- Dәuke, «Abay» portalynyng eng ýzdik avtory retinde kimdi erekshe atap aitugha bolady? Atyn atap, týsin týstep beruge bola ma?

- Japyraqtay qaghazgha jazghan shyndyghyn jaryq dýniyege jetkizuge janúshyrghan Qajyghúmar Shabdanúlynan bastap «Abayda»  mandayy jarqyrap kóringen avtorlardyng bәrin qúrmetteymiz. Jasy úlghayghan kisilerge sózim jýrmeydi, sondyqtan olargha ghalamtor degenning ne ekendigin týsindiru qiyn, әitse de, biraq, Ghabas agha (Qabyshov) siyaqty danagói, әdil, «beting bar, jýzing bar» demey turasyn aitatyn qarttardyng ózi qazaq sayttaryna at salysyp jatqanda jaybyraqat jýre beretin qúrdastarymdy kórip qynjylamyn. «Qoghamnan hayuan ghana tys túrady» (Dj. Neru).

- Dәuke, «Abay» portalynyng eng ýzdik avtory retinde kimdi erekshe atap aitugha bolady? Atyn atap, týsin týstep beruge bola ma?

- Japyraqtay qaghazgha jazghan shyndyghyn jaryq dýniyege jetkizuge janúshyrghan Qajyghúmar Shabdanúlynan bastap «Abayda»  mandayy jarqyrap kóringen avtorlardyng bәrin qúrmetteymiz. Jasy úlghayghan kisilerge sózim jýrmeydi, sondyqtan olargha ghalamtor degenning ne ekendigin týsindiru qiyn, әitse de, biraq, Ghabas agha (Qabyshov) siyaqty danagói, әdil, «beting bar, jýzing bar» demey turasyn aitatyn qarttardyng ózi qazaq sayttaryna at salysyp jatqanda jaybyraqat jýre beretin qúrdastarymdy kórip qynjylamyn. «Qoghamnan hayuan ghana tys túrady» (Dj. Neru).

Jalpy, jazu-syzugha qatysy bar adamnyng ýnsiz jýrui mýmkin emes. Ýnsiz jýrse, ne ol adam eshtenege jan auyrtpaydy, nemese jaltaqtyghymen jan baghyp jýrgen bireu. Men solay oilaymyn. «Abaydyn» ashyq pikir, erkin kenistik ekendigin qapysyz úqqan qazaq oishyldary bizben birge. Ras, әuelde saytqa avtor tartu qiyn bolghan, alayda biz olargha  ghalamtordyn  últtyq, qoghamdyq pikirge qyzmet etetin mýmkindigin dәleldey aldyq. Sodan keyin «Abay» «auylyna» júrt jinala bastady. Shygharmashylyq quaty kemel publisister, jurnalister, jazushylar, sayasattanushylar, t.b. qazir tútasymen «Abaydyn» túraqty avtorlary. Yaghni, Abai.kz aqparattyq portalyna material jazyp túratyn túlghalar. Men olardy bólip-jarmaymyn. Solay desemde jazghan dýniyesin kóp jariyalay bermeytin Tólen Ábdik, Túrsyn Júrtbay bastaghan agha buyngha, din mәselesi, qazaq kóshi siyaqty taqyryptardy taldap jazatyn Múqan Isahan, Auyt Múqiybekúly, t.b. bauyrlaryma rizamyn.

- Dәuren myrza, 4 jyldaryng 40-qa jetsin, arghy jaghyn kóre jatarsyndar! Qay sayt bolsyn, oqyrmanyn mәdeniyettilikke tәrbiyeleuge tiyis. Kim qanday taqyrypta әngime qozghasa, jalpy pikir sonyng ayasynda ózara syilastyqpen aityluy kerek, úsynys naqty jasaluy tiyis, bógde sóz meylinshe az, dóreki sóz mýlde bolmauy qajet. Solaysha birte-birte býrkenshik at paydalanudan shyghyp qaluy qajet. El, halyq, qogham ýshin әngime jasau - birinshi paryzdaryng eken, onda sol paryzdyng taza atqaryluyna mindettisinder. Olay bolmasa, sayttyng qajeti qansha? Ósek-ayan, bireudi bireuding tildeui, iyt-shoshqalauy ýshin be? Jalpy kimge bolsyn til tiygizu siyaqty nadandyqqa jol bermeu jón bolady. Eshqaysysymyz pikir jazghanymyz ýshin senderge aqsha tólemeymiz ghoy. Endeshe: "Men aqshamdy tóledim, aitqanymdy saytqa shygharmay qoydy!" dep dau kóteruge qúqymyz joq, sondyqtan "Beyәdep sóz jazbanyzdar!" dey salmay (ony dórekiler bәribir tyndap jýrgen joq) onyng las sózderin saytqa jolatpau dúrys bolady. Ortaq mýddege oray ong pikirler sonda ghana toghysyp, әsirese jas oqyrmandaryna sayt sonda ghana mәdeniyet mektebi bolady. Dúrys pa? Eskeruge túratyn oy ma, әlde kóp sózding biri me?

- Ábden eskeretin sóz. Dúrys aityp otyrsyz. Pikir jazatyndardyng artyq-auys sózine redaksiyada otyryp mening betim qyzarady. Sosyn moderatorgha zvondap «alyp tasta mynany» dep aiqaydy salamyn. Deytúrghanmen aitayyn, alghashqy jyldargha qaraghanda maqalagha oray pikir jazyp qaldyratyn júrttyng beti týzelip keledi. Sauatty jazatyn bola bastady. Aydalagha laghyp, maqala avtorynyng jeke basyna soghytyghatyndardy tezge salyp otyratyn boldy. Biraq, búl ýrdis ortamyzda әli qalyp almay túr. Alayda, ýmittimin,  birte-birte biz bәrimiz pikir aitudyng mәdeniyetine jetetin bolamyz. Oghan deyingi ókpe-renishterinizdi men kótere túrayyn, aiypqa búiyra kórme, aghayyn.

- Abay KZ-ting dizaynynda túrghan týk te joq, sayt eshkimnen kem emes, әsire qyzyl әlem-jәlemge qúmar, basqanyng qansyghyna kenezesi kepken kepiyetten aryluymyz kerek. Rahmet jigitterge, oy alany, óre dengeyi, pikir dodasy, it jyghystyng qyzyghy - tek osy saytta ghana kezigedi. Tarihiy-tanymdyq, diniy-tanymdyq (uaghyz emes) materialdardy molynan bersenizder. Adamzatqa ayan barlyq nanymnyng (dinnin) bar jaqsysynyng basynda túrghan jәne týrik tegimiz sol nanym arqyly ghajayyp imperialar qúrghan, Tәnirlik nanym turaly nege az jazasyzdar?

Úzaqtyng úrpaghy.

- Qazir Tәnirlik nanym turaly jazu, ya bolmasa, aitu - Jaratqangha serik qosu bolyp tabylady. Óitkeni búl zamanda bizde  (zayyrly memleket bolsaqta) dinning senzurasy bar. Tәnirge (Jaratqan haqqa) qarsy shyghatyndardyng sózine baqsaq, bizde kitap joq eken. Kitap degenimiz ne ol? Jaratqannyng jazuy ma? Keshiriniz, Alla adam balasyna kitap jazyp bergen joq. Qúrandy da, Bibliyany da adam jazdy. Adam ózining sanasyndaghy Qúdaydyng sózin kitapqa týsirdi. Qazaq, arghy qazaq, baba qazaq Bir Jaratqandy tanydy, Sonyng qúdiretine baghyndy. Kәpir bolghan joq. Tәnir baba qazaqty qoldady. Endi býgin bәrin joqqa shaghyryp Tәnirimizge  qarsy shabudamyz. Sóitip qazaqy yrymdar men tyiymdardy, salt-joralghylardy, dәstýrdi, mәdeniyetti, dildi tәrk etip sapsighan saqal qoyyp ne músylman emes, ne basqa emes, taza mәngýrt bolyp jýrmiz.

Tәnirlik nanym turaly jazyp jatyrmyz. Aqedil Toyshanúlynyng «Tәnir» atty dýniyesi jaryq kórgen. Ámirhan Balqybekting «Qasqyr Qúday bolghan kez» kitabynan ýzindiler bergen bolatynbyz. Endi Serikbol Qondybaydyng әfsanalar әlemin kezgen ghajap esselerin jariyalaudy oilap otyrmyz.

- Assalaumaghalikom, Dәke!
Úly Abaydyng atymen elge enbek etkeli tórt jyl bolypty. Júmystarynzgha jemis, niyetterinizge alghys bolsyn!
súraq: 1) 4 jylda ne istegenderiniz turaly qysqasha statistikalyq mәlimet bere alasyzdar ma?

2) «Aughanstan kendirmen kýn kóredi, qazaqstanda tendirmen kýnkóredi»  ghoy. Osy tendirden qútylyp, bireuding qabaghyna qaramaytyn mýmkindikterge jete aldynyzdar ma?

- 1. nege ózderinizding túraqty maqalalarynyz jaryq kórmeydi?
2. nege el jibergen maqalalardy óndemey qatesimen basa salasyzdar?
3. sayyttarynyzdaghy materiyaldarmen biylik qanshalyqty sanasady?

- Dәuren, taptauryn bolghan taqyryptardan qashyp, jóni týzu mәsele kótersenshi, әlde qalamy úshqyr, taqyrypty tauyp qoyatyn adam joq pa? Ish pystyrady bәri...

- Aughanstandaghy kendirmen bizdegi tendrdi úiqastyryp aitqanynyzgha kýlip otyrmyn. Ekeui de eldi eselang qylyp ulaydy deysiz ghoy. Biraq, tendrdi paydaly iske jaratyp, jap-jaqsy tirlik jasaugha bolady. Memleketten aqsha alyp jan baghatyn tek qazaq baspasózi emes, Reseyde de osy, AQSh-ta da osy. Mysaly, «Azat Europa», «Azattyq» radiosyn kim qarjylandyryp otyr? Sizding oiynyzsha atalghan radio taza jarnamadan týsken qarajatqa kýn kórip keledi me? Joq, olay emes. Onyng arjaghynda ýlken qarjylyq,  AQSh-tyq, batystyq mýdde bar. Osyny bek týsinip aluymyz kerek. Osyny jәne bizding biylikte jaqsy týsinui kerek. Qazir qazaq biyligi kez-kelgen uaqytta ózine qarsy shyghatyn orystildi baspasózdi, ainalyp kelgende Reseyding baspasózin baghyp, semirtip otyr. Bóten elding baspasózin baghu - bóten elding әskerin baghu degen sóz.

-  4 jylda ne istegenderiniz turaly qysqasha statistikalyq mәlimet bere alasyzdar ma?

- Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanyn tolyq jariyaladyq. Túrsyn Júrtbaydyng «Úranym - Alashyn» da bizden taba alasyzdar. Ózim bek qadir tútatyn Tólen aghamnyng (Ábdik) ghajap әngimeleri «Abayda» jaryq kórdi.  Qysqasyn aitqanda, avtorlarymyzdyng ózi sausaqpen sanaytyn qazaqy statistikagha syimaydy. Onyng syrtynda Elordamyzda qoqysqa tastalghan Jәnibek pen Kerey eskertkishinen bastap kótergen mәselemiz qanshama?.. Qytay dihandaryna jerdi jalgha beruige qarsy dauys kótergen qazaqtyng ashy aiqayyn aitayyn ba, «El birligi» degen aty «әp-әdemi» doktrinany tauyp alyp birinshi bolyp qoghamdyq pikirge qozghau salghanymyzdy sóz eteyin be, әlde avtorlarymyz kótergen mәselelerdi tizip shyghayyn ba,. kóp qoy, sonyng bәri jinala kelip «Abay» degen saytty әigili etti. Jalpy tútynushylarymyzdyng sany 10 millionnan asyp ketipti. Qazaqtyng balasy, qazaq tilin tútynushy (osynday sóz bar qazir) jýrgen dýniyening týkpir-týkpirin tegis alyp boldyq. Qanaghat etseniz, әzirge statistikamyz - osy. Endi kelesi súraqqa kósheyik.

- 1. nege ózderinizding túraqty maqalalarynyz jaryq kórmeydi?

- Jaryq kórip jatyr. Alayda, bizding oiymyzdaghy taqyrypty qalamdas әriptesterimiz jazyp redaksiyamyzgha kýn qúrghatpay joldap túrady, sol sebepten de keyde ózimiz «qalam suytyp» qalamyz. Sózimizdi bireu sóilese, auzymyzdy qyshytyp ne qylamyz, onyng ýstine, aitary bar, jazary bar adamdarrgha mýmkindik beruiding ózi bizding jaryq kórmey qalatyn maqalalarymyzdyng ornyn toltyrady emes pe? Demek, biz tekke qarap jýrgen joqpyz. Elding oiyn qozghap, sóiletuding ózi ýlken óner.

- 2. nege el jibergen maqalalardy óndemey qatesimen basa salasyzdar?

- Búl súraqqa internet-konferensiya barysynda jauap bergenmin.

- 3. sayyttarynyzdaghy materiyaldarmen biylik qanshalyqty sanasady?

- Qanshalyqty sanasatynyn bilmeymin, biraq, sanasady. Óitkeni biz qoghamdyq, últtyq kózqarastardy jariya etu arqyly biylikke yqpaldymyz. Eger shatty-bútty birdenelerdi aityp otyrsaq, bizdi biylik ne qylady?

Baspasózdegi, janamediya әlemindegi óz ornymyzdy bilemiz, sondyqtan da  alghan betimizding tura ekendigine kәmil senimdimiz.

- Dәuren, taptauryn bolghan taqyryptardan qashyp, jóni týzu mәsele kótersenshi, әlde qalamy úshqyr, taqyrypty tauyp qoyatyn adam joq pa? Ish pystyrady bәri...

- Baspasóz - qogham minezi men bolmysynyng ainasy. Últtyq oidyn, últtyng intellektaulyq oilau mýmkindigining jariya núsqasy. Biz de halqymyzdan asyp kete almaymyz. El namysyn  silkindiretin qanshama maqala «Abayda» jariya kórip jatyr, sonyng bәri ishinizdi pystyrysa, onda qoya qoyynyz. Mening anam aityp edi «sender jazuyn jazyp jatyrsyndar ghoy, sony oqityn júrt joq  osy kýni» dep. Ras eken...

- Assalaumaghalaykým! Dәuren myrza, Qazaq ýshin ter tógip jýrgeninizge alghystan basqa aitarymyz joq. Enbekterinizge Alla razy bolsyn. Qoyatyn bir súraghym bar edi. Sayyttarynyzda Ata mekenine orala almay jýrgen qandastarynyz turaly kóp mәsele kóterdinizder. Ol ghoy dúrys. Ózinizding de ata júrtyna orala almay jýrgen tuystarynyz bar siyaqty. Qazaqtyng manday aldy azamattarynyng biri bola túra sol kisilerding kóship keluine kómektese aldynyz ba? Alda ne isteu oiynyz bar? Jeke basynyzdan kómek bola ma? Alda oralman mәselesin jәne jalghasty kóteresizder me? Rahmet!

Almatydan, Madiyar.

- Qazir qytaysha qalay atalsa da óz basym qazaq jerining bir úlan ólkesi dep biletin bayyrghy qonysymyzda mening tughan naghashylarym túrady. 1847 jyly orys pen qytay erigip otyryp bóliske sala salghan qazaqtyng jerinde anam dýniyege kelipti. Ákem -  «arghy bettegi» qazaqtyng tilimen aitqanda -  «sәbetting qazaghy». Quat babama  myng jylqy bitken dәuletti kisi  bolypty. Onday adamnyng balasy, balasynyng balasy sarqyla qoymaydy ghoy, kedey-kepshik qútyryp, «baysyn, «qúlaqsyn» dep  baltyrdan qapqanda amal joq atam Qúsayyn Shyghys Týrkistangha auady. Sol jaqta Qanabek, Ánisbek, Shәripbek degen ózimen dengeyles adamdarmen dos bolyp, qyzyn (mening anamdy) úlyna (mening әkeme) aittyryp, jol-joralghysymen qúda týsip alady. IYә, sheshemning tughan bauyrlary Qúsayyn sayynyng auzynda otyr. Arada baylanysymyz ýzilip qalghan jyldardan song sharq úryp jýrip izdep taptym. Mening jazghan hattarymdy jetkizip, naghashylarymdy tauyp bergen әigili jazushy Janat Ahmady men qalamger Serik Núghmangha myng alghys.

Naghashylarym elge keluge talaptanyp jýr. Qytay degeninizde ózi qaghazbasty el eken ghoy, jerine adam syimay jatsa da, qazaqty Qazaqstangha jibermey, jolyn baylap jatyr. Áytse de ol jaqtaghy qazaqtyng deni kóship keletinine kýmәnsizbin.

Al endi súraqqa beriletin jauabyma tikeley kóshsek, mening jekebasymnan ne kómek bola qoysyn, qolymanan keletini - qoghamdyq pikir tughyzu, qazaq kóshining toqtamauyna yqpal etetin maqalalardy toptastyryp, últshyl azamattardyng basyn qosu. Kýlli dýniyedegi bar qazaqtyng baba júrtynan qonys tabuyna tilektestigimdi bildiru. Ózin «qazaqpyn, súmdyqpyn, halqym ýshin janym pida» dep jýrgenderding kóbi syrttaghy qazaq turaly әngime bola qalsa, sәbetting (kәpir komunister biylegen sovet ókimetinin), sәbetke qúl bolghan zamannyng sózin sóilep, soyylyn suyryp shygha keledi. Olarmen salystyrghanda mening azdy-kópti tirligim men alystaghy bauyrlaryma degen alghausyz tilegim Alham shýkir shyghar.

- Ózinizdi Qúday aldynda qanshalyqty pәkpin dep oilaysyz? Adamdardy bir-birine aidap salghan, arandatqan,el ishine iritki salghan, odan bólek jasaghan sansyz kýnalarynyz ýshin Qúdaygha jalbarynasyz ba?

- Ghaybat sóz aityp qalyp, nemese aghat is jasap qoyyp artynan Allasyna jalbarynyp, adamynan keshirim ótinip otyratyn pende Ar aldynda taza, pәk tanylsa, men sonyng birimin. Bireuding jolyn kesken emespin. Ghashyghyn tartyp alghan emespin. Baylyghyn talan-tarjygha týsirgen emespin. Onday ospadarlyghym bolsa, saghan sóz bereyin, sonyng bәrin dәleldep «Abaygha» jaz. Biraq, ol ýshin sening ózing de taza, pәk bolugha tiyissin. Esinde bolsyn, ótiriging - óz dertin. Mening Talaghat dosym (Eshenúly) «Daryndy adam tekten tekke jýrip kemdaryndar men kemtalanttardyng yzasyn tudyrady, qorlaydy» dep edi bir әngimelesip otyrghanymyzda. Bizding Tólen (Talghattyng biz - dostary qoyghan aty) aitpaqshy, sening kóniline qayau salyp jýrgen bolsam, sol ýshin  Qúdaygha jalbarynuym kerek pe?!. Ishi tar, kýndestik pen nәkóstikten jany qarayyp ketken adam jalbarynsyn Qúdaygha.

Sen aityp otyrghan iritki-mirtki mәselesine osynyng aldyndaghy súhbatymda jauap bergenmin. Ony qaytalap otyrmaymyn. Aqparat degenimiz - әlemdik maydan. Men sol maydannyng ishinde jýrmin. Sondyqtan qalghyp-mýlgip qarap otyra almaymyn. Búl jaghdaydy menimen qatar tynys alyp, maghan dos bolsang sende týsinesin.

- Dәuren, sening atalaryng kishi jýzden ekendigi ras pa? Ylghy sen solardyng janynda jýresin? Kezinde rushyl Aqdaulet degenning gazetinde Batys aimaqtarda qyzmet etipsin. Býginde qasyna kileng rushyl kishi jýzding jurnalisterin jinap alypsyn. «Serke» saytynyng jigitteri seni ýsh әripting jansyzy deydi. Ol qanshalyqty aqiqat? Ashat Mәlimbay

- Ashat, sen osy saualynnyng sonynda taghy birdenelerdi aitqan bolypsyn, ony bizding moderator alyp tastapty, qap әttegen-ay, oqyp jauap beruim kerek edi. Jә, súraghyna kósheyik.

Aqdәulet dep otyrghanyng Meyirhan agha shyghar. 2000 jyly   Aqtóbe qalasynda «Altyn Orda» gazetin shygharugha jәrdemimdi tiygizdim. Meyirhan agham ózi shaqyrghan bolatyn. Men basynda aghamnyng qolqasyn qiynsynyp: «Mynanday-mynanday jigitter bar ghoy, meni qaytesiz» dep kórip edim, Mәkeng «olardyng ishinde sterjn joq» dep bir-aq qayyrdy. Sosyn Aqtóbege, senshe aitqanda, «rushyl Aqdәulettin» auylyna tarttyq. Odan ary Aqdәuletten de «rushyl» Atyraugha attandyq. Sirә, beker baryp jýrmesem kerek, óitkeni meni elimizding batys ólkesi ózine tartady da túrady.

Birinshi súraghyng meni qyzyqtyrmaydy. Sebebi men atalarymdy kishi jýzden, orta jýzden, úly jýzden izdep jýrgen joqpyn, arghy qazaqtan, Serikbol Qondybaydyng termiynine salsaq, deytýrkiler dәuirinen  izdep jýrmin. Búl mәselede mening arda dosym Ámirhan Balqybek.

Qasymdaghy jigitterding qay rudan, qay jýzden, qay aimaqtan ekendigine mәn berip kórmeppin. Olarda mening oblysymdy, audanymdy, auylymdy esepke alyp dos bolghan jandar emes. Osynday synar ezu saualgha jauap berip otyrghanyma seni qaydam, men úyalyp otyrmyn. Áytse de «janyna pәlen jýzding jigitterin jinap alypsyn» degen sóz qyr sonymnan qalmay jýrgen song myna bir jaytty aitayyn. 2008-2009 jyldary «Jas qazaq» gazetin basqardym. Sol kezde bireuler kýnkildep «qasyna naymandardy ýiip-tógip alypty ghoy» dep qyrtypty. Sodan bir kýni redaksiyadaghy qyzmet jasaytyn qyz-jigitterding qaydan, qay auyldan kelgenin anyqtauyma tura keldi. Qarasam qazir AQSh-ta oqyp jýrgen  Ashat Erkimbaydan basqa nayman joq eken. Órken Kenjebekting jazuyna qyzyghyp Tarazdan shaqyryp alghanmyn. Órkenge bir aghasy «Mә-ә, Taldyqorghannyng jigiti Tarazdyng balasyn qyzmetke shaqyrady ma?» dep tang qalypty. Tang qala bersin. Kóke, mening inim, bauyrlarym shygharmashylyq jolyna týsken joq, eger sonyng biri talantty jurnalist bolsa bar ghoy, ishinizdegi qyzyl iytinizdi qynsylatyp qasyma ertip alyp jýrer edim, orynbasarym etip taghayyndar edim, tipti sonyng qyzmetshisi bolar edim. Kәsiby maman mәselesi tuystyqqa, jýzge, rugha qaramaydy. Ózimning tughan bauyrlarym jazu-syzudan alys bolghanymen Qúday maghan talantty dostardy, ini-qaryndastardy jolyqtyrdy. Solarmen birgemin, solarmen birge kele jatrmyn.

«Serke» saytynyng jigitteri degen kimder olar?  Attaryn atap, týsterin týstep bere alasyz ba? Bere alsanyz, men osy «ýsh әriptin» әngimesin ózderinen dúrystap súrap alayyn. Altynbek Sәrsenbaev marqúm kuәlik etip, Ermúrat Bapy súhbatynda ashyq aitqan bir jigitter bar, osydan biraz jyl ilgeri әlgiler  qarap jýrmey qaghynyp «ýsh әriptin» qaqpanyna týsip qalypty. Solardyn  las, bytqyma sózderin sóz dep jýrgen siz de qyzyq ekensiz. Qazir «ýsh әripke» qyzmet jasaytyn jurnalister az emes. Olar, әsirese, qoghamnyng shyndyghyn batyl aityp, turasyn jazatyn gazetterde óte kóp. Synalap enip alghan. Salpanqúlaqtar ghoy kәdimgi. Biraq, «ýsh әrip» degennen ýreylene beruding qajeti joq. Búl qúrylym bolmasa, elding ishki jәne syrtqy qauipsizidgine kim jauapty bolady? Áriyne, qúqyq qorghau organy bar, armiya bar, alayda qauipsizdik qyzmetining qyzmeti olardanda zor.  Biz bayaghy Stalin zamanyndaghy «ýsh әripten» (ol kezde tórt әrip bolghan) qatty qorqyp qalghanbyz. Sol fobiyadan aryla almay kelemiz. Onyng ýstine, bizding «ýsh әriptin» de memleketke, últqa qyzmeti búrynghy  qalybynan kóp ózgere qoyghan joq. Qazir Qazaqstannyng qauipsizdik komiyteti bir ghana adamgha, odan artylsa, qarjylyq toptargha, solardyng mýddesine qyzmet etip keledi. Áriyne, «ýsh әriptin» ishinde de últshyl, memleketshil azamattar bar. Biraq olar az. Negizi el qauipsizdigin oilaytyn «ýsh әriptin» ishindegi «jansyzdar» solar shyghar.  Qysqasy, óz basyndaghy boqty kórmey, bireuding basyndaghy shoqty sóz qylatyn,  kýshtik qúrylymdargha ósek tasyp, tynysh jýrgen jandy syrtynan kórsetip, Beymbet Maylindey qazaqtyng ayaulysyn oqqa baylap jibergenderding túqymy sypsyng sóz taratpay tynysh jýrsin.

(Jalghasy bar)

Abai.kz