JALAQYDA ALALAU BOLMAYDY
Qazaqstan әlemdik múnay biznesine keshirek ense de, az uaqyttyng ishinde ózin dýnie jýzine moyyndata aldy. Elimizding múnaygha qatysty tarihynyng tamyry tym terende jatsa da, eng airyqsha tarihy oqighalar Qazaqstan egemendigin alyp, óz aldyna derbes memleket bolghannan keyin bastaldy. 2002 jyldyng 20 aqpanynda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining ýkimimen, múnay-gaz ekonomika sektorynda Qazaqstan Respublikasynyng mýddesin qoldaytyn, tiyimdilikting dengeyin kóteru jәne múnay-gaz keshenin damytu ýshin 100 payyz memlekettik ýlespen «QazMúnayGaz» Últtyq aksionerlik qoghamy qúryldy. Býgingi kýni kompaniya otandyq ekonomikadan oiyp túryp oryn aldy.
Qazaqstan әlemdik múnay biznesine keshirek ense de, az uaqyttyng ishinde ózin dýnie jýzine moyyndata aldy. Elimizding múnaygha qatysty tarihynyng tamyry tym terende jatsa da, eng airyqsha tarihy oqighalar Qazaqstan egemendigin alyp, óz aldyna derbes memleket bolghannan keyin bastaldy. 2002 jyldyng 20 aqpanynda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining ýkimimen, múnay-gaz ekonomika sektorynda Qazaqstan Respublikasynyng mýddesin qoldaytyn, tiyimdilikting dengeyin kóteru jәne múnay-gaz keshenin damytu ýshin 100 payyz memlekettik ýlespen «QazMúnayGaz» Últtyq aksionerlik qoghamy qúryldy. Býgingi kýni kompaniya otandyq ekonomikadan oiyp túryp oryn aldy.
Elimizdegi alpauyt kompaniyalardyng kóshbasshysy sanalatyn «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasy qanday da bir manyzdy sharanyng janynan tabylady. Ásirese, memleketting bolashaghynan ýmit kýttiretin jobagha kelgende kompaniya eshteneden ayanyp qalghan emes. Tipti, múnayly ólkedegi halyqtyng mún-múqtajyn der kezinde eskerip, әleumettik nysandardyng qúrylysyn jedeldetip bitiruge óz tarapynan kýsh salyp keledi. Áriyne, mektepke deyingi mekemeler men bilim oshaqtaryna degen tapshylyqty joy mәselesimen memleket tikeley ainalysuda. Soghan qaramastan keybir shalghaydaghy eldi mekender men auyldarda búl týitkil әli ózekti. Kompaniya auyl halqynyng әleumettik әleuetin kóterudi basty negizge alyp, sporttyq, densaulyq saqtau nysandaryna shama-sharqynsha qolyn sozyp keledi. Olardy jana zamanauy qúraldarmen, medisinalyq tehnologiyamen jabdyqtaluyn da qamtamasyz etedi. «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasy AQ kompaniyalar tobynyng әleumettik jauapkershilikti kóterip kele jatqanyn bireu bilse, bireu bilmes. Enshiles kompaniyalarymen birge bir jylda әleumettik salagha 10 mlrd. tenge qarjy júmsalady, onyng teng jartysy «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyanyng ýlesinde. Aldaghy uaqytta da kompaniya búl baghyttan ainymaq emes.
Óndiristik jetistiktermen qatar, últtyq mýdde, últtyng bolashaghy qashan da kompaniyanyng basty nazarynda. Áleumettik jauapkershilik - kompaniyanyng úzaq merzimdi strategiyasynyng ajyramas bir bóligi. Áleumettik jobalar, әleumettik infraqúrylymdy janghyrtu - kompaniya qyzmetining basym baghyttarynyng biri. Sondyqtan qoghamda bolyp jatqan kez kelgen jaghday kompaniyany alandatpay qoymaydy. Mәselen, bilim salasyna, jas mamandardyng kәsiby ósuine, mýgedekter men ardagerlerge qamqorlyq jasaugha, salauatty ómir saltyn qalyptastyrugha, sonday-aq ónerkәsip sharalaryna tikeley qatysy joq basqa da әleumettik mәselelerge qamqor bolyp kelgen kompaniya 2010 jyly әr týrli әleumettik baghdarlamalardy iske asyru ýshin 130 millionnan astam AQSh dollaryn júmsaghan.
Salauatty últ - bәsekege qabiletti últ, el iygiligining negizi. Salauatty ómir saltyn nasihattau maqsatynda «QazMúnayGaz» kompaniyasy Birynghay әmbebap sport alandarynyng baghdarlamasyn әzirlep, sol boyynsha júmys jasauda. Sport alandaryn tiyimdi jәne útymdy paydalanu ýshin olardy jazda futbol, basketbol, voleybol, tennis siyaqty sporttyng jazdyq týrlerine arnap, qysta sporttyng qysqy týrlerimen - hokkey, mәnerlep syrghanaq tebuge arnap, kóp maqsatty etip jasau qarastyrylghan. Múndaghy maqsat - sportty barsha júrtshylyqqa, olardyng jasyna, túratyn jerine jәne әleumettik jaghdayyna qaramastan, qoljetimdi etu. Osylaysha halyqqa sporttyng búqaralyq týrlerimen ainalysugha mýmkindik berip, olardyng intellektualdy, ruhany damuy ýshin jaghday jasaudy úmytqan emes. Últtyq kompaniyanyng demeushiligimen 2010 jyldan beri Almaty qalasynda AIBA Býkilәlemdik boks Akademiyasyn qúru jónindegi jobany jýzege asyru arqyly Qazaqstannyng dene shynyqtyru men sportty damytudaghy belsendi qatysushy retindegi әlemdik qauymdastyq aldyndaghy bedelin nyghayta týspek. «QazMúnayGazdyn» qatysuymen kóptegen aimaqtarda sport nysandary men qúrylystary boy kóterude. Qaraghandy qalasyndaghy «Núra» boksty damytu ortalyghy, Pavlodar qalasyndaghy kópfunksiyaly sport kesheni, Atyrau oblysyndaghy deneshynyqtyru-sauyqtyru kesheni, Astanadaghy jekpe-jek oiyndary sarayy, Taraz qalasyndaghy Sport sarayy, taghy birqatar sport nysandarymen qosa, 50 kópfunksiyaly әmbebap sport alandary sonyng aiqyn dәleli.
«QazMúnayGaz» ÚK» AQ Áleumettik qoldau departamentining diyrektory Álibay Qúsayynov búl túrghyda: «Búghan deyin «QazMúnayGaz»-dyng әleumettik jauapkershiligi ayasyndaghy qyzmetin birneshe departament jýzege asyryp kelgen. Alayda, búl tútas әleumettik sayasatty tiyimdi jýrgizuge mýmkindik bermegen son, jana departament qúru turaly sheshim qabyldandy. Endi әleumettik sipattaghy barlyq mәsele bir departamentke - Áleumettik qoldau departamentine berildi. Janadan qúrylghan qúrylym retinde biz aldymen QMG kompaniyalar toby ýshin әleumettik sayasat mәselesin retteytin tiptik qújat jasaudan bastadyq, - deydi. Búl qújatta enshiles úiymdardyng újymdyq shart jәne ishki qújattardy jasauda eskerilui tiyis әleumettik paketting 17 punktten túratyn tizbesin bekitken. Bir aita keterligi, kompaniya tizimde zeynetkerlikke shyghugha, bala tuugha baylanysty kórsetiletin materialdyq kómekti óz moynyna alady. Sonday-aq júmysshylardyng balalaryn sauyqtyru oryndaryna joldamamen jiberu, kәsiporyn qyzmetkerlerining daryndy balalarynyng jogharghy oqu oryndarynda bilim aluyna jaghday jasau jaghy da qarastyrylghan. Yaghni, kompaniya qyzmetkerining balasy ýzdik oqyp, beldi degen oqu ornyna týsuge qarajat jaghy qol baylasa, búl kezde kompaniya kómekke keledi. Oqu qarjysyn tóleydi. Esesine, student mamandyghyn alghan son, «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyanyng kez kelgen enshiles kәsipornyna júmysqa túra alady. Kompaniya jas mamandardyng kompaniyanyng qoghamdyq-sayasy ómirine belsene aralasugha tartu maqsatynda Jastar isi jәne úzaq merzimdi jastar sayasatyn jasau jónindegi Kenesti qúru júmysyn bastady.
Qazaqtyng basyndaghy kýrmeui qiyn mәsele - baspana mәselesi. Kez kelgen újymnyng qyzmetkerleri ýy kezegine túrsa da, jyldar boyy qol jetkizbey ótedi. Al qarapayym júmysshynyng tirnektep tapqan enbekaqysy azyq-týlikten aspaytyny belgili. Mine, qoghamnyng әleumettik tobynyng jaghdayyn oilaghan kompaniya túrghyn ýy sayasatyn jýzege asyrudy jana әdiske kóshirdi. QMG kompaniyalar tobynyng qyzmetkerleri men júmysshylary ýshin qarjy instituttaryna úiym qarjysyn depozit retinde ornalastyru jolymen túrghyn ýy ipotekalyq nesiyeleu baghdarlamasy jasaldy. Ol ýshin nesiyeleu somasy 80 ailyq jalaqy kólemin qúrauy kerek jәne pәter qúny 200 myng AQSh dollarynan aspauy tiyis. Nesiyeleuding payyzdyq mólsherlemesi - 5 payyz ghana. Bir artyqshylyghy, baghdarlama boyynsha júmysshy pәterdi ózi tandaydy. «QazMúnayGaz» ÚK» AQ Áleumettik qoldau departamentining diyrektory Álibay Qúsayynovtyng aituynsha, taptyrmas mýmkindikti әueli kompaniyagha auaday qajetti mamandar paydalanady, sodan keyingi kezekte baspanagha múqtaj jandar bar. Búdan basqa kompaniya halyqqa - auyzsu men gazdy, ishki naryqqa - múnay men múnay ónimderin arzandatylghan bagha boyynsha jetkizu mәseleleri boyynsha el ekonomikasyn belgili bir dәrejede dotasiyalaudy jýzege asyrady. 2009 jyldyng qorytyndysy boyynsha, múnday maqsattargha 36 mlrd. tengeden astam qarjy bólindi. Tauarlar, júmystar men qyzmetterdi satyp aluda qazaqstandyq ýlesti arttyru boyynsha sharalar keshenin iske asyru maqsatynda 2010-2012 jyldargha arnalghan QMG kompaniyalar tobynyng Qazaqstan Respublikasyndaghy múnay-gaz mashinalaryn jasaudy damytugha ýles qosuy jóninde arnayy baghdarlama dayyndalghan bolatyn. Búl Baghdarlamany jýzege asyru ayasynda mashina jasau zauyttarymen, sonyng ishinde nasosty shtangalardy jetkizuge «Aqtóbe múnay jabdyqtary zauyty» AQ-men, tereng shtangalyq nasostardy jetkizuge «Múnaymash» AQ-men, arnayy tehnikany jetkizuge «Petropavl auyr mashina jasau zauyty» AQ-men, qúbyr ónimderin jetkizuge «KSP Steel» JShS-men, syiymdylyqtardy jetkizuge «Belkamiyt» AQ-men jәne respublikanyng basqa da kәsiporyndarmen kelisimder jasalghan.
Hosh iyisti kómirsutek óndirisimen ekonomikalyq әleueti quatty elder ainalysatyny barshagha ayan. Onyng ýstine «Hosh iyister» óndirushilerding elitasyna kiru onay emes, óitkeni tehnologiyalar qymbat, әri barlyghyna qol jetimdi emes. Qazir múnay óndeudegi әlemdik trend - jappay janghyrtu, ol bir ghana ónim shygharatyn kóptegen úsaq jәne tiyimsiz zauyttardy jauyp, olardy assortiymenti ýlken iri múnay óndeytin keshendermen almastyrudy kózdeydi.
Kompaniya múnaydy qayta óndeytin zauyttardy qayta qúru jәne janghyrtu boyynsha ýsh jobany iske asyrady. Birinshi kezekte - Atyrau múnay óndeu zauyty, sondan song Shymkent jәne Pavlodar zauyttary. Múnaydy qayta óndeytin zauyttardy damytudyng keshendik josparynyng oryndaluy respublikanyng múnaydy qayta óndeu salasyndaghy jaghdayyn týbegeyli ózgertuge tiyis. Qazaqstandyq ýsh múnay óndeu zauytynda 2010 jylghy birinshi jartyjyldyqta múnay óndeuding shoghyrlandyrylghan kólemi 5,8 mln. tonnany qúrady. Al 2014 jyly otandyq múnaydy óndeu zauyttary 17 mln. tonna quattylyqqa qol jetkizedi jәne elding joghary sapaly múnay ónimderine degen ishki súranysyn tolyq qamtityn bolady.
Múnay óndeytin zauyttaryn janghyrta otyryp, múnay-himiya sektoryn damytugha jol ashyldy. Búl baghyt boyynsha qazir Atyrau múnay óndeu zauytynda hosh iyisti kómirsutekterdi óndiretin keshen salu jobasy iske asyryluda. Óndiris syzbasy óte iykemdi jәne barynsha joghary oktandy benzin alugha mýmkindik beredi. Sonday-aq QMG-nyng 2010-2014 jyldargha arnalghan damytu josparyna múnay-gaz-kólik infraqúrylymyn әrtaraptandyru jobalary kirdi. Strategiyalyq jobalardyng qataryna Beyneu-Bozoy-Aqbúlaq magistralidy gaz qúbyrynyng qúrylysy, múnay tasymaldaudyng Qazaqstandyq Kaspiy Jýiesin qúru, KQK-ny keneytu kiredi. Kaspiy tenizining qazaqstandyq sektorynda múnay operasiyalaryn qoldau ýshin servistik infraqúrylymdy damytu qatar jýzege asyrylady.
Taghy bir jaghymdy janalyq, «QazMúnayGaz»-dyng QMG kompaniyalar toby men enshiles úiymdary enbekaqy tóleuding birynghay jýiesine kóshedi. Yaghni, búghan deyin otandyq jәne sheteldik júmysshylardyng jalaqysynda edәuir aiyrmashylyq bolsa, búdan bylay bәri birdey jalaqy alady. Búl jóninde departament jetekshisi: «Múnay-gaz sektoryndaghy kóptegen kәsiporyn jeke sektordyng qolynda bolyp keldi, sondyqtan da olardyng jalaqy tóleu sayasaty әrtýrli boldy. Al songhy jyldary QMG kóptegen kәsiporynnyng aktivterin óz qolyna alyp jatyr. Jalaqy tóleu sayasaty birizdendiriledi, - dedi.
«QazMúnayGaz» ÚK» AQ 2006 jyldan beri Birikken Últtar Úiymynyng Jahandyq kelisimining mýshesi. Búl rette kompaniya Korporativti әleumettik jauapkershilik kodeksin jana mazmúnda bekitip, adam qúqy, әleumettik enbek qatynastaryn saqtau, qorshaghan ortany qorghau, enbekti yntalandyru, ónerkәsiptik qauipsizdik, enbek qorghau, bazalyq enbek jaghdayyn qúru, kadrlardy oqytu, baspana sayasaty, saqtandyru, sauyqtyru, sport jәne júmys istemeytin zeynetkerler men mýgedekterdi әleumettik qoldau mәseleleri qarastyrylghan. Sonyng ishinde eng manyzdysy, әleumettik enbek qatynastaryn saqtau. Ayta ketu kerek, Janaózen qalasyndaghy óndiristik újymmen jәne jergilikti halyqpen baylanysty jolgha qoy ýshin Manghystau oblysy әkimdigi men «QazmúnayGaz» ÚK» AQ arasynda jasalghan Manghystau oblysynyng әleumettik jauapkershiligi jәne túraqty damuynyng 2012 jyldyng qazan-jeltoqsan ailaryna arnalghan sharalar josparyn aitugha bolady. Atalghan jospar shenberinde Aqtau, Janaózen, Atyrau qalalarynda boks pen futboldan halyqaralyq jәne respublikalyq, búqaralyq mәdeny sharalar men Aqtóbe-Janaózen-Shetpe kenti-Jetibay stansasy baghytynda «Jәrdem» medisinalyq poyyzy úiymdastyryldy. Nәtiyjesinde shalghaydaghy eldi mekendegi 3,5 adam dәrigerlik tekseruden ótti.
Jyl sayyn «QazMúnayGaz» kompaniyanyng birinshi basshylary óndiristegi újymmen kezdesip, aqparattyq-týsindiru júmystaryn jýrgizudi dәstýrge ainaldyrghan. «Búl júmys Memleket basshysynyng ótken jyldyng 28 qarashasynda barlyq dengeydegi әkimdermen ótkizgen jiynyndaghy tapsyrmasynan keyin kýsheytile týsti. Mәselen, óndiristik qyzmetting aghymdaghy jaghdayymen tanysu, sonday-aq әleumettik-enbek mәselelerin zertteu ýshin aimaqta ornalasqan enshiles úiymdargha QMG basshylarynyng baru kestesi bekitilgen. Kompaniyamyzdyng 2013-2022 jyldargha arnalghan damu strategiyasyn jýzege asyru josparynda da jyl sayyn әleumettik-enbek daulary men qaqtyghystardy 5-ten 25 payyzgha deyin azaytu turaly tapsyrma bar, - deydi departament jetekshisi.
Ayta ketu kerek, kompaniyada әleumettik jobalar, demeushilik jәne qayyrymdylyq kórsetu jóninde ýilestiru kenesi qúryldy. Kenes qúrmetti demalysqa shyqqan zeynetkerler men júmysshylardy әleumettik qoldau ayasynda әleumettik jobalardy iske asyrudy qolgha aluda. Kompaniya «Intellektualdy olimpiada» telejobasynyng birneshe jyldan beri túraqty demeushisi. Sonday-aq «Enlikgýl» teatr syilyghy da kompaniya demeushiligimen tabys etilip keledi. Kompaniya memleketting bedelin kóteretin sharalardan, atap aitqanda Euraziyalyq media forum, KAZENERGY forumy, respublikalyq jәne halyqaralyq múnay gaz konferensiyalary, Euraziya әielderining sammiyti, Býkilәlemdik ruhany mәdiyeniyet forumy ayasyndaghy konferensiyalardan qarjylay qoldauyn ayaghan emes. Qazirgi kezde ayaghyn tәi-tәy basqan «Balbúlaq» balalardyng elektrondy jurnaly da «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasynyng demeushiligimen dýniyege kelgen. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining mәlimeti boyynsha, aqparat kenistiginde 43 qazaqtildi sayt júmys isteydi eken. Sonyng ishindegi byltyrghy jyly olardyng qataryna qosylghan taghy 2 sayt «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasynyng demeushiligimen ashylypty. Qazaqtildi qazaq jastaryn ekonomikalyq aghartu, olarmen interaktivtik baylanys ornatu ýshin www.economika-qun.kz atty ekonomikalyq sayt, elimizding búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy ekonomika jәne ónerkәsip, onyng ishinde múnay salasynyng taqyrybyn damytugha ýles qosu ýshin www.kazmunau.kz atty tanymdyq, ghylymiy-kópshilik, qoghamdyq sayt iske qosylypty.
Qashan da әleumettik toptyng joghyn joqtap jýretin kompaniyanyng negizgi úrany - qoldan kelgenshe kómek beru. Sondyqtan da «QazMúnayGaz» alghashqy kýnnen bastap osy dәstýrden ainyghan emes.
Dinara MYNJASARQYZY
"Týrkistan" gazeti