Qazirgi jahandanu dәuirinde teritoriyalyq tútastyqtan góri qoghamnyng mәdeni, ruhany billigi manyzdy oryngha shyqty. Áleumettik jeli týrli iydeyalardy, diny sektalardy, jat aghymdardy jarnamalaudyn, sol arqyly mәlim toptar men jekelerding mәdeny ýstemdik etu qúralyna ainaldy. 70 jyl ýstemdik qúrghan qyzyl iydeologiyalyq kesirinen ata dininen ajyrap, ateystik qoghamda ómir sýrgen qazaq halqy tәuelsizdik alghannan keyin ejelgi senimin, islam dinin qayta tapty.

Desede songhy jýz jylda adamzattyng dәstýrli dinderi de ishinen jikteldi. Ár týrli aghymdargha bólindi. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary shetelmen tәjriybening azdyghynan, diny talghampazdyq dúrys jolgha qoyylghan joq. Onyng saldaryn býginde anyq sezinip otyrmyz. Áleumettik jelidegi әr týrli aitystar, bir birin diny ústanymyna bola aiyptau sonyng basty kórinisi.

Múnday talas tartysty azaytyp, zayyrly qogham prinspterin nyghaytu ýshin, jastardyng diny ústanymyn últtyq negizde qalyptastyrudyng ózektiligi anyq kórinedi. Últtyq dәstýr men diny ústanymnyng keregar sipat almauy ýshin jastargha qazaq tarihynan, puhany baylyghynan, dәstýrli jolynan syr shertetin tarihi, ruhany mәni bar kesene, tarihy oryndardyng tәrbiyelik mәni zor. Biz sonyng biregy kesheni retinde eki tarihy kesenege toqtalmaqpyz.

Barsha músylmandar ústanatyn Islam dinining óz ishinen tórt mazhapqa bólinetini belgili. Bizding ata babalarymyz tarihtan beri Hanafy mazhabyn ústanyp keledi. El arasynda «Medinada – Múhammet, Týrkistanda – Qoja Ahmet, Manghystauda – Pir Beket» degen qanatty sóz bar. Babalarymyzdyng imany jolyn bilu ýshin Joghardaghy kesenelerding tarihyn djadygha týi, ziyarat etuding manyzy zor.

Qoja Ahmet Yasaui– 1093 jyly tuylghan týrkistandyq әigili ghúlama Qoja Ahmet Yasauiyding arghy tegi qojalar әuleti. Ákesi – Isfidjabta danqqa bólengen әuliye, Áziret Álining úrpaghy Sheyh Ibrahiym. Anasy – Músa sheyhtyng qyzy Aysha (Qarashash ana). Músa sheyh te Isfidjabta әuliyeligimen tanylghan. Keybir derekterde Qoja Ahmet Yasauidyng Ibrahim atty úly men Gauhar Hoshnaz (Jauhar Shahnaz) atty qyzynyng bolghandyghy aitylady. Qoja Ahmet Yasauidyng úrpaghy negizinen osy qyzynan taraydy. Qoja Ahmet Yasauy dýniyege kelmey túryp, Isfidjabta islamdyq fiykh (qúqyq) mektebi hanafy mazhabynyng ondaghan ókilderi ómir sýrdi. Yasauy ilimi osy sayasiy-әleumettik, tarihy sharttargha baylanysty qalyptasty. Qoja Ahmet Yasauy ústazdarynyng kóshbasshysy – Arystan bab. Kashify “Rashahat-ul ain-il hayat” atty enbeginde Qoja Ahmetting Arystan babtyng shәkirti bolghandyghy, odan zahir jәne batin ilimderining syry men mәnin ýirengendigi, oghan 16 jyl qyzmet etkendigi turaly mәlimet beredi:

Ahmet Búqar qalasynda Yusuf Hamadanidan diny bilim alghannan keyin, Týrkistangha kelip, sol kezde Ortalyq Aziyada keng taraghan sopylyq, diniy-taqualyq iydeyalardyng iri nasihatshysyna ainalady
«Diuany Hikmet» Yassauidyng býgingi úrpaqqa jetken kólemdi shygharmasy — «Diuany hikmet/ Diuany Hikmat» (Hikmat - jinaq). Búl shygharma alghash ret 1878 j. jeke kitap bolyp basylyp shyghady. Sodan keyin ol Ystambúl, Qazan, Tashkent qalalarynda birneshe qaytara basylady. Sonyng biri 1901 j. Qazanda Tynyshtyqúlynyng qazaqtargha arnap shygharghan núsqasy bolatyn.Tórt tarmaqty ólenmen jazylghan búl shygharmasynda aqyn ózining bala kýninen payghambar jasyna kelgenge deyin ómir jolyn bayandaydy, tirshilikte tartqan azabyn, kórgen qayghysyn aitady, búqara halyqqa ýstemdik jýrgizushi handardyn, bekterdin, qazylardyng jibergen kemshilikterin, jasaghan qiyanattaryn synaydy, búl fәniyding jalghandyghyn bildiredi.«Diuany Hikmetten» týrki halyqtaryna, sonyng ishinde qazaq halqyna, ertedegi mәdeniyetine, әdebiyetine, tarihyna, etnografiyasyna, ekonomikasyna qatysty baghaly derekter tabugha bolady.

Qoja Ahmet Yassauy kesenesi -Týrkistan qalasynda ornalasqan. ortaghasyrlyq sәulet ónerining jauhary. 1396-1399 jyldary Ámir Temirding búiryghymen Qoja Ahmet Yassauy qabirining basyna túrghyzylghan. Kóptegen jazba derekterge qaraghanda, bolashaq qúrylystyng jobasyn jasauda Ámir Temir tikeley ózi qatysyp, negizgi ólshemderdi anyqtaghan kórinedi. Kesene - ýlken portaldy-kýmbezdi memorialdyq qúrylys. Arhiytekturalyq jergilikti dәstýrdi jete mengergen parsylyq sheberlerding jobasy qúrylysqa negiz etip alynghan. Kesene ontýstik-shyghystan soltýstik-batysqa qaray sozylyp jatyr. Eni - 46,5 m, úzyndyghy - 65 m. Kýidirilgen sharshy kirpishten órilgen. Kesene jobasynyng ereksheligi - onda Ortalyq Aziya sәulet ónerinde búryn-sondy úshyraspaghan shatyr jabu tәsilderi qoldanylghan. Eskertkishte kýmbezdi, arkaly elementter mol. Sәuletshi-sheberler tek arkaly kýmbezdi jýiening ózine san týrli әdisterdi qoldanghan. Kesenede asa ýlken portal (eni - 50 metrge juyq, portaldyq arkanyng úzyndyghy - 18,2 metr), birneshe kýmbez, 35 bólme bar. Ghimarattyng biyiktigi 37,5 m. Syrtqy qabyrghalardyng qalyndyghy - 1,8-2 m, qazandyq qabyrghalarynyng qalyndyghy - 3 m. Qoja Ahmet Yassauy kesenesi meshit, medirese qyzmetin de atqarghan. Kesenening ýsh qabyrghasynyng ýstingi jaghymen ótetin epigraftyq frizde Qúran Kәrim sýreleri men ayattary jazylghan. Jazular kógildir qyshpen órnektelgen. Jazulardan «Alla», «Múhammed», «O, jarylqaushy», «Biylik Allada», «Alla mening әmirshim», «hijranyng 800 jyly» degen sózderdi oqugha bolady. Qoladan soghylyp, altyn, kýmis jalatylghan esik tútqalary men alty shyraghdan da sәulet ónerining inju-marjandarynyng qataryna jatady. Búlarda ony jasaushy isfahandyq sheber Tadj әd-Din IYzeddinning esimi jazylghan.

Qola shyraghdandaghy jazular hijranyng 799 jyly 20-ramazanynda jasalghandyghyn kórsetedi. Býkil qúrylystyng maghynalyq kindigi - qabirhana ortasynda Qoja Ahmet Yassauiyge qúlpytas qoyylghan. Qabirhana esigi júqa temirmen qaptalyp, oghan altynmen jazular týsirilgen. Kesene meshitining 16 terezesi, qos qabat kýmbezi bar. Meshitting batys jaq qabyrghasyna Mekkedegi Qaghba ispetti 3,5-2,5 metrlik mozaikalyq mihrab ornatylghan. Kesenening ontýstik-batys jaghyndaghy Allagha qúlshylyq etuge arnalghan jer asty ghibadathanalary Yassauiyding tiri kezinde jasalyp, keyin qayta janghyrtylghan. 16 ghasyrdan kesenede jәne onyng tónireginde qazaq halqynyng ataqty adamdary (Jolbarys han, Esim han, Abylay han, Qaz dauysty Qazybek bi, Jәnibek batyr, t.b.) jerlene bastady. 19 ghasyrdyng alghashqy shiyreginde Qoqan biyleushileri kesenege jóndeu júmystaryn jýrgizip, onyng tóniregine qamal-bekinister saludy qolgha aldy. 1864 jyly Týrkstan qalasyn jaulap alghan Resey otarshylary zenbirekpen atyp, kesenening 11 túsyna zaqym keltirdi. 19 ghasyrdyng sonyna qaray Qoja Ahmet Yassauy kesenesi tarihiy-mәdeny múra retinde ghylymy túrghydan zerttele bastady. 1978 jyly qyrkýiekte Qoja Ahmet Yassauy respublikalyq múrajayy ashyldy. 1989 jyly tamyzdyng 28-inde Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining sheshimimen «Áziret Súltan qoryq-múrajayy» úiymdastyryldy. Týrkiya elimen aradaghy kelisim boyynsha jýrgizilgen ghimaratty qalpyna keltiru júmystary 2000 jyly ayaqtaldy. 2003 jyly mausymda Parijde ótken YuNESKO-nyng 27-shi sessiyasynda Qoja Ahmet Yassauy kesenesi dýniyejýzilik mәdeny múralar tizimine engizildi.

Beket ata meshitteri — Manghystau, Ýstirt, Jem boyyndaghy Beket Ata esimimen baylanysty jer asty ghimarattarynyng ortaq atauy.
. Beket Ata Myrzaghúlúly (1750- 1813) - әuliye, halyq batyry, abyz kóregen, aghartushy, sәuletshi. Tuyp, ósken jeri Jem ózeni boyyndaghy Aqmeshit Qúljan, Manghystau óniri. Beket Atanyng bilimdarlyq, batyrlyq, әdildik, enbeksýigishtik, abyz kóripkeldik qasiyetteri óz dәuirinde erekshe tanylghan. Halyq ony airyqsha qadirlep, әulie tútqan. Kishi jýz Aday ruynyng úranyna ainalghan. Halyq Beket Atanyng ómirin, taryqqangha jәrdem beretin erekshe qasiyetin, әuliyeligin yqylaspen әngimelep, úrpaqtan úrpaqqa úlastyrghan.
]Beket Ata atynda bes meshit bar. Onyng biri manghystaudan qashyq emes, Oghylandyda, ekinshisi Beyneude, ýshinshisi Jem boyynda, tórtinshisi Aral jaghasyndaghy Bayalyda», besinshisi Manghystau audany Tobyqtyda deydi. Beket Ata búl meshit-medreselerde qúdaygha qúlshylyq etken, bala oqytqan. Beket Ata eskertkishining biri - Jem ózeni boyyndaghy Aqmeshitte, Qúlsary qalasyna jaqyn jerde. Áktasty jartasqa qorjyn tam etip oiyp jasalghan shaghyn ghimarat. Onyng basyna keyin qos kesene túrghyzylghan. Ekinshisi - Eski Beyneude, úlutasty shatqalgha qashalghan. Bólmeleri qúlap, ýgitilip, bayyrghy qalpyn joghalta bastaghan. Bayalydaghy eskertkish-ghimarattyng jay-kýii mәlim emes. Beket Atanyng Oghylandydaghy jer asty ghimaraty jaqsy saqtalghan. Ontýstik Ýstirtting Manghystau oiysyna tirelgen bir túmsyghynyng ýzilip qalghan shoqysyna qashalghan. Ýsh-tórt qanat kiyiz ýy kólemindey ýsh bólme. Beket ata mýrdesi osy bólmelerding birining irgesine qashap ornalastyrylghan. Nemeresi Múrynning mýrdesi de osy bólmege qoyylghan. Kireberis bólmeden joghary shyghatyn esik arqyly joghary bólmege barugha bolady. Onda Beket Atanyng qyzy jerlengen.

Eki kesenege baylanysty tarihy derektermen oghan tike qatysty túlghalardyng ómiri men qasiyetti imany jolynan kórip otyrghanymyzday babalarymyzdyng diny senimi óte joghary dengeyde, últtyq negizde bolghan,Dala órkeniyetimen tyghyz úshtasqan. Jastargha múny úghyndyrudyng tәrbiyelik manyzy óte zor.

Abai.kz