat qana úiqy uaqytyn alyp, ýiine týngi saghat birde kelip jantayghan-dy. Myn-myng qoldy bastaghan Ysqaqbek, Moldajan, Suanbek, Qarymsaq, Kerimbekter seypil botaylarynda, qarauylda túrghan әskerlerge dybys bildirmeu ýshin, Sýidin jaqpen oralyp kelgen edi, Ábdirәiimge habar jetkizbek... Osy kezde ortadaghy habarshy Qarymsaq qoynynan shygharyp bergen eki aq kógarshyndy Taylaqbay ýlken uysymen qos qolyna qatarlap ústap: - Al januar, aqjoltay bol da, mekenindi baqyt qúsy bop tapshy! - dep ytqytyp, úshyryp jiberdi. Baqpandy kógarshyn Ábdirәiimning auyz ýiindegi úyasyna jetip, qanattaryn satyrlatyp qonghanda ýy iyesi asa saq basyp, lyp etip syrtqa shyqty. Týrme bastyghy qyzmetin qosa atqaratyn Ábdirәiimning ýii abaqty manyna jaqyndy. Qamaudaghy az últ adamdarynyng tilin biletin Ábdirayym ózine búl júmysty qosymsha jýktegende bas tarta almaghan... Az kýnnen beri búl ózi Áliyding janyna jekelep qamaghan Lәn biyaudy saqtana baryp shyghardy... Bir tar quystaghy esikpen syp degizip jóneltip jiberdi. Áskery mashyqtan ótken Lәn biyau polisiya aulasynyng mejeli jerinde shelekte túrghan benzindi alyp lyp etip jóneldi. Nysana - búl aradan qashyqtau, ýiezdik әskerler jataqhanasyna taqau túrghan oq-dәri qoymasy. Ábdirәiimning kýn búrynghy sybyrlap tapsyruy boyynsha Lәn biyau úzynsha tas ýiding orta túsyndaghy temir torly terezening alynghan kózinen ishke qaray janar maydy shasha tókti de, izinshe sirinke shaghyp laqtyrdy. Bir sәtte-aq lap etkizip, ot qoyyp jiberdi. Ózi dem arasynda qayta oraldy. Ábdirәiim ony endi Lýrip-lamanyng qasyna kirgizip, esigin syqyrlatyp jauyp tastady. Kóp úzamay aspan jarylyp jerge týskendey boldy. Jer-kókti janghyrtyp, atyla bastaghan súrapyl dauys qúlaq túndyrghan.

Sol hiykimet jarylys ýsti-ýstine әldeneshe jalghasyp, әp-sәtte dýnie sanyrau boldy. Búl kezde seypilding tórt búrynshyndaghy ýlken tórt botayda túrghan saq kýzetshi, qarauyldargha qaray syrt jaqtan taqau kep qalghan qyrghyz-qazaqtyng jayau mergenderi bar-tyn. Órt jaryghy aspangha shyqqan, mynaday kýtpegen soyqan jarylys mezetinde sol qarauyldar osy jaqqa nazar audaryp, botay quysynan boylaryn eriksiz beri shygharysyp qalghan. Tóbesin qopara audaryp tastaghan qoymadan aspangha janartauday ot atylyp shyqqan-dy.

Mine dәl sol jaryqpen botay qarauyldary ózderin oqqa ústap berdi. Tórt qabyrghasynyng әr qaysysy bes jýz metirlik botaydyng búrysh-búrshyndaghy kýzetshiler joyylumen qatar partizan legi seypilding barlyq jaghyn qorshap alghan-dy. Aynalasy eki myng metirlik tórtbúryshty qorghannyng ishindegi әskermen polisiya jataqhanasynan saulap qaptap syrtqa shyqqan qaru-jaraqty sherik, poliyseyler qarbalasyp sapqa túra bastaghan. Seypilding «myng bekinis» dep atalatyn, syrtqa ýsh qabyrghasynan oq atugha arnalghan tesikterin iyelegen qazaq, qyrghyz mergenderi osy kezde órt jaryghyn paydalanyp ishke qaray oq jaudyrdy. Biraq әsker qyrylghany qyryldy, qalghany tyghyz búiryqpen ýshke bólinip әlgi «myng bekinisterge» qaray japatarmaghay úmtyldy. Oqqa úshqandaryna qaramastan partizan myltyqtaryn san kóptigimen qaqaltyp kelip qaldy... Ysqaqbek endi óz qosynynan shyghyn shygharmaudy oilap atqa qonyp sheginuge búiyrghan. Sebebi atys taghy sozylsa at-kólik alystap ketetindikten jayau qalghan partizan qyrghyn tabuyna bolady.

Baghana oq qoymasynyng jaryluy kezinde ózge qarauyldarmen birge «Úly Esik» kýzeti de oqqa úshyp, ýlken qaqpa ashyq qalghan bolsa da, basyp kiru әreketin tau eli óz josparlaryna engizbegen.

Kerimbekke Ábdirәiimning aldyn ala bildirui boyynsha, Kýre ýiezdik ýkimetinde múnday qauipti kezende olay-búlay habar jetkizuge arnalghan bar joghy, tek qana jalghyz avtomashina bar. Ol syrtqa «Úly Esikten» ghana shyghady. Sondyqtan endigi amal, búl Kýre manynda bir ghana osy qaqpany andyp, soghan jeterlik jasaq qala túrady. Ózderining taqyr jayau qaldyrylghanyn bile me, joq pa? Kýre әskerining qyrghyngha úshyraghanynan qalghany býgingi qimyldarymen «myng bekinistin» qúr esik-tesikterine ie bolyp qaldy.

Sonymen qarasha aiynyng bas kezinde, tang ata Kýreni shala jansar kýide bir tastap, atoylaghan joryq Nylqygha qaray qayta oiysqan. Búl joly Sheru men qyrghyz ghana emes, Taymas ruyn Ausynaqyn, Suandy Suanbek, Albandy Moldajan bastap, az últ partizany barghan sayyn qanat jaya bastaghan týrde jetti. Sóitip, әdiletsizdikke qarsy atylghan oqtyng ózi әdilet ekenin oilady ma, joq pa, Kýre uezining asqaq polkovniygi - Ma shyanigon men polisiyanyng tәkappar bastyghy Liy-jýijangha jer dastarhanynda jasaushy ózgelerding de tilegi búlardyng ózderindey ekendigin eskertti.

9

Búl soghys endi bir Ile gýbernesinde ghana bolyp qalmady. Ákparlar әreketinen Ausynaqyn men Ákim arqyly Tarbaghatay, Altay aimaqtaryna da habar jetkizilgeni mәlim. Sondaghy kelisim boyynsha, Nylqy shabuylyn bildirip «Tas týlektin» is bastaghandyghy jayli Ákimge ergen taghy da qos-qos atty shapqyndar úshyrtty. Osydan Altaygha deyingi aralyqta, beket-beketke tyng atpen laushylar qoyylghandyqtan, ol jaqtan útylap jetken endigi habar az-aq kýnde keldi. Tarbaghatayda Kerey men Nayman tútasymen atqa minip soghys bastaghany, ol aimaqty Atalyqov Jaghda basqaryp qozghalghan habary dýnk ete týsti. Tarbaghatay aimaghyna qarasty Shaghantoghay, Dórbiljin siyaqty soltýstik eki ýiez bir-birine jaqyndau jayghasqandyqtan әzirge kóterilgen tek solardyng qazaqtary sekildi. Sol ýiezderge tәn: Jaqsylyq-Sholaq, Barlyq, Mayly-Jәiir taularynyng qoyny-qonshynan Shәueshekke qaray aghyla-qúiylghan Kerey, Naymannyng sany joq kóp desken. Tarbaghatay Naymanynyng negizgisi - Dórtuyl bolsa, qalyng Kereydin: Mastaban, Shúbarayghyr, Molqy, Sherushi, Teristanbaly, Jәdik, Merkit, Qaraqas siyaqty atalarynan attanghan el - jer dýbiretken-di. Shyghysyndaghy Qobyq ýiezimen týstiktegi Shihu, Sauan ýiezderi moyny qashyq bolyp, analarmen úshtasa almaghandyqtan әzirshe tynysh kórinedi. Qobyq pen Shәueshek arasyndaghy órkeshtengen biyik Orqashar tauynyng qalmaqtary ghana Jaghdagha týp kóterile kelip qosylypty.

Al Altay aimaghy Sarsýmbening ózinen bastap Jemeney, Buyrshyn, Sarbuyrshyn, Kóktoghay, Qaba ýiezderining qazaghy týgelimen kóterilgeni estildi. Gomindang ýkimetine kýni býginge deyin aldyrmay, ataqty - Bәitik tauynda kóp jyldan bekinip jatqan ataqty qara Ospan bar. Abaq Kerey ishinde Shaqabaydy bastap, batyr Ospan tauda soghysyp jatqandyqtan, Altay qazaghy búrynnan-aq jan-jaqqa qúlaghy elendep otyrghan el. Endi soghan qosylyp gýbernelik ókimet Sarsýmbening óz әskery qyzmetkeri Dәlelhan Sýgirbaev shyqqandyqtan, halyq dýrkirep attanghan. Aymaqtyq ókimetting sanlaq ofiyseri Dәlelhan Ospanmen atsalysyp is qozghaghandyqtan, sol gubernelik shtabtyng óz qaru-jaraghyn qolgha edәuir týsirip alyp, birden búrq etip bólingen. Biraq qasaqana bolghanday, osy kezde ontýstik Shynjannyng alty ualayat halqy tyrs etip, qozghalmay jatty.

Qytay ýkimeti Shynjandy óz tilderimen: «Nәnjan, Bijan» dep ekige bóledi. (Ontýstik, Soltýstik). Ekinshi sózben aitqanda, Tәnirtaudyng ontýstigi - Qashqariya, soltýstigi - Jonghariya. Jonghariyagha Altay, Tarbaghatay, Ile aimaqtary jatsa, Qashqariyagha Qashqar, Aqsu, Yarkand, Qarashәr (búghan Júldyz kiredi) Qotan, Qúmyl ualayattary bolyp, ejelgi atymen «Alty shahar» kiredi. Mine, osynday ontýstik Shynjannyng birneshe gýbernelik ýkimetke bólinip jatqan 5 milliongha juyq halqy mýlde qozghalmaghandyqtan tarihta «Ýsh aimaq» kóterilisi bolyp atalghan dýrbelenning qaynar kóz oshaghy Iledegi aiqas azdan song jýieli týrde basqarylghan...

Ólkelik bas shtabtan kelgen general qaytpay jәne baylanys toraby ýzilip, Qúlja tyrs etpey habarsyz qalghan son, taqqa mingenine bir jyldan jana asqan imperator - U júng shyng qahargha minip Ile shtabynan endigi tildi samoletpen alghyzghan-dy. Ýsh aimaqtyng býlingen habary jetisimen ólkelik bas shtab Ýrimji jolyndaghy Taqiya-jyn, Shihu uezderining әskerlerine tótenshe tyghyz búiryq bergen. Odan arghy Ýrimjige taqau: Manas, Sauan, Qútyby jaghyn dayyndyqqa túrghyzghan. Syrttaghy Qytay әskerining Ilege keler joly ekeu edi. Biri - teristik iyqtaghy Sayram kóldi ainalyp, Talqy kezenimen asatyn jalghyz Kensay mashina joly. Endi biri - Ile jerining shyghysyn orap jatqan Erenqabyrgha tauynyng Taqiya-jyng túsyndaghy Kórsay, Ashaly shatqalymen jayau jәne atty әsker ótetin saltan jol. Áridegi Shihu әskerin mashinamenen Taqiya-jyngha jetkizu onay bolghanmen bir ghana moyynmen Talqyny asyru kýsh. Ózin-ózi jalghyz asuda tek ajal oghyna ústap beru bolady. Al sol Shihudan jetpek armiyany Taqiya-jyng әskerimen birge Kórsaydy asyrugha bolar edi. Oghan múrsha keltirmey jyng ýiezining atyn bayaghy Lýrip-lama jalghasyp jatqan Kóksala, Qúsemshek tauynyng manghúldary shauyp alghan. Biraq sonda da attysy atty, jayauy jayau shúbyrghan. Qúmyrsqaday qara-qiqym әsker jeltoqsannyng saqyldaghan sary ayazy kezinde Ashaly jolymen entelep, tau ishining qalyng qaryna maltyghyp, ombylap kele jatty. Sonday ekinshi tizbek ajalgha bas tikse de Talqy kezenine qaray mashinamen shuay bastaghan.

Búl kezde Ashaly jolyn  Ábdikәrim Abbasúghly men tatar Marghub Ysqaqov bastaghan joryq bekitip jatyp soghysty. Qaraghayly, kór shatqaldy, tau qoynynyng qar bekitken qiyn jolyn basyp, aryp-ashyp, ilbip kelip ilingen attyly-jayau әsker bugha pisken «jyng moma» nandaryn jipke tizip, moynyna asyp alghan eken... Mýmkindikteri sonday ghana. Úighyrlardy basqarghan Abbasúghly olarmen Ashalynyng auyzynda, qyl moyynnan tosyp jatyp ólispek. Ábdikәrimning ózi aitqanday, atpen soghysugha shorqaq úighyr qosyny qytaydyng qys qajytqan jayau әskerimen say auyzyndaghy shygha beris enireude shayqasudy Ákbardan attay qalap alghan. Sonau Taqiya-jynnan beri qaray atty-jayau, say taghanynyng qalyng qarly, auyr jolyn kýrekpen arshyp, ayazben siresip qybyrlap kele jatqan, haly mýshkil sherikpen әsirese qylyshtasyp qyrqysudy talap qyldy.

Qúlja Gubernatory - general Lu bin y avtomat, qylysh asyndyryp ózi jibergen myng әsker Qarasugha jetpey qyrghyngha úshyrap, sol habardy zorgha bilgen son, endi býkil gýbernelik shtabtyng әskerin túyaghynan tik túrghyzdy. Gýbernelik ýkimetting ózin qorghaytyn bir myng әskerdi әzirshe syrtqa qumay qorghanys dayyndyqqa qoydy. Qúlja «Iran-baghyndaghy» әskery garnizonnyng ýsh myng jasaghy attyly-jayau, jer qayysqan sap qúryp, lek-legimen basyp, Nylqygha qaray entelep kele jatty. Atqa jekken zenbirek, pulemetterimen, avtomat, granattarymen kók múzday qúrsana qarulanyp, ejelden beri jalghasyp kelgen joryq jyryn bastap, yrghaqpen basyp, aibyndy marshpen jyljyp kele jatyr edi. Shaqyldaghan ayazda, qarly dalany janghyrtyp, dausy jer jarghan, qaharly әsker qozghalghanyn bayqatqan. Mine, osy qarsanda az últ partizandaryn: Ysqaqbek, Fatiyh, Seyit, Ábdikәrim, Ghani, Fuje, Múhabaylar Ákbardy basshy etip otyryp birneshe polktargha bóldi. Búlar shyghys ýiezderining qazaqtarynan bastaghanda:

1. Nylqy, Tekes, Kýnesti qúramyna alghan «Toghyz tarau atty polk» komandiyri Ákbar Esbosynúly.

2. Kýre uezine qaraytyn eki duan el: Qorghas pen Sýidinnen qúralghan «Sýidin atqyshtar polki». (Búghan Ile ózenining arghy jaghyndaghy Shapshal ýiezine qarasty «arbyn-súmyn» degen nәmmen atalghan sibe-solan, daghúrlar siyaqty az últtar da qosylghan). Búl polkting komandiyri - Qarymsaq Batyrshaúly.

3. «Dýngen qúrama polki». Soghys qyza bastaghanda dýngender de qatty kóterilgen. Alghashynda jaltaqtau bop, beytarap túrghany búrynghy dýngen kóterilisining ayausyz soqqygha úshyrauynan bolatyn.

4. «Pihod» dep atalatyn Ábdikәrimning úighyrdan qúrylghan «Jayau polki».

5. Fujening «Qalmaq kýre polki».

6. «Kensay atty polki» Kensay degen mashina joly keletin Talqy kezeninen asyp beri týskendegi ataqty beketi bar ýlken say. Sol jerde ózderinshe omarta ústap, ókimetke alym-salyq tólep, biraz ýy orys otyratyn. Sodan shyqqan Leskin esimdi azamat eshkim aitpasa da, óz sonyna әr jerden orys adamdaryn qúrastyryp, dәl jýz otyz partizan ertip, Ákbargha dýngenderden búryn kelip qosylghan. Sol Leskinning ójettigine say, әr últtan qúrama jasaq dayyndap, ózine arnayy polk qúrap bergen. Búl «Leskin brigadasy» dep te atalady.

7. «Qyrghyz polki». Búnyng syrtynda «Komendant eskadron» jәne jalpy «Divizion» (atty әsker). Bastyghy Ysqaqbek. Al diviziyada eki zapas polk bar. Onyng biri ynghay qazaq jastarynan iriktelgen «Tau týlegi» atyndaghy Kerimbekúly Maqsúttyng polki. Ekinshisi «Tas týlek» nәmindegi: qazaq, qyrghyz, qalmaq-manghúl, úighyr dýngenderden iriktelip qúralghan «Qaynam batyrdyng zapas polki» Azdaghan ózbek, tatar, týrikpender de, osynyng qúramynda. Búl eki zapas polkting mindeti gomindang әskermen atys salghan ózge polktardyng qaysysyna orayly kez tusa, qauyrt sonyng kómegine ótu. Qarulary avtomat, myltyq qana emes, jartylay qylysh. Esebi, jau jaghy sasqalaqtay bastasa, bir býiirden tikeley at qoyyp shabuylgha kiru. Qylysh ónerin ýiretushi Ysqaqbek, Múhabay, Fujeler.

Mine, osynday jýieli týrge kelgen, az últ qosyndylarynan qúralghan ýlken partizan armiyasy ýsh-tórt jaqtan birdey keletin jaugha tótep berui kerek. Ol Ashaly - Kórsay jaghy. Mashina jýretin Talqy-Kensay joly. Qúljadan kele jatqan gubernelik әsker. Jәne Kýre men Qarasudy aitpaghanda Tekes (Qyzyl kýre), Kýnes, Qalmaqkýre, Toghyztarau, Shapshal uezderinen jayau-jalpyly josyp kele jatqan myn-myng sherik.

Lu bin iyding bergen qatal búiryghymen janaghy uezder ózderining barlyq basshylaryna deyin tipti polisiyasymen әsker sapynda keledi. Ár ýiezde tek «Úly Esik» - qaqpalaryna pulemettermen myqty kýzet qaldyryp, Nylqygha qaray týp kóterile aghylghan. Sonymen «Kensay atty polkin»  bir týnning ishinde Leskin solay qaray alyp jónelgen. Keudesi qúshaq keletin, engezerdey orys jigiti jolgha shyghar aldynda shtabqa arnap tigilgen kiyiz ýy ishinde: Ghani, Fatiyh, Ábdikerim. Akbar - Seyit, Marghúb, Fuje, Múhabay, Ysqaqbekterge aqyl salyp:

- Mashinalardyng say ishine týskeni dúrys pa, joq әlde kezennen lajdyng barynsha beri asyrmay, Sayram kólinen ótkize bere is bastau útymdy ma dep, sonyng sheshimin tolyqtap súrap bilgen. Basshylardyng aitqaly otyrghan tapsyrmasyn ózi qadalyp súraghan. Ghany kózine eshnәrse kórinbeytin erligimen:

- Ekeuining bәri bir. Say ishine týsirip alsang da bolady, - degen. Oghan Ákbar qarsy bolyp:

- Joq, ol bolmaydy, - dep kesip sóiledi: - Arghy qayqannan lajy bolsa beri asyrmau kerek. Óitkeni saydyng danghyl jolyna bir ilinip alsa, kóp mashina atys sala jýitkip ie bola almay qaluyng mýmkin. Aldyn beri ótkizip alsan, sen sonymen bolyp jatqanda ólgenine qaramay, sony da aghylady. Al búl jaqqa mashinaly әskerding qanshalyq qauipti ekenin ózdering bilesin!..- degen.

Búl mәjiliste Moldajan, Suanbek, Manaphandarmen birge Sheruding de belgili ýsh-tórt adamy shet qalghan joq-ty. Týn qaranghysynda qy toltyryla jaghylghan peshti qorshay otyryp, jalpyldap janghan әlsiz sham sәulesimen alghan demderinen bu búrqyryp, talastary qyza týsti. Ákbardyng aitqanyn Fatih pen Seyit qostap:

- Sol dúrys.

- Sol qolayly, - deskende Fuje ózining ishti minezimen ýndemey, tympiyp otyra bergen.

- Aytqandarynnyng bәri teris emes, - dep sózge Ysqaqbek kiristi - Dúshpan bizdi әsili kezenning arghy jaghynan kýtedi... Sebebi, soghys taktikasynyng óz talap-ólshemi boyynsha, kartagha jýginse solay. Meyli, jýzdegen bolsyn, onan kóp bolsyn mashinagha tiyelip, tizilip kele jatqanynda jauyndy patyrlatyp atqylay beretindey bolasyn. Biraq olar da jan iyesi. Ázir onay kóringenmen sening baryng bilingen zamanda japatarmaghay jerge týsedi de, avtomatty ol da týtetip beredi. Soghys pozisiyasynda oilaytynyn oilay bersin basqa tústan úru jóninde Qaynam batyrdyng aitqany da jón keledi. Eng әbzeli onyng shamalauynan mýlde basqa tәsil tabu. Olardyng oiyna kele qoymaydy-au deytin bir amal bar. Jaugha әueli bir oidy oilatyp alyp, sonyng panasyna búghynu. Ol ýshin aldymen sholghynshylar tau basynan aldyn ala mashinalar neshe bólek, san mólsheri qanshalyq ekenin kórip alghan son, aldynghy shoghyryn ýndemey kezeng asyru. Al Kensay ishine týsetin jol әri biyik, әri tik, qiyn bolghandyqtan, olardy saygha tolyq týsirmey-aq soghatyn bir tobymyz jol ortada bolu shart. Biraq aldynghy mashinagha ol da soqtyqpay, kóz aldynan ananday ghana jerden ótkizip, tynysh jata beredi... Sebebi, búny mashinadan týsuge múrshasyn keltirmey, dóngelekten atyp-aq jon onay bolghanmen, onyng sonynan taghy kóp tizbek kelip ýlgirse qaqalyp qalasyn. Qyrghyn tauyp qaluyna bolady. Sol sebepten sherikting aldyn say ishinen qarsy alu. Songhy tizbekten ózgesin tandandyryp, osylaysha ótkize beru óte qajet, - Ysqaqbekting búl  aitqanyn analar ghana emes, әngimeni ýnsiz tyndaghan Taylaqbay, Kerimbek, Qarymsaq, Maqsúttar da óz ishterinen anyq maqúl kórgen. Qysqasy, ýsh bólip soghysu dúrys siyaqty. Eng aldyn ótkizip jiberip saydan tosu, ekinshisin - jol ortada qiya enkeyiste, al keyingisin - arghy jaghynan, kezenge qaray tyrmysyp kele jatqanynda úru.

10

Qys kýshine kirgen kez. Soghys Ile qysynyng naghyz shaqyldaghan qyzylshúnaq ayazy kezinde qyzdy. Aq qarly dala tósinde ózek-jyra boyynda, qaltarys-qoynaularda partizandar ýshin tigilgen kiyiz ýy sansyz. El-ana ózderining azattyghy ýshin basyndaghy qalqaytqan jalghyz ýiin de ayap qalmay, qayta kәri-qúrtan, kempir-shal belderin buynyp alyp, óz kólikterimen neshe kýn boyyna esepsiz soyystarymen qosa ýy kóshirip әkep tikken. Ol túrmaq bozdaghyn oqqa qiyp, qaraly ýn salyp, qol qusyryp qalghan týtin basy sanaghysyz! Jelek astyndaghy jas kelinder qara jamylyp bozdady! Soghys zardaby er-әielge birdey, birining qanyn tókse, birining jasyn tókti.

Osy Nylqy manynda tapjylmay ýsh aigha sozylghan soghys qatyn-bala, kempir-shal, el-júrt ataulyny tartqyzghan uayymymen sary aurugha saldy. Barlyq partizan shepterining iship-jeui tek osy el moynynda. Qys boyy jer-oshaqtan týtin ýzilmey, nan-bauyrsaq pisirilgendikten, endi azyqtanarlyq shay-túz, ún da tausyldy. Osy qysta óz jauymen әiel-erkek birdey soghysty dese bolatyn. Sharuasy kýizelgen el tyrmashtap jighan azyn-aulaq jem-shópterin de kýndiz-týni arba, shanalaryna tiyep osylay qaray tasuda. Bir Nylqy manynyng qazaghy ghana emes, endi aujal alarlyq ún-shay, soyys mal ózge elderge de belin qayqaytqan salyq retinde salyndy. Búnday ister shtabta arnayy sheshilip otyratyn. Búl uaqytqa deyin bir jaqsysy Ile jerine syrttan әsker kire almady. Sayram kólining boyy men Ashalynyng auzynda qyrylghan qytay sherikting sany joq dese bolatyn. Oilaghanday, qúrghan jospar boyynsha Talqy kezeni men Ashaly, eki jaqtyng ekeui gomindang әskerin qangha bóktirip túrdy.

Al myna jaqtaghy ýlken maydanda: qazaq, qyrghyz, qalmaq, úighyr, dýngenning jerdi dýbiretken qalyng qoly Qúlja әskery garnizonynyng «baqayshaghyna deyin qarulanghan» deytin sayly әskeri men ýiezderding san-san myng jasaghyn artqy shepke jaqyndatyp darytpay, aldyn kesip úrysqan.

Sóitip, az últtar qúramynan biylghy jyly oilamaghan shaqta soqqy tauyp, qys ortasy kezinde oisyray bastaghan gomindang әskeri tiridey Qas suyna da ýiir-ýiirimen týsip ketip jatty. Ýreyi ketken, baspanasyz úiqysyz ash әskerden Qas ózeni boyyndaghy Albannyng qatyndary myltyqtaryn tartyp alghandyqtary estilgen.

Aypara degen әiel bugha pisken, ayazdap, múz bop qatqan «jyng moma» nandaryn moyyndaryna tizip, tyshqanday qajap kemirgen toghyz sherikti múz oighan baltasymen jalghyz ózi aldyna salyp aidap, auylgha әkelgen. Sony sóz etushiler:

- Qúry qol qalghan ghoy?

- Jogha, qarabasqyrlardyng moynyna asynghan myltyqtarymen aidap kelgen deydi.

- Nemene, sonda myltyqtarynyng oghy joq pa eken?

- E, jo-oq, oqtyng bәri tipti solarda deydi. Belderinde neshe tizbek oq bar degen.

- Oi, oq degen de sóz be eken, tәiiri!.. Shyndasa bir qatyndy qúrghaq myltyqpen-aq sereytpeushi me edi.

- E, bәse, ýreyleri úshyp ketken desenshi onanda.

- Sonan keyin qaytipti, sony aitsandarshy.

- Aypara jengemning onysy tipti qyzyq, qolynan baltasyn tastamay túryp janaghy oqtaryn belinen sheshtirip, myltyqtaryn bir jerge ýigizgen son, barlyghyn bir ýige kirgizip, dastarqangha may salyp, júmsaq tandyr nanmen shay bere-ep otyr deydi.

Mine, aitushylar osy әngimeni neshe jerde san qúbylta qaytalap, Ayparagha ózderi jolyqqan jerde súrasa:

- Shay bergenim ras. Barlyghy maghan birnene dep múryndarynan suy aghyp, jalynyp jylap ketken son, beysharalargha janym ashyp, yzyldap túrghan samauryndy kórsetip, tegis ýige alyp kirdim de, peshti dýrildete qyzdyryp jiberip, shynylaryna kesek-kesek sary may opyryp salyp, shәy berdim.

- Po, tipti tórkining kelgendey bopsyng ghoy!

- El myna jaqta onymen soghysyp, qúdaygha jazyp, qyrylyp jatsa sening myna myrzagóiligine jol bolsyn!

- Jogha deymin-au, ózgesin qoya túrshy, sonymen bagha berding be, qaytting olardy?

- Oi, bayqús-au, qaydan bagha bergen! Tiri kete alsa bir jaqqa, shynymen-aq ketsin dep otyr edim, kýieuimning syryn ózdering bilesinder. Ana sorlylardyng shybyn jan ýshin qaltalarynan alyp, tórge shashyp tastaghan aqshalaryn kelip kórgende sherikterge bir, maghan bir qarap:

- Oibay-au, myna istep otyrghanyng ne ei, ainalyp keteyinning qatyny?! Itting qyzy-au, aqshadan әkeng ólip pe edi?! - dep iluli qamshyny ala jýgirip, ózimdi sabay jónelgeni bar emes pe. Sonymen barlyghyn aidap aparyp Ákbargha ótkizip edi. Qolgha tiri týskenderge qosyp Nylqygha aidatypty.

Mine, qanaushyl ýkimetting qys sorghan ash, jayau әskeri osynday ýreysiz halde edi. Aughan kiyiktey әrueyin sýirep, qoragha ózi kelip, pana kýtip tyghylghan! Sonyng esesine partizan jasaghynyng qaru-jaraghy barghan sayyn molayyp, oq-dәri qoryn jau tylynan qoyma-qoymasymen basyp qalyp jatqan. Gomindang armiyasynyng dala soghys bekinisi osy mannyng barlyq adyr, qoynaularynda irkes-tirkes, birneshe beket qúryp, myqtap jayghasyp alghan. Gubernelik shtabtyng jәne әskery garnizonnyng mashinalarymen qys basynan beri retin tauyp, kýn-týn demey tasymaldaumen aq qar ýstinde qara-qorym, sansyz shatyrlar ornatyp, jatyn oryn, azyq-týligin bar shamasynsha qamdap ýlgergeni aiqyndalghan. Biraq qúrylghan pulemetter men mauzer, avtomattar qanatty qústay, atty partizan armiyasynyng shyr ainala qamaghan soghysyna tótep bererlik amal tapqan joq. Ádeyi merzim sozghan, sarang shabuyl onsyz da tityqtaghan jau tylyn әsirese ashtyqpen dinkeletti.

Gomindang sherikteri eng basynda beyne týs kórgendey, biylghy osy soghystyng bastalghanynan birden qúlaqtanyp, gubernatordan túnghysh retki ekpindi jarlyqty alysymen úrys maydanyna qaray enteley attanghanda, ózderining Lu bin iydey danqy jer jarghan generaldarynyng qatal ruhymen sugharylghan kәrli týste qozghalghan. Tórt qatarlap sap qúrghan, qúmyrsqaday qalyng әsker asqaq joryq jyryn janghyrta, batalion-batalionymen beri bettep, oinaqtap basqan. Óte-móte, shetinen shiryqqysh, tәkappay-әsker basylary azuyn aigha janyp, әri kýpti, әri kýpingen, aibatpen «erikken» partizan qosynyn jusatyp salarday, órekpy qaptay kele jatty. Biraq sol keudemsoq arynnyng op-onay aspaytynyn býkil diviziyasymen endi angharghan halde.

Birneshe aptadan bergi bir-birin alma-kezek shegindirgen úrys býgin týs aughan sәtte anyq qyrghyn shayqasqa úlasty.

Nylqydan Qúljagha qaraghan bette jan-jaghy alan-ashyq dala bolyp jatqan, qiyal mekenindey, ózgeshe jaralghan Abyraly degen jeke tau túr. Qazirgi soghys kóz úshynan jýrekshelenip kórinetin sol taudyng atyrabynda. Alystan qúlaqqa jetken toqtausyz myltyq ýni sol mandy әldenendey jat syrly, súrapylt tajal mekenindey, dauasyz pәleket úyasynday kórsetedi.

Týsten keyin airyqsha bir qalyng qar jaua bastaghan. Jelsiz kýngi typ-tynyq auada japyraq-japyraq bolyp qapalaqtap qalqyghan erekshe qalyng qar týiiri aspan-jerding arasyn torkózdendirip, tabighattyng ayasy saghymday búldyrap ketken. IYә, osy kenet qúbylys oilamaghan tústa jau paydasyna sheshildi! Sherikter armiyasyn búrynghyday tús-tústan qorshamaq bolghan myn-myng atty partizandar birauyq qardyng sayabyrlauyn kýtip jau qarasynan qashyghyraq adyrlargha bekingen. Oilaghanday, qúlama besin kezinde birden qar toqtap, endi kýn kózi shala kórine dala didary kenet jaryq tartty. Partizan jasaghynyng bir-eki bataliony myltyq ýnin әdeyi týsti betten shygharyp, jau túraghyna avtomat, mauzerden oq atyp jyljy týsti. Arqasyn teristik bettegi Abyraly tauyna jastanyp bókterding búlaqty suly ózek-jylghalaryn qonys etken gomindang armiyasy az últ jasaghynyng janaghy әreketine jauap retinde birneshe dýrkin pulemetten oq shygharghan. Dúshpan nazaryn solay búrdyq degen az últ jasaqtary ózge tústardan da birtindep jaqynday týsken. Aldan jau nobayy shalynbaghan son, әsirese batys bólik partizan legi ilgerley týsken. Biraq óz ailasyn myqtap asyrghan jaudyng bir bólingen myng qaraly nókeri әlgi qalyng qar týsip túrghan mezgilde ýsterine tútasymen appaq kiyim kiyip, arnayy aq jelenderin ayaq bastaryna deyin shymqap orap, qol pulemetterin qyr basyna qúryp, qapysyz tosqany eshbir pendening qaperine kirmegen is bolyp shyqty. Ózderi de basyp salghan kóbik qargha kómilip jayghasypty. Sonday qaskóilikpen sansyz atty әr últ jasaghy qapelimde janbyrday jauyp jibergen qarghys oqty óz denelerimen birden kýtip alugha mәjbýr bolghan! Qys boyghy soghysta dәl búnday zor qyrghyn ókinish kezdespegeni bayqala, at pen adam әp-sәtte bauday týsip, qosynnyng alghy legi qyrqylyp ketti! Oq atugha shamalaryn keltirmey, birining ýstine birin ýime-jýime qúlatyp, qirata, otap jibergen.

Bireudi bireu bilip bolmastay sol qyrghyn sәtte partizan armiyasy keyin qaray japyryla, amalsyz jalt búrylyp, jan saughalaudan ózge lajy qalmaghan. Mine tap osynday mezet ýstinde teristik býiirde jasyrynghan ózekten Ghany batyr basqarghan qylyshty sardarlar bóligi lap qoyyp, aq kebinge oranghan jayau sherik armiyasyna óz shapqynyn bastady. Aldynghy baghyty basqa jaq bolghan sherikter endigi betin týzep ýlgermey-aq, eki әsker miday aralasyp ketken sәt týsti. Shabuylmen qabat aspan-jer tútasymen úrandap janghyrghan aiqaygha úlasqan. Ekinshi jaqtaghy shegingen partizan endi osy kezde ghana es jighanday, bir tústa shulasyp ózdi-ózi sholaq til qata, qarbalas, qatang ýnder shygharyp:

- Seyit jaraly boldy!

- Seyitke oq tiydi!

- Apyr-ay, jazym bolmasa iygi edi! - desken sasqalaq dauystar jamyratqan edi. Aytqandary «Tas týlek» úiymynyng belgili jetekshisi, batalion komandiyri Seyit Kórpebay úly bolatyn!!! Álgi әzirdegi qas pen kózding arasynda opat bolghan ýsh jýzge tarta adamnyng ishinde Seyit bary býgingi atys bitken kezde-aq rasqa shyqty.

Az últtan qúralghan qylyshker jasauyl omby qargha maltyghyp, aidalada ózin-ózi ústap bergen jayau sherik jasaghan at omyrauymen qaqtyryp, erkin jaypap, qylysh siltegen. Ózderining búdan tiri qalmasyn kórgen ýreysiz sherik kóp tústa qaru kóteruge de múrsha tappay, ainalasy sýt pisirim mezette myngha tarta әskerden tigerge túyaq qalmay, tipyl bolyp qyryldy. Biraq ózge tústaghy úrys gomindang dviziyasyn búl kýni oisyrata alghan joq. Abyraly tauyndaghy soghys osylay alma-kezek toytarylys saghattarymen birneshe aptagha sozylghan. Tek arada bir ay shamasy ótkende baryp Qúljamen eki arasyndaghy qatynasy mýlde ýzilip, ashtyqqa qamalghan gomindanshylar mekeni sәt sanap tynysy taryla, әlsirey týsti. Mine osy uaqytta, jenis lebi masattandyrghan órkeshtenu kezeninde, az últ diviziyasy qúlaqqa tosandau estilse de, merzim tilegining óz tynysynday «Marsh» әnin jyrlay bastady.

«Bar millәt - tughandar,

Jenis tuy qolda bar.

Jana talap qaharmandar -

Qadam basyp algha bar!» -

«Alla jar, Alla jar,

Jenis tuy qolda bar.

Jana talap qaharmandar

Qadam basyp algha bar»

dep óz belenining dala soghys giyminin ýndetti. Sappen basqan atty әsker ertendi-kesh qys auasyn qaq jaryp joryq jyryn janghyrtty.

Aqpan aiynyng bas kezinde gýbernelik ókimetting Qúlja «Iranbaghyndaghy» әskery garnizony da alynyp boldy. Garnizonnan keyingi Qúlja qalasyndaghy eng basty, myqty oryndar «Bas saqshy» nemese gýbernelik polisiya. Jәne gýberne shtabynyng ózi. Osynday kýshteri bar Qúlja qalasyn aluda atty polktarmen qosa jayau úighyrlardyng orasan enbegi soghys shtabynan shyghatyn «Tónkeris ýni», «Ynqylab avozy» atty eki gazette art-artynan berilip túrdy. Búl tústa Ábdikerim Abbasúghly óz polkin ekige bólgen. Ózge qystyq-ýiezderden alynyp kelgen úighyrlardy óz biyligine alyp, Ashaly soghysynda ústap, Qúljadaghy әr últtan qúralghan sarbazdy tútasymen Marghubqa basqartyp, qalany alugha attandyrghan.

Aqpan aiynyng ishinde general-gubernator ózin-ózi bauyzdap óltirgen habar dýnk etti! Dala soghysynda ýiez-ýiezderden Abyralydaghy diviziyasyna qarap kele jatqan myng san sherikterding aldyn tosyp aiqasuda dýngen polki qazaq, qyrghyz, qalmaq polkterinen kem týspedi. Polk komandiyri bayaghy Osman bolatyn. Qyz alyp qashumen kóktemnen beri joghalghan Áliyding inisi - Osman osy. Kýn asqan sayyn qalmaq-manghúldardyng Fuje baulyghan polki de atýsti soghysqa myqtylyghy jaghynan anyz bolyp taraytyn. Ghany batyrdyng әr últtan qúralghan zapas polki qoyan-qoltyq kelgen qytay әskerine ókpe tústan úran salyp tiyedi. Bir ghajaby, qys boyghy shabuylynda manayyndaghy bauday týsip jatqanda, Ghanidyng eshbir jerin oq syzbay qaytatyndyghy. Tek bir joly әlsirep kelgen qanghyrghan oq shekpenining arasyna toqtap qalypty... Sony sonyra, tynystau kezinde shapanynyng ónirin silkip qalyp jerge týsirgeni bayqalady. Soghan qarap óz perzentin «kiyeli» etip sóilegen key úighyrlar:

- Ghaniykemdi qúday ózi shyn sýiip, atqan oq denesine darymaytyn ghyp jaratqan emes pe!

- Jauyp túrghan oqqa qarsy shapqanda tiygen oq shapanynyng maqtasynan ary óte almay, shegerilip qalady eken... Keyin bylay shyghyp silkinip jibergende, jinalghan oq sharaq-shúraq jerge týsedi eken, allaakbar! - desip, jaghasyn ústasatyn. Ghanidyng batyrlyghynan búryn osynday ataq aibynynan ýrkip-aq, dinge sengen keybir úighyr-qazaq balasy manyn baspay jýretin. Onyng «Qaynam batyr» degen aty, әsirese, osy soghys kezinde Áziret-Álidey erekshe shoqtyqtanghan.

(Jalghasy bar)

Abai.kz