Memlekettik rәmizderge qúrmetpen qarau әr azamattyng mindeti. El tarihynda batyr babalarymyz joryqqa shyqqanda, elin pighyly tar jat júrttyqtardan qorghaghan kezde de tu kóterip, ruhtanghany jazylghan. Sondyqtan memlekettik nyshandargha degen qúrmet әrqashan biyik bolugha tiyis. Olar jastardyng elin, jerin sýngge, patriotizmdi boyyna siniruge jeteleui kerek. Memlekettik rәmizder keshegi tarihty býginmen jalghastyrushy, sabaqtastyqtyng jarqyn kórinisi.

Últtyq rәmizder әr elde әrqanday maghynagha iye. Mysaly, bauyrlas Týrkiya elinde ýiding qabyrghalarynan, balkondardan, biyik jerlerler tudyng ilinip túrghanyn kóp bayqaymyz. Múnday ýrdis әlemning kóptegen elderinde taraghan. Qazaqstanda da 2020 jyly Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Últtyq nyshandargha qatysty zandy qayta qaraudy tapsyrdy.

Preziydent Twitter-akkauntynda «Parlament deputattary men elimizding patriot azamattarynyng Qazaqstannyng memlekettik rәmizderin, әsirese QR Memlekettik Tuyn keninen paydalanu turaly úsynysyn qoldaymyn.

Qoldanystaghy zannamada bizding tuymyzdyng kórsetiluin shekteytin dәlsizdikter bar, mysaly, pәterlerding balkondarynda nemese jeke ýilerding qabyrghalaryna ilu.  Zannamalyq jәne normativtik aktilerdi, eng aldymen memlekettik rәmizderdi paydalanu erejelerin qayta qarau qajet», - dep jazdy.

Memleket basshysynyng tapsyrmasynan keyin, últtyq rәmizderge baylanysty qatyp qalghan erejeler ózgertildi. Búghan deyin qazaqstandaqytargha balkongha tu ilgeni ýshin aiyppúl salynatyn edi.

Býginde memlekettik tudy jeke jәne zandy túlghalar patriottyq sezimin bildiru, qazaqstandyq biregeylikti qoldau, el azamattarynyng jetistikterin qoldau maqsatynda ghimarattarda, túrghyn  ýi-jaylarda, onyng ishinde balkondarda jәne saltanatty is-sharalar ótkiziletin oryndarda ile alady. Búl jaghdayda ghimarattyng arhiytekturalyq erekshelikteri de manyzdy. Baspananyng jer ýy nemese balkony bar kópqabatty ýy boluy manyzdy ról atqarmaydy. Soghan qosa búryn tyiym salynghan, tudy qaranghy uaqytta jaryq bermey qoldanugha da rúhsat berildi.

Tudy basqa materialdyq obektilerge, mysaly, memlekettik nómirlerge ornalastyrugha bolady. Biraq bir rettik paydalanylatyn zat bolmauy qajet.

Sonday-aq tudyng kólemi, týr-týsi bekitilgen standartqa say boluy tiyis. «Memlekettik rәmizder turaly» Zangha sәikes Qazaqstannyng Memlekettik Tuy ortasynda kýn sәulesi bar, astynda qalyqtaghan býrkit beynelengen kók týsti tikbúryshty mata bolugha tiyis. Tudyng qaptalynda tik jolaq týrindegi últtyq ong-órnek boluy kerek. Kýnnin, onyng sәulelerinin, býrkitting jәne ong-órnekting beynesi altyn týstes boluy kerek. Tudyng eni men úzyndyghynyng araqatynasy 1:2 ten.

Últtyq nyshardardy qorghau bizde zanmen bekitilgen. Atap aitsaq, adamgha nemese zatqa degen qúrmet kórsetu maqsatynda tu tómen týsirilmeui kerek; tu qanday da bir zatqa, jerge nemese sugha tiymeui kerek; tudyng saby kóldeneninen kóterilmeydi; kirlegen nemese jyrtylghan tu qoymau kerek; tugha jazugha ne suret salugha bolmaydy; tudy jamylghy retinde, kiyim, tósek-oryn retinde qoldanugha rúhsat joq; zatty tugha oraugha bolmaydy; keybir jaghdaylarda tudyng beynesi kostumderde nemese sporttyq kiyimde, patriottyq úiymdar, әskeri, polisiya jәne órt sóndirushiler mýshelerining formasyna tigilui mýmkin.

Tudy tyiym salynghan jaghdaylarda qoldansa, onda azamatqa әkimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodeksting 418-babyna sәikes jeke túlghalargha - 25 AEK, lauazymdy túlghalar, JK jәne kommersiyalyq emes úiymdargha - 50 AEK, orta kәsipkerlik subektilerge – 75 AEK, iri kәsipkerlik subektilerge – 200 AEK aiyppúl salynady.

Últtyq rәmizder el azamattarynyng patriottyq ruhyn kóterip, halqyna degen sýiispenshilikti oyatatyn, tarihyna qúrmetpen, ertenine ýmitpen qaraudy óne boyyna daryta týsetin qadirli nyshandar ekeni dausyz. Týptep kelgende, Memlekettik rәmizder eldiktin, egemendikting jarqyn nyshany boluy kerek.

Saythudja Tomiris Maratqyzy

Abai.kz