Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2819 0 pikir 12 Sәuir, 2013 saghat 08:56

TANG BIYShILERI ELINDE

(Qytay kýndelikteri)

(Qytay kýndelikteri)


Jazushy, ghalym Túrsyn Júrtbay Qytay Halyq Respublikasynyng astanasy Beyjing qalasyndaghy Ortalyq últtar uniyversiytetining qazaq tili men әdebiyeti fakulitetinde 2006 jyly nauryz-shilde ailarynda jәne 2012 jyly qyrkýiek-jeltoqsan ailarynda qazaq әdebiyetining tarihy, shygharmashylyq psihologiyasy, qazirgi qazaq әdebiyeti, abaytanu, әuezovtanu, qazaq әsireәfsanasyndaghy kórkemdik jýie pәni men arnayy kurs boyynsha dәris berip, «Qazaqstan ghylymynyng joghary dengeyin kórsetkeni ýshin» oghan uniyversiytetting «Qúrmetti professory» ataghy berilgeni turaly gazetimizde kezinde qúttyqtau jariyalanghan bolatyn. Qalamger әriptesimiz mamyr aiynan bastap Beyjindegi dәrisin odan әri jalghastyrmaq. Qytay siyaqty kýrmeui men qatpary kýrdeli úly elding jandýniyesin óz jandýniyesi arqyly saralaghan, kóptegen tosyn bayqaular men oilargha toly «Kýndeligin» aralasy men qúralasy molayyp bara jatqan kórshimizding psihologiyasyn týsinuge septigin tiygizer degen payymmen oqyrmandargha úsynudy jón kórdik.

Beyjin. 7 nauryz 2006 jyl. Dәm tartyp týngi onnyng mólsherinde Beyjinge de kelip týstik. Bar alandaghanym kitaptar edi. Kitapsyz qalay dәris ótkizuge bolady jәne Beyjinde múnday kóp tomdyqtar qat shyghar. Ony kim enbektenip әkele qoysyn. Eki qorap. Eki orys әieli Almaty aeroportynda óz jýkterining esebinen artyq salmaq ústap túrghan kitaptardy tirkeuden ótkizip berdi. Pekinde de sol eki kelinshekti qaragha ústap sonynan jýrip otyryp kedennen óte shyqtym. Shynjanda bolsa ghoy múnyng ózi bir aptalyq әngime. Kópting sonynan ilesip kele jatsam:
- Túrsyn agha! - degen dauysty estidim.
Deneli, shashy artyna qayyrylghan, ýlken dóngelek kózdi, galstukty, qara tory jigit sol jaqtaghy shyntaqbasardyng artynda túr. Professor, fakulitetting partiya úiymynyng hatshysy Múhtar Ábilqaqúlymen osylay tanystyq. Taghy da bir tory jigit:
- Assalaumaghaleykum, Túrsyn myrza! - dedi.
Meni «myrzalatyp» jibergen búl qay qazaq dep oilanghanymsha Múhtardyn:
- Professor Jan-diyn-jiyn! - degeni.
Astanada bir sastyrghan (telefonmen) Jan-diyn-jin (Beyjindik Jan) professor óstip eki sastyrdy.
Kólikpen Beyjinge tarttyq. Qyzyl shamnyng qyzyl sәulesine oranghan, jahangha jalpaghynan jayylyp jatqan qalanyng kólemin úshaq ainalyp baryp qonarda kórgem. Jatsynbaghanymen de týsiniksizdeu ray tanytty. Tandanyp ta, jatsynyp ta ýlgermedim. «Aghylyp, josylyp, qybyrlap-jybyrlaghan nópir júrt shyghar aldymnan», - dep kýtken qalamyz, túrghyny qalypty ghana sandy qamtityn shahar siyaqty kórinip ketti.
Qonaqýige keldik. Jayly bólme. Múhtardy búrynnan kórgen jigitimdey erkin sezindim. Súltan (Janbolatúly) aghanyng tanystyruy ekeumizding de sýiegimizden ótip ketkendey. Sypayy jón-jobamen qoshtastyq. Ystyq (qaynaq) su dayyn eken. Shól bastym. Sebezgige shayynyp, sergip aldym.
8.03.06. Beyjing - kýn biyshileri túratyn shahar eken. Tang syz bere syzylghan әuennen oyandym. Sóitsem terezening aldyndaghy maydanda bes jýzge tarta adam by әuenine ilesip bayau yrghaqpen jaylap qana biylep jatyr. Jasy men qarty, eri men әieli aralas. Órenjilerding sany mol. Ár qaysysy әr jaqqa iyilip, shalqayyp, búralyp, yrghalady. Bet-betimen biylese de jalpy tútas maydandy alyp qaraghanda әuen men qimyl ózara ýndesip ketedi eken. Myna qarama-qarsy, qym-quyt әreket pen әuenning ýndesuining ózi milliardtar elindegi milliard tәn men jannyng ýilesimin tanytqanday. Múhittyng alyp arpalysty tolqyndarynyng qarama-qarsy baghytta ekpindey toghysyp, ile tyna qalghan tolas kýiining minezi onyng halqyna da minez bop júqqanday. Áytpese, qúday saqtasyn... Mynau dýrmekting ýilesimi ketse ýiindi ghana qaldyratyn dýley kýsh ekeni anyq. Áyteuir, búl - úiqysy ashylmaghan adamdardyng tang sәrisin jamylghan úiqyashary ghana. Kýndelikting taqyrybyn «Kýn biyshileri elinde» dep qoyghym keldi.
Týsime Jarasqan men inisi Áueshan kirdi. Qonyr boyauly týs. Qabaghynda bir alany bar. Qatuly emes, biraq Jarasqannyng shiryghyp alghandaghy kýii.
Osynday ekioyly elegizgen boyda syrtqa shyqtym. Beyjindegi alghashqy qarsy alghan tanym. Tanghy altynyng mólsheri bolsa kerek. Qonaqýiding aldyn «Ýshinshi beldeu» joly kesip ótedi eken. Ayaldamagha kólik qauyrt kelip, qauyrt ketedi. Qalyng nópir úshyp shyqqan shybyn siyaqty byj ete qalady da, zu etip joghalyp ketedi. Ile qas-qaghymnan keyin sol kórinis taghy qaytalanady. Jaghany ýzdiksiz lyqsyp shayghan teniz tolqyny siyaqty. Sol aralyqta birining ókshesin biri basqan kóshe sypyrushylar jәne sansyz «shaytanarba» - velosiyped jýrginshileri ótedi. Kempir men shaldar «shaytanarbany» qosayaqtap qayshylaghanda jastargha jetkizbeydi. Taghy da kólik, taghy da adam nópiri, taghy da sypyrushylar tizbegi... Sypyrushylar nege osynsha jiyi? Kóliktegi jýrginshiler tasqyny sәl tosansyghan sәtte bayqadym, joldyng ýsti «aq jonqa» ... týkirik pen qaqyryq bolyp qalady eken. Joldyng maylanyp ketetini sonday, adam tayyp jyghylatynday (aragha alty jyl salyp barghanymda Beyjindegi búl «aq jonqanyn» mýldem joyylghanynyng kuәsi boldym. Olimpiada túsynda tazalyq túrghysynan qatang memlekettik sharalar jýrgizilipti. Restorandaghy qaqyrynyp-týkirinip otyratyndar da tiylypty - T.J.).
Ayaldamadan alystay bergenimde qobyzdyng talyp jetken ashy ýni shyqty. Ilgeri jýrip edim bәsensidi, keri jýrip kópirding qasynan ótip em, taghy da kómeski tartty. An-tanmyn. Aqyry jayau kópirding ýstine shyghyp ilgeri jýrdim. Baspaldaqtyng qaltarysynda bir qayyrshy, kәdimgi ózimizge tanys eki kózi basyr soqyr qayyrshy aldyna bas kiyimin jayyp qoyyp, júdyryqtay ghana shanaghy bar, moyyny úzyn saz aspabyn tartyp otyr. Ýni qobyzdan ainymaydy. Ishegi de qyl, ózi espemen tartylady. Al tang qalmay kór. Qazaq emes ekeni anyq. Monghol ma, tiybet pe? Olarda qobyz bar ma edi? Úzaq tyndap, nәpaqasyn berdim. (Erteninde osy aradan ótkende Núrbaqangha shaytanqúlaqpen habarlasyp, dauysyn «shaytanqúlaq» arqyly estirtip, múnyng «Arhu hun» (hún qobyzy) dep atalatyn soltýstik az últtarynan taraghan saz aspaby ekenin bildim - T.J.). Sóitip, Beyjindegi alghashqy tanymdy qobyz ýnimen qarsy aldym. Búl әser janaghy «tang biyshilerinin» әserin bәsensitip jiberdi.
Endi úzanqyrap seruendep em ýlken baqshagha kezdestim. Qyzyqtyng kókesi, «biydin» әkesi sonda eken. Temir sharbaqtyng syrtynan bir shaqyrymday aumaqty sholyp shyqtym. Bir jerde - kóne qytay biyi, bir jerde - valis, bir jerde - batys biyi, bir tóbeshikte - saksafon, bir tóbeshikte - sybyzghy, birinde - syrnay, birinde - orkestr oinap, birinde - hormen әn aityp jatqan adam. Eng biyik tóbeshikte bir әiel joghary dauyspen, ekinshi býiirde bir erkek juan dauyspen ariyadan ýzindi oryndap jatyr. Ishine kiruge úmtylyp em, arnayy rúqsat qaghazy ne aqsha tóleu kerek eken. Qalayda bir sogharmyn dep qonaqjaygha qayttym (Keyin búl baqsha mening Beyjindegi eng sýiikti sayabaghyma ainaldy - T.J.).
Erteletip Múhtar keldi. Ekeumiz irgesi tiyip túrghan uniyversiytetting oqu ghimaratyna bardyq. Fakulitetting adamdarymen tanys­tyrdy, Núrgýl, Toqan, Shauliyan ispetti kafedra qyzdary izetti jandar kórindi. Erkin - til mamany. Núrbaqan - әdebiyetshi. Jas. Sol jigit mening Beyjindegi jansarym boldy. Týstendik. Múnda músylman oqytushylary men shәkirtterge arnalghan jeke ashana bar. Múnda as mәselesine qatang qaraydy. (Taza qytay mәzirin әzirleytin aspúzyldar ishine kirip barghanynda eskertu jasaydy. Sodan keyingi tandau ózinde. Úshynsang da jauap bermeydi. Bizding «batyrlardyn» birden aspúzylgha bas qoyyp kertip, pysqyrynyp-týshkirinip jýretini sondyqtan - T.J.). Álgi ashanagha shamaly nesie ótkizesin. Tym arzan bolghandyqtan da bir mausym tegin tamaqtanghanday bolasyn. Mysaly, men ótkizgen 100 yuani tórt aidyng ishinde tausylmady).
Týsten keyin Núrbaqan qalanyng jayy men japsaryn týsindirdi. «Boghda» dәmhanasynan әlgi nesie shekti berip keshki as ishtik. Múhtar meymanhanagha keshtetip keldi. Biraz súhbattastyq. Mәdeny demalys boldy.
Saghat 10-da dәristi - Qazaq әdebiyetining tarihyna qysqasha sholudy - bastap kettim. Áldebir nәrse qityghyma tiyse boldy, shiryghyp, shandata jónelushi edim. Ebepke sebep onay tabyldy. Dәriske osy Beyjindegi eresek adamdar, Shanhay men Dalyannan shәkirtter kelip otyr eken. Búl - ýlken syn. «Synassaq - synasayyq» dedim de, «ne bolsa da - tәuekel» dep «Dulyghany» negiz etip, Targhytay men Ishpaqaydan bastay jóneldim. Jan, Múhtar jәne ózge de beytanys adamdar qatysyp otyrdy. Bayqaymyn dәristing qúlaq kýii dúrys. Endi ertoqymymnyng onalatynyna sendim.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

10.03.06. Býgin týsime Oralhan kirdi. Ayman ekeui qatar jýr. Olardyng da týr-týsi qonyr.
Júma, senbi, jeksenbi - ýsh kýn shә­kirtter bos. «Últtar baspasynyn» nau­ryzyna bardyq. Shygharmasy búrynnan tanys, jasy qatarlas jazushy Ákbarmen tanysa almadym. Nauryzdy ataugha: Beyjindegi Halyq kenesining qúryltayy men memlekettik jinalysqa kelgen Halyq kenesining uәkili - Zadyhan, Shynjandaghy partiya hatshysy - Asqat bastatqan oblys әkimderi men elshilikting ókilderi kelipti. Pekindegi aqsaqaldar týgel jinalypty. Janbolattyng (Áuipbaevting - T.J.)) qalamyna ilikken Múhamedjan aqsaqalmen tizerlese otyrdym. Búl kisi erekshe tәrtip saqshysy kórinedi. Birden sezdim. Ózining de jasyrghysy joq. Zeynetkerlikke dayyndalyp jýr eken. «Mәdeniyet tónkerisi» kezinde Beyjinge kelip, jasyl jasaqshy bop ornyghyp qalghan. Ózi: «Sauatym shamaly. Biraq partiya tәrtibin saqtaugha barymdy salamyn. Osyndaghy qazaqtardyng qariyasymyn. Hasen generaldyng dosymyn. Az kýnde zeynetke shyghamyn», - dep ashyq aitady. Aty әigili, Maonyng oqqagharlarynyng biri bolghan Hasen generaldyng kelinimen tanystyrdy, jón súrastym. Hasenning ýsh balasy bar eken. Úlynyng aty - Qaysar, muzykant, kompozitor. Nemeresi Jayna Almatyda - QazÚU-de oqidy eken. Júma kýnge qonaqqa shaqyrdy. Maonyng әigili: «Úly qorghangha shyqpaghan, Beyjinning jonyma ýiregin jemegen jigit - jigit emes» - degen ólenin tәmsil etip, «Ýirekting jon etinen jonylghan Beyjinning ataqty quyrdaghyn jasap beruge» uәde etti (Sol joly da, alty jyldan keyin barghan song da búl uәde oryndalmady. Qaysardyng ózimen dastarhandas boldyq. Biraq biz sýiiner ónerin kóre almadyq. Azdap qazaqsha týsinedi. Jiyrma jasynda qazaqty túnghysh ret kórgen adam ýshin búl da ýlken jetistik - T.J.). Osyndaghy qazaq radiosy bólimining bastyghy Júmabaydyng úly Qanatbekpen tanystym. Otanbek әn aitty (Ol keyin elge qonys audardy- T.J.). Uniyversiytetting qyzdary «Qara jorghany» bylqyldatyp ta, sylqyldatyp ta biyleydi eken. «Qarttar men әjelersiz» Beyjindegi kýnderding maghynasy bolmaytynyn, kóp nәrsege qolym jetpeytinin bilemin. Bәrin birdey bauyryna basa almaysyn, sondyqtan da birden әngimesi men әzili jarasqan Túrsyn apaydyng qoltyghyna kiruge tyrys­tym. «Jigiti» de, ózi de tóre eken. Jipting úshyghy bolatyn taqyryptyng ózi súranyp túrghandyqtan da tez shýiirkelestik... «Últtar baspasynyn» qazaq bólimining bas redaktory Álimjandy kórdim. Búrynnan etbauyr «bala» edi. Mening «Ketbúgha» atty kitapsham Beyjinnen byltyr shyghypty dep estigem. Ras eken.
Kónildi kýn, kónildi otyrys, bar tanystyqtyng basy bastalghan qútty kýn boldy. Búl kýngi әngime úshy keyin suyrtpaqtala jatar. Sondyqtan da taratyp jatpaymyn.
Keshke bólmege Núrbaqan keldi. Úzaq әngimelestik. Tarihy sanasy túnyq jigit eken.
11.03.06. Týsime Zәky (akademik Ahmetov - T.J.) marqúm kirdi, kitabyn berip jýr. Nege? Kónilime bir týrli alang kirdi.
«Tәrtip saqshysy» Múhamedjan aqsaqal tanghy 8.00-de keldi. Saghat 11.00-ge ýiine qonaqqa shaqyrdy. Mәjbýrli meyman boldym. Andysqan sózding dәnegi bola ma. Zorlap «úrttatyp» edi, allergiyam ústap qyzaryp, qyshynyp ketken son, zorlyghyn qoydy. Qonaqýide osynda dayyndyq kursyna kelgen Saltanat (Álmúrzaeva) balammen tanystym. Ákeli-balaly boldyq. Kýndiz Núrbaqanmen qydyrdym.
Týski myzghuda týsime Áyimhan, Ásel, Diyar kirdi. Mashina. Qar. Taudaghy ýi. D. - sonday kekti yzgharyn ishine saqtaghan. Ishindegi yzadan jarylyp kete jazdap, meni taudaghy ýiine aparyp, shiyebórilenip jek kórip jýr. Mas ta bolsam arystan ekem. Sodan jýreksinip túr... Qyzyq. «Týs týlkining tezegi» degen osy eken-au!
Búl nening nysanasy? Taghy da qara basyp jýrmesin?!
12.03.06. Týsime Jәnibek (Kәrmenov - T.J.) kirdi. Búl ne bop ketti? Kileng (kóbi) ólgen adamdar. Áyimhan men Ásel, D. olardyng ishinde neghyp jýr? Qonaqýiding astynda búryn zirat bolmap pa eken (Sekemshil jýrek sezgen eken bir jamandyqty. Jalghyz apayym Áyimhannyng bauyryna sol kóktem kýnderi aiyqpaytyn dert jabysa bastapty - T.J.).
Tanerteng erte túryp Qyzyl bambuk baghyn taghy da syrtynan sholyp shyqtym. Núrbaqanmen tanghy shәy ishtim. Múhtar keldi. Týste Shynjannyng әkimderine arnalghan týstikke shaqyrdy. Kelistim.
Saghat 11.00-de Ortalyq Halyq qú­ryltayynyng uәkili Zadyhan t.b. el tiz­ginin ústaghan adamdarmen Ayatolla Hameney, Rafsanjany otyrghan músylman res­toranyna bardym. Búl ózi bir týrli myrza, syralghysyz syrlasu boldy. Altaydyng әkimi Mәulenmen tanystym. Ishtartqanday synaylastyq. Sayasat pen biylikting adamdary bolghandyqtan da artyq-auys sóz qozghalghan joq. Osy Beyjindegi memlekettik audarmanyng tizginin ústaghan, qasynyng qalyndyghyna oray ózim «Qúijyntau» dep qaghytqan Jarqynnyng bir әzili kónilime kelse de, betin qaytarghym kelmedi. Ózi de «mәmileger» qu ghoy, sezdi. Mәulen әkim Yuanishikay men Baymolda, Qara Ospan jayly jeleusiz derekpen juyp-shayghan boldy. Soghan da tәubә (Mәulenmen sol jolghy tanystyq keyin Altay ólkesin aralaugha ýlken septigin tiygizdi - T.J.). Mәzir de erekshe, dәmi de erekshe, túzdyghy da erekshe, al qúnynyng túzdyghy bәrinen erekshe boldy. Ásirese, kitting eki eli múrty salynghan sorpasynyng bәsi altynnan qymbat eken. Ishke jútylyp ketti. Áytpese, qúrt qosqan qoydyng sorpasynyng qolyna su qúya almaytyn qyldyng osynsha qymbatqa týsip, jigitterdi qinaytynday «shikinayy» bayqalghan joq.
Keshke, qonaqjayda Múhtar qytaydaghy ataqty eki qatyn patsha - Uzy tyan men Sy chy tayhu hanymdardyng hikayalaryn úzaq әngimeledi. Men úiyp tyndadym:
- Shi-ani - qytaydyng eski astanasy. Qytay qorghany sol shahardan bastalady. Tang dәuirinde erekshe dәuirlegen. Ásirese, Uzy tyani patshayymnyng túsynda qúpiya oqighalargha toly bolypty. Uzy tyanining kýieui erte ólgen. Sonyng ornyna ózi patshayym bolghan. Taqty eki úlyna da bermegen. Al qyzy jas kezinde múnyng oinasyn kórip qoyghan. Úzatylyp ketken son, eki qabat kezinde u berip (ne qytyqtatyp) óltirgen. 150 metr tereng ýngi qazdyryp, soghan kómgen. Kózi tirisinde tútas taudan saray saldyrghan. Ol tau alystan omyrauy ashyq әielding tósi siyaqty bop kórinip túrady. Eki ayaghy - eki tau jotasy. Shoqynyng basyndaghy kýieuining qabirining qasyna ózining qabirin tirisinde saldyrghan. Qúlpytastyng aldyna aza tútyp kelgen 60-tan asa adamnyng mýsini qoyylghan. Kelgen elshilerding kónil bildirgen jazularyn qúlpytastargha jazdyrmaghan. Kerisinshe, elshilerding kim ekenin olardyng mýsinining arqasyna jazdyrghan. Keyin mýsinderding bәrining basy shabylghan. Ishinde kisesi bar týrki elshisining de mýsini bar. Uzy tyannyng qabirstanyn gomindang әskeri zenbirekpen atqan. Tastardyng key jeri ghana synghan. Búl saray әli óz júmbaghyn ashqan joq. Ashqyzbaydy.
Al Sy chy hanym, yaghni, «shymyldyq syrtynan biyleushi» patshayym 1911 jyly jasy 60-tan asqanda jýkti bolyp qalyp, týsik tastaugha kelmegen son, júmbaq jaghdayda ólgen. Sóitse, 45 jasynda boyyn lәzzәtqa biyletipti. El ishinen egiz balany tapqyzyp alyp, onyng bireuin júrttyng kózinshe әtek etken. Keyin ony óltirip, synaryn ózining qasyna kýzetke aldyrghan. Sodan Sy chy tayhu patsha sarayynan Beyjinning tau betkeyindegi Ihoyan baqshasyna qaray jazda seyilge shyghady. Jolay qazirgi últtar uniyversiytetining janyndaghy últtyq kitaphana ornalasqan kólge toqtap, shatyr tigip jatqan. Týnde әtekti shaqyrghan. Sóitip, әtekti ózine jaqyndatyp... denesin sipatyp boyyna ýiretken. 60 jastan asqanda saqtyqty úmytyp, andausyzda jýkti bop qalghan. Búl Beyjinning kónekóz shaldarynyng әfsanalary. Shyndyghyn kim bilgen?
Múhtardyng eki qatyn patsha turaly hikayasy meni jazushy retinde qatty yntyqtyrdy. Endi osy eki hanymnyng túsyndaghy tarihy oqighalargha erekshe den qoigha bekindim. Zinaqorlyq óz aldynda, múnda qytaydyng úly qasireti jatyr. Týn ortasynda tarqastyq. Qytaydy ishten tanudyng basy osylay bastalyp ketti. Alla sәtin salghan kýni Shianidi de kóretin shygharmyn degen týbirli baylam jasadym jәne endi osynday auyzeki әngimelerdi qaghazgha týsirip otyrugha bekindim. Shyndyghy retine qaray anyqtala jatar.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Sebezgi qabyldap, sergip aldym. Býgin týsime kim kirer eken?
13.03. Týsime Núrghazy agha men jengem Sәkesh kirdi. Týsteri qonyrqay, әlde bir nәrsege alandauly ma, ókpeli me, әiteuir, ónderi qatynqy kórindi. Keshe de shaytanqúlaqpen sóileskemin. El-júrt, aghayyn-ajyn aman bolatyn.
Leksiya resmy týrde bastaldy. Dәristing óz qyzyghy ózinde. Áriyne, býgingi kezekte abaytanu. Irgelete, keninen qamtyp, terendete shyrgha tarttym. Abay jaryqtyq, el, memleket, sayasat tandamaydy. Qaysy qiyagha salsang da, qanday taqyrypty qozghasang de, qanday emeuirin bildirsing de, neghylayyny bolsashy. Tilindi týrtip, jýregindi suyryp, aqylyndy sauyp shygha beredi. Rahat. Órenjilerding yntasy, oy aua­ny, tanymy tәbetti ashady. Sabaqtan song Baqytbek, Ómirbek, Erkinjan, Qúrmangýl t.b. balalar shygharyp saldy. Jolay erkin әngimelestik. Olar maghan bauyr basa bas­tady, men de olardy bauyryma tarttym.
14.03.06. Býgin Baqytbek pen Ómirbek shygharyp saldy sabaqtan. Seruendey jýrip әngimelestik. Maghan beymәlim әri este ústaugha tiyisti jer tarihy turaly әngimeler aitty. Baqytbek - Búratoladan eken. Búl Alakól men Qapaldyng jelkesinen tónip túrghan Jonghar Alatauynyng jotasy, Jonghar Qaqpasynyng auyzy, kәdimgi «Alashankou» dep jýrgen «Alatau saghasynyn» ózi. Bir býiiri Jәrkentting Qazantapqan múzdy asuymen jalghasady. Búl ózi tarihy oqighalardyng qambasy. Ne biz jaqtan, ne búl jaqtan tarihshy, jazushy shyghyp jarytpaghan júrt. Áytpese, arysy Shynghys pen Joshy, qazaq handyghy, jonghar shapqynshylyghy men Qabanbaydyng qarsy shabuyly, berisi shekara bólisi men aq pen qyzyl túsyndaghy ýrkin túsyndaghy qúpiyaly, qatparly oqighalar men jer bederine qatysty tarihy shyndyqtar túmsa kýiinde jatqan myqtyng ýii siyaqty ónir. Maraldysay, Búghylysay, Qorghasynqúighan, Qazanjapqan, Toqta, Bardyq (Barlyq), Arqankergen siyaqty erekshe qasiyetti dәrilik shópke iye, este joq eski zamannan býginge deyin sayaq anshylar men jortuylshylardyn, dәruish dýngender men laqpa qytaylardyng yndynyn keptirip kelgen, keshegi shekara bólisi kezinde de kerilgen óneshti sozdyryp, kónin keptirgen kepiyetti jer. Áriyne, ol bopsada bizding satymsaq mәmilegerlerding jútqynshaghy tyghyndalyp qaldy da, kózin may basty.
Baqtybekting aituynsha: sol Qapal men Alakólge sýngidey qadalghan mýiis múztaular - Arghytau, Ortasay, Shetkisay, Tastúghyr dep atalady eken. Tastúghyrdyng múzdaghynda erimegen mýrde saqtalypty.
Jaylaugha barghan kezinde Ómirbekting kórgenderi:
1) Arghytaudyng asuynyng auyzynda «Qosjýrek» dep atalatyn jotada qazaq beyiti bar eken. Beti keudeden keletin dóngelek taspen jabylghan. Ishi dóngelenip bitken. Shanyraq pen kýldireuishi bar. Tura ortasynda - syryq. Ishindegi qazynasyn bireuler úrlaghan. Onda adam men at kómilgen. Qazir jaylaugha barghan júrttar syryqqa at baylaydy eken. Ejelgi zirat ekeni anyq. 2) Arghytaugha aparatyn jinishke joldyng boyynda adamnyng basynan asatyn dóngelek tas bar. Sonyng betine balanyng sausaghymen eki qarystay 2 taghanyng bederi oiylghan.
Ekintide kelgen Erkinjan: «suda ósetin gýlding atyn «túnghiyq», - dedi.
Keshki seruende Múhtar Ábilqaq: «Býkil qytaydy bulyqtyryp, túnshyqtyryp, qúsa men ýreyden óltire jazdaghan jóteldi biz «Sarys» dep ataymyz. Obadan beter ýrey tughyzdy. Dýnie jýzining de tóbe shashy tik túrdy. Býkil memleket shekarasy, barlyq qala jabyldy. Shәkirtter jazghy demalysqa shygharylmady. Ýilerimen qoshtasyp, kózderi jylaudan bylauday bolyp isip jýrdi. Biz de aghayynmen qoshtasyp qoydyq. Sarys júqqan adamnyng ókpesi bir aptada irip ketedi eken. Soghan alty aidyng ishinde em tapty. Áytpese... Al sol túmaudyng túsynda bir de bir qazaq auyrghan joq. Sebebi, qazaqtyng etti paydalanuy sarysty júqtyrmaydy eken. Sodan beri qytaylar shópterin etpen aralastyryp jeytin boldy», - degendi aitty.
Shynynda da dýniyejýzin ýreylendirgen sol sarys - «tauyq túmauy» myna milliard tylsymnyng ishinde ólim ýreyin sepkeni qanday qorqynyshty. Alla betin ary qylsyn.
Múnyng barlyghy kerek maghlúmattar.
17.03.06. Júma kýni Pekinning hayua­nattar parkine ózim jayau baryp, biylet alyp kirdim. Jolda, jayau kópirding túsynan ótkende bayaghy qobyzdyng dauysyn taghy da estip barsam, sol soqyr abyzym sol bayaghy qobyzgha úqsas tostaghanday aspabyn - «arhuyn» tartyp otyr. Sәl qymqyrynqy dauysy bar. Baghzy ghún dәuirining bir belgisi. Osynyng ózi sol ghúndardyng túqymy bolyp jýrmesin! Sanasy men qany súiylyp ketse de, kókiregindegi arghy bir ansar arhu arqyly týp túqiyanynyng әuenin syrtqa shyghartyp túr ma, kim bilsin. Qytaydyng soltýstik ólkelerindegilerdin, sonyng ishinde «Li» nyspylardyng týpki tegi týrkiler dep esepteledi eken. Rasynda da, arghy ghúndy bylay qoyyp, bergi týrki, monghol dәuirindegi on myndap, jýz myndap ishkerige qonystanghan, Tonykók pen Bilge qaghannyng jasaqtary men túqymdary iz-týssiz sinip ketui mýmkin emes qoy. Biraq olardyng sanasynda týrkilik sanlau qalmaghan. Tek myna arhu ghana alys túqymdaryn izdegen kәri kókshulan bóri siyaqty tegin izdep túr ma? Ónimsiz oi. Biraq negizsiz emes. Búl nyshandy da eskere jýrip, júqanaghyn jýieleu kerek eken.
Zooparkke kire beristegi ong jaqtaghy tordyng ishinen úlardy kórdim.
O, sharasyz qústarym-au! Maghan qarap, tordy tyrmalap, moynyndy sozyp, ekeuing nege shyr-shyr etesinder. Nege sonsha shyryldaysyndar? Dalanyng iyisin sezding be? Tordaghy sende ne shara? Erkindiktegi mende ne shara?
Kairde osynday bir sharasyz shyryldaghan qaratorghaydy kórip em.
Bala ne basqa últ ókilderi kóruge kelgende ishke - ýishigine kirip ketedi. Ózgeler ketip, men jalghyz qalyp edim, ýishiginen shyghyp, qaytadan torgha jabysyp, ekeui qosyla súnqylday jóneldi.
Ne deysinder, úlar? Han Tәnir men Úlytaudyng tastaghy men samalyn saghyndyng ba? Ýishigine ózinning atyng da jazylmapty-au? Bilmegen be?
Men aitar edim, «Úlar» dep, «Úlytaudyng úlary» dep.
Biraq tamaghyma óksik tyghylyp túr, úlar?
Ana arhudyng sozylynqy ynyrsuy, úlardyng súnqyly kónilimdi kәdimgidey alaghyzytyp ketti.

Túrsyn JÚRTBAY

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435