Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2796 0 pikir 12 Sәuir, 2013 saghat 09:28

Arqanyng aqyn-jazushylarynyng 100-tomdyghy jaryq kórmek

Kez kelgen el, eng aldymen, qasiyetti ónerimen, mәueli mәdeniyetimen basqagha tanylyp, baghalanady, әlemdik órkeniyetting altyn qoryna qosqan asyl múralarymen maqtanady. Sondyqtan da býgingi kýni osynau asyl qazynamyzdy, ghasyrlar qoynauynan jetken bay múramyzdy saqtau, shashu shygharmay keler úrpaqqa jetkizu, jan-jaqty qoldau kórsetu - memlekettik manyzgha ie mәsele bolyp otyr.

Al, ýstimizdegi jyldyng 11 sәuirinde qazynaly Qaraghandy ónirining ziyaly qauym ókilderimen oblys әkimi Bauyrjan Ábdishevting kezdesui osy bir oiymyzdy taghy bir dәleldey týskendey boldy.

Kóne dәuirden kýni býginge deyingi órkendi ólkening ózgeristeri jayly syr shertetin oblystyq tarihiy-ólketanu múrajayynda ótken alqaly jiyngha joghary oqu oryndarynyng rektorlary, ghylymy mekeme basshylary, shygharmashylyq újym ókilderi jәne belgili aqyn-jazushylar qatysty.

-  Saryarqa jeri - qazaqtyng qazba baylyghynyng ghana emes, óshpes ónerinin, mәueli mәdeniyetining jәne qatparly tarihynyng altyn kenishi. Olay bolsa, qazynaly Qaraghandy jerinin, qazaqtyng óneri men mәdeniyetin damytugha ólsheusiz ýles qosyp jýrgen sizdermen kezdesip otyrghanyma óte quanyshtymyn,- dep bastaghan aimaq basshysy ónirding ruhany salasyndaghy qol jetken jetistikter men ózekti mәselelerge keninen toqtaldy.

Kez kelgen el, eng aldymen, qasiyetti ónerimen, mәueli mәdeniyetimen basqagha tanylyp, baghalanady, әlemdik órkeniyetting altyn qoryna qosqan asyl múralarymen maqtanady. Sondyqtan da býgingi kýni osynau asyl qazynamyzdy, ghasyrlar qoynauynan jetken bay múramyzdy saqtau, shashu shygharmay keler úrpaqqa jetkizu, jan-jaqty qoldau kórsetu - memlekettik manyzgha ie mәsele bolyp otyr.

Al, ýstimizdegi jyldyng 11 sәuirinde qazynaly Qaraghandy ónirining ziyaly qauym ókilderimen oblys әkimi Bauyrjan Ábdishevting kezdesui osy bir oiymyzdy taghy bir dәleldey týskendey boldy.

Kóne dәuirden kýni býginge deyingi órkendi ólkening ózgeristeri jayly syr shertetin oblystyq tarihiy-ólketanu múrajayynda ótken alqaly jiyngha joghary oqu oryndarynyng rektorlary, ghylymy mekeme basshylary, shygharmashylyq újym ókilderi jәne belgili aqyn-jazushylar qatysty.

-  Saryarqa jeri - qazaqtyng qazba baylyghynyng ghana emes, óshpes ónerinin, mәueli mәdeniyetining jәne qatparly tarihynyng altyn kenishi. Olay bolsa, qazynaly Qaraghandy jerinin, qazaqtyng óneri men mәdeniyetin damytugha ólsheusiz ýles qosyp jýrgen sizdermen kezdesip otyrghanyma óte quanyshtymyn,- dep bastaghan aimaq basshysy ónirding ruhany salasyndaghy qol jetken jetistikter men ózekti mәselelerge keninen toqtaldy.

Osydan keyin sóz alyp sóilegen ziyaly qauym ókilderi ózderin mazalap jýrgen kókeykesti mәselelerin aityp, oilaryn ortagha saldy. Atap aitqanda, memlekettik til mәrtebesin arttyru baghytynda naqty júmystar jýrgizu, oblys aumaghynda tarihy jer-su ataularyn qalpyna keltiru, Alash kósemi Álihan Bókeyhanovqa eskertkish  ornatyp, kóshege esimin beru, qala kóshelerining ataularyn qazaqylandyru, óner újymdaryna keletin jas mamandargha baspana bóluge kómektesu jәne ózge de ózekti mәseleler kóterildi.

Oblys әkimi barlyq úsynystardy múqiyat qarastyryp, tiyisti júmystardyng jýrgiziletindigin basa aitty. Ayryqsha atap óterligi, keleli kezdesude kópten beri kópshilikting kókeyinde jýrgen «Saryarqa kitaphanasy» seriyasymen sonau Búqar babamyzdan bastap býgingi kýnge deyingi aqyn-jazushylarymyzdyn, qayratker túlghalarymyzdyng enbekteri qamtylatyn 100 tomdyq tandamaly jinaq shygharu jóninde manyzdy sheshim qabyldandy.

Abay-aqparat

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435