Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3881 0 pikir 16 Sәuir, 2013 saghat 07:51

Beysen Ahmet. Qytaydaghy aralas neke jәne onyng qazaqqa әseri

«Qytaylarmen az últtardyng nekelenu ýrdisi barghan sayyn ósip keledi»

«Qytaylarmen az últtardyng nekelenu ýrdisi barghan sayyn ósip keledi»

«Qytayda qytaymen nekelengen basqa últtar 8 million 952 myng 100 adam bolghan» dep jazypty qytaydaghy qazaq sayytynda. Endi maqalgha kóz jýgirteyik. (http://www.senkazakh.com/bbs/forum.php?mod=viewthread&tid=133079&extra=&page=1 )

Qytaylarmen az últtardyng nekelenu ýrdisi barghan sayyn ýdep keledi. 1950-jyldan beri 8 million 952 myng 100 adam bolghan. Múnyng ishinde 81.59%-y qytaylarmen aralas nekelengen. Eng jogharysy orys - 78,71%. gaushәn, sibe - 58.11%, shýrshit - 41.94%, daghúr - 41.5%, jiynzu - 41.45%, múnghúl - 37.49%, iýgu - 34.08, evenki - 32.56% qatarly últtar bar.
Keyingi qatarda juanzu - 12.66%,buizu - 14.86%,dúnzu - 15.16% maunan - 18.44%,gilәu - 17.42% qatarly últtar. Qytaylarmen nekelenui birshama az últar:
kәris - 7.95%,dýngen - 11.85%,purey (tiybet, zanzu) - 6.49%,úighúr - 0.62%,myauzu - 14.02%,izu  - 16.29%,yauzu - 19.34%,bayzu - 18.76%,tujya - 18.61%,hany - 9.08%,qazaq - 0.21%,dayzu - 13.49%,lizu - 12.78%,lisu - 7.42%,uazu - 10.27%, tuzu - 25.10%,qyrghyz -1.05%,múlau - 24.78%,chyanzu - 18.35%,bulang  - 17.56%,sala -  1.14%,achang  - 19.76%,pumy - 10.91%,tәjik  - 6.11%,nuzu - 5.66%,ózbek - 1.84%,dyang - 8.77%,tatar - 7.85%,dulúng  - 27.28%. 
Qarap otyrsaq, Islam dinine senetin últtardyng qytaylarmen nekelenui salystyrmasy týrde alghanda tómen bolghan. Mysaly, dýngen  - 11.85%, tatar - 7.85%, tәjik - 6.11%, ózbek  - 1.84%, sala  - 1.14%, qyrghyz  - 1.05%, úighúr - 0.62%, qazaq - 0.21%. Búl islam dinining qúdyreti. Al, jat dinge senetinder nemese әteyisterding qytaylarmen onay sinisip ketetinin kóruge bolady. Múnyng dәleli  orys pen múnghúl.

Al, Qytaymen nekege túrghan qazaqtardyng sany 0.21 %-y  - 3300 adam. Múnyng basym kóbi qytaydan qyz alghandar emes, qayta qytaygha tiygender ekenin aita ketken jón. Qarapayym mysal: 14-15 myng adamy bar auylda qytaygha tiygen qyz sany kemi 10 - dy qúraydy (men ósken auylda dәl osynday edi. Qytaydan qyz alghan bir jigit bar bolatyn). Qytaydaghy qazaqtyng shamamen 80%  -dan artyghy auyldarda, 40% - y mal sharuashylyq rayondarda túrady. Búl óz kezeginde qytaymen nekelesu ýrdisin bayaulatyp túrghan kedergi. Qazaqstannyng aqparat qúraldarynyng aituynsha, 10 qazaq qyzynyng biri basqa últqa tiyedi eken. Búl  óte qauypty jaghday! Amerika men evropanyng basyndaghy is basymyzgha kelmesin! Olardyng qyzdary qara nәsildilerding talauyna týsken!

Jogharyda biz qytaydaghy qazaq saytynyng mәlimetti berdik. Endi osyghan oray ózimizding payymymyzdy jetkizsek.

Bizge qauip Qytaydan. Olar  jezókshe qyzdargha da zәru

Qytaylardyng qyzdaryna ýilenip jatqandardyng arasynda qytaydaghy últtardan  góri qara nәsildilerding ýlesi basym. Bir guanjou qalasynda 300 mynnan astam qytay qyzdary negrlerding qúshaghynda ketken. Al evropada búl san әlde qayda artyq. Sebebi negrlerding armany aq nәsildi ne sary nәsilden qyz alu ekenin týrli sayttarda aitylyp jýr. Búl mәsele Qytaydy da alandatyp otyr eken.

Qytayda 10 milliongha tarta múnghúldardyng qazir tek 30% ghana taza qandy múnghúldar. Tipti qytaydyng shyghys soltýstigindegi qytaylardyng 70-80%-y qytaylanghan múnghúl tektiler dep te aitylyp jýr.  Búlargha 70% qytaylanyp ketken shýrshitterdi de qosyp  ayta ketu kerek. Jaqyn bolashaqta osy últtardy qytaylar basy býtin jútyp ketui mýmkin. Al úighúr, qazaqtardy әzirshe dini men salt-sanasy saqtap túr. Desede qytayda din negizinen shektelip, sayasat últty jútudyng jobasymen júmys jasap otyrghanyn esepke alsaq, olardyng da basyna auyr kýn tuyp kele jatyr. Búl turaly myna maqalamda aitylghan (http://old.abai.kz/node/17174 ).

Qytaydyng 52%  er, 47% dan artyghy әiel. Sheteldikke ketip jatqany tipti kóp. Shanhaydyng ózinde 8 qytay qyzdyng biri jattyq bolady. Sonda 40 million qytay erkegi qaytedi? Áriyne, bizge auyz salady.

Qytayda jylyna 1 millionnan astam bala joghalady. Ishki qytaydyng kóp audandarynda búl qalypty túrmysqa ainala bastady. Tipti jas qyzdardy úrlap әketip, baylap әiel etkenin Qytay sayttarynan jii kóresiz. Olar sol qyzdardy 1-2 bala tapqan song qalugha kónbese ne óltiredi ne qashyp ketedi. Adamnyng kóptigi men túrmystyng taqsyretinen olar ýshin aqsha tabudyng barlyq joly ashyq. Tipti balalardy dәri ýshin satyp ta bangda. Al búghan ýkimet qauqarsyz. Sol sebepti Qytaylar shetelge ketudi armandaydy. Qytaylar men negrler ýshin shetelge baryp aq tәndi nemese sary tәndi qyzdarmen  ýilenip, sol jerde qalu - eng ýlken baqyt. Ol ýshin olargha kezigetin qyzdar ataqty jezókshe bolsa da bәribir, bala tapsa boldy. Qanshalyq bodau berse de soghan jetuge úmtylady.

Juyqtan beri Qytaylar Qazaqstanghada aghyla bastady. Tipti olar til bilmesede osy jerde qalu ýshin kez kelgen әielmen ýilenuge dayyn ekendikterin ashyq aituda, tek Qytaygha qaytpaudyng joly bolsa boldy. Qytay, Kәris syndy jan sany kóp últtar ýshin búl qan almastyryp, últtyng sapasyn kóteretin, shetelge qonys tebuine kómektesetin paydaly jaghday. Al jan sany az últtar ýshin tragediyagha jeteleytin, assimilasiyagha úryndyratyn kýrdeli  mәsele.

Aralas nekenin  qazaqtargha әseri qanday bolady?

Aralas neke jan sany kóp últtar ýshin ýlken paydasy bar sayasat. Qan almasu, gendi janartu, túqymdyq súryptaudan ótip ózi únatatyn últtargha beyimdelu, sinu men siniru - jan sany kóp últtardyng paydasyna sheshiledi. Al biz siyaqty sausaqpen sanarlyq az qazaq ýshin qyz alsaq alayyq, qyz beru últtyq sanymyz ben sapamyzgha, dinimiz ben dilimizge keri әser beretin joghaltu.

Búl turaly «últtyng jeti quaty jәne joyyluy» degen maqalamda aitylghan bolatyn (http://zhebe.com/index.php/o-am/item/258-%D2%B1%D0%BB%D1%82%D1%82%D1%8B%D2%A3-%D0%B6%D0%B5%D1%82%D1%96-%D2%9B%D1%83%D0%B0%D1%82%D1%8B-%D0%B6%D3%99%D0%BD%D0%B5-%D0%B6%D0%BE%D0%B9%D1%8B%D0%BB%D1%83%D1%8B.html ).

Qazaqtar ýshin qazaqstandaghy aralas nekelerding qazaq últyna paydasy bolar. Búl jaghdayda da qyz alysu jaghy dúrysyraq. Kezindegi orystyq sayasattyng kesirinen alystap ketken tatar, bashqúrt, noghay, qúmyq,  qyrghyz, qaraqalpaq qatarly dini de, tili de, tegi men salt-sanasy da jaqyn últtarmen qúdandaly bolu qazaqtar ýshin paydaly jaqtary kóp, olardan kelgen kelinder qazaqtardy óz últtarynday týsinise alady.  Búl bir jaghynan osy últtar arasyndaghy qarym-qatynasty kóbeytip, ózara týsinistikti arttyrady, bir tútastyqqa jaqyndatady. Ekinshi jaghynan osy tuysqan últtargha túrmysqa shyqqan qyzdarymyzdan qayyr bolady, ýshinshi jaghynan, bayaghyday músylman bolyp qala beredi. Shynyn aitqanda, búlardy bir últ retinde úiystyryp әlemdik integrasiya men jahandanu barysynda kýsh biriktiruge bolady. Búl últtardyng barlyghy birin-biri sinirudi qalaydy әri keng kólemde oilaghanda bir últpyz dep sezinedi.

Al tuysqan últtar arasynda týrik men әzerbayjan syndy oghyz tekti týrikterimen, ózbek, úighyr qatarly qarlúq tekti týrkilerining sany qazaqtardan kóp bolghandyqtan olargha ketken qyzdarymyzdan kóbinese qayyr bolmaydy. Bir jaghynan qazaqtar qan tazalyghy jaghynan búl últtardy únata bermeydi. Ekinshi jaghynan, olardyng jan sany kóptiginen Qazaqstandaghy óz tabaqtaryna ortaqtasuynan qorqady jәne basyp ketui mýmkin. Ýshinshi jaghynan olar bizge bәsekeles últtar bolyp, olardyng jalpyúlttyq kózqarasyn únatpaydy. Tipti ótken jyly Týrkiya týrikterine túrmysqa shyqqan orys qyzdardyng sany 300 mynnan asyp, tuylghan balalardyng sany 1 millionnan asqan. Mine, orystardyng ózin sinire bastaghan týrikterden saqtanghanymyz dúrys. Tek músylmandyghy bolmasa.

Parsy tekti iran, tәjiktermen nekelenu óte az kezdesedi. Qyz alysugha bolar, biraq qyz beruge qiyndau. Qayyr bolmaydy, bolsa da Qazaqstanda túrsa ghana qazaqylanuy mýmkin.

Al altay, hakas, múnghúl qatarly últtar dindik senim jaqtan basqa bolghandyqtan qyz beruge qiyndau, dese de búl últtar basqa últtargha tez sinuge beyim bolghandyqtan Qazaqstan ishinde birden qazaqylanyp ketedi. Bir jaghynan, altay men hakastar tek dini basqa bolmasa tegi men nәsili qazaqpen birdey últtar. Búl olardyng qazaqtargha siniuine sebep bolady. Ekinshi jaghynan, basqalardyng otarynda  bodan bolghandyqtan jәne sandary az  bolghandyqtan olar qazaqqa býiregi búrylyp, jaqyn tartyp túrady jәne ózderine qarata kómek dәmetedi. Ýshinshi jaghynan, búl halyqtar sayasat pen qoghamdyq kózqaras jaghynan beyuaz halyqtar bolghandyqtan sinuge beyim. Qazaqylandyrugha onay.

Rossiyadaghy qazaqtar jóninen alghanda orystildi әielmen nekelengender negizinen 2 úrpaqqa barghannan keyin aq orystanyp ketedi. Al orysqa tiygender birden orystanady. Al qazaqstanda búnyng kerisi. Al Qazaqstandaghy kәris, nemis qatarly últtarmen nekelesu olardyng qazaqqa sinuin tezdetedi.

Túrmys óresi jaqsy batys elderinde qazaqpen nekeleskender negizinen Qazaqstannan baryp oqyp jatqan qyzdardyng esebinen kóbengde. Búl bir jaghynan Qazaqstannyng әleumettik jaghdayynyng asqynuynan da ósip otyr. Ol qyzdarymyzdyng 98%  qazaqqa qayyrym jasamaydy, tipti qyzdarymyz solargha qarap sheteldi ansay bastauy da ghajap emes. Al sol batys elderinen qyz alyp ýilengen jigitterimiz Qazaqstangha negizinen oralmaydy. 2-3 úrpaghynan bastap solargha sinip ketedi.

Bir qyzyghy, qazaqtar ózbek, týrik, úighyr, tәjik, kýrd siyaqty últtardyng qazaqylanuyn qalamaydy. Olardy últtyng tәbighy sapasyn týsiredi dep esepteydi. Sebebi olar tuysqan arasynda qyz alysa beredi. Onyng ýstine búl últtar qatty saudager bolghandyqtan bolsa kerek. Onyng ýstine búl halyqtar oghyz tektiler men qarlúq tektiler.

Qysqartyp aitqanda, qazaq  sanyn barynsha kóbeitu kerek. Mine, últymyzdyng bolashaghyna әser etip, taghdyrymyzdy belgileytin basty kórsetkishterding biri.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407