Senbi, 23 Qarasha 2024
1916 9 pikir 3 Sәuir, 2023 saghat 11:29

Praymerizden majoritarlyq jýiege deyin

Qazaqstandy 30 jyl basqarghan Núrsúltan Nazarbaev preziydenttikten ketip, biylik tranziyti oryn alghannan keyin 2 kezek preziydent, 2 kezek parlament saylauy ótti. Parlamentting jetinshi shaqyrylymy biylik partiyasy «Núr Otannyn» óz ishinen janaryp (praymeriyz), qúramyna atyshuly sayasattanushylardy qosyp aluymen, «Kommunistik partiyanyn» «Qazaqstan halyqtyq partiyasy» bolyp, «Birlik partiyasynyn» «Adal» bolyp at auystyruymen este qaldy.

Jetinshi shaqyrylym deputattary «Jeke túlghanyng bankrottyghy turaly zan» men kiyber bullingke qarsy qabyldanghan zandy ýlken jetistikteri retinde atap jýr. Almatyda bankke boryshker azamat ýiin tartyp alugha kelgen túlghalardy bauday týsirip, artynan polisiyagha berilgen edi.

Ómirding ashy-túshysyn kórip ýlgermegen jasóspirimder men túrmystyq zorlyqqa úshyraghan әielderdi aitpaghanda, tanymal jazushy Ayagýl Matay ruhany soqqydan óz-ózine qol júmsady. Biylik partiyasy bolyp kelgen «Núr Otan» saylau kezinde 2025-jylgha deyin halyqtyng әleumettik jaghdayyn kóteru ýshin trilliondaghan qarajat bólinetinin jariyalaghan edi. Arada bir jyl ótkende qasiretti «Qantar oqighasy» búrq etti. Bir adamnyng qolyna shoghyrlanyp qalghan tәuelsiz soty, erkin aqparaty, qoghamdyq baqylauy joq diktatorlyq jýiening nege alyp keletinine biylikting kózi jetti.

Endi, mine, parlamentting segizinshi shaqyrylymy jasaqtalyp, iske kiristi. Atyn «Amanat» dep auystyrghan búrynghy «Núr Otan» partiyasy parlamentten 62 oryn aldy. Partiyalyq tizim boyynsha – 40, bir mandatty okrugter boyynsha – 22 oryn. 2021-jylghy parlament saylauy kezinde «praymeriyz» dualy auyz sayasatkerlerding «bissimilasyna» ainalyp, artyqsha baghalanyp edi. Biylghy saylauda «majoritarlyq jýienin» jarnamasy jer jardy. Demokratiyanyng qúdiretti tetigindey dәripteldi. Bir mandatty okrugterde jeniske jetken 29 deputattyng 22-si «amanattyqtar» ekenin bilgende, kezinde Núrsúltan Nazarbaevtyng zansyz saylaularynan kónili qalyp, biylikten ketken marqúm Altynbek Sәrsenbaevtyng «Týlki tauyq qoragha tirkeuge túrdy» degen әigili sózi oiymyzgha oraldy.

Jana parlament ant beru sәtinen bastap-aq qogham talqysyna týsti. Ýkimet basshysyn úsynu qúzireti berilgenmen, Álihan Smayylovtan basqa kandidat tappauy eskilikting belgisindey әser etti. Jeti komiytetten óz orynyn tapqan su jana deputattar da jana synaqqa — bәsekelestikke tap boldy. Dәl saylau ótken 19-nauryz kýni Petropavl qalasynda bir top arandatushylar Qazaqstannyng Tәuelsizdigin moyyndamaytynyn aityp, respublikadan bólinudi kózdeytin «Halyq kenesin» qúrghanyn jariyalady. Sәuirding biri kýni Almatyda mәjilis saylauynda jenilis tapqan sayasy belsendiler «Halyq parlamentin» qúrghandaryn mәlimdep, alghashqy basqosuyn ótkizdi. Jetibayda jergilikti halyq múnay salasynan júmys talap etip ereuilge shyqty.
Ishki-syrtqy túraqtylyqqa sayatyn osynau tolghaqty týiinder parlament partasyna janadan jayghasqan halyq qalaulylaryna salmaq salyp, belsendiligin oyatayyn dep túr.

Preziydent parlamentte sóilegen sózinde eksportqa arqa sýieytin mamyrajay zamannyng ayaqtalghanyn, ekonomikany ishke, azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etuge baghyttau keregin aitty. Múnayly ónirlerdegi júmyssyzdyq mәselesin aitpaghanda, janadan qúrylghan oblystardyng qalay ayaqqa túryp ketetini beymәlim. Deputattar men olar saylaghan ýkimetbasynyng synalar sәti әli alda.

 

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5540